1 / 16

Ammlehmatoetus ja ekstensiivistamistoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

Ammlehmatoetus ja ekstensiivistamistoetus EL määrused 1254/99, 2342/99. Kasutatavad mõisted. Ammlehm – lihatõugu lehm või lihatõuga ristamisel saadud lehm, kes kuulub lihatootmiseks peetavate vasikatega samasse karja.

pomona
Download Presentation

Ammlehmatoetus ja ekstensiivistamistoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ammlehmatoetus ja ekstensiivistamistoetusEL määrused 1254/99, 2342/99

  2. Kasutatavad mõisted Ammlehm – lihatõugu lehm või lihatõuga ristamisel saadud lehm, kes kuulub lihatootmiseks peetavate vasikatega samasse karja. Kandidaatmaadel lubatud 3 esimesel aastal maksta ammlehmatoetust ka piimaveise tõugu kuuluvate lehmade eest tingimusel, et lehm on tiinestatud lihatõugu pulliga. Mullikas – lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadudvähemalt kaheksakuune poegimata emasveis. Lihatõug - lihatõugu lehmadeks ei peeta Angler Rotvieh (Angeln), Ayrshire, Fries-Hollands, Holstein, Itäsuomenkarja jne.

  3. Meede toetab järgmisi eesmärke: • Elanikkonna varustamine kvaliteetse ja ohutu toiduga • Keskkonnasõbralike tootmisviiside kasutamise ja maastiku kvaliteedi säilimise ning parandamise soodustamine • Põllumajandusliku tööhõive osatähtsuse säilitamine kogu tööhõives

  4. Meetme finants- ja füüsiline maht • Toetusõigusi Eestile 13 416 • muid lehmi, kui lüpsilehmad 31.12.2002 ESA andmetel 1 600 • Toetuse ühikumäär, kr 100% - 3130 55% - 1721 (Eesti eelarvest 12,6 milj kr) • Ühikumäär Eestis, kr 2001 - 1140 2002 - 1684.40

  5. Põhitingimused • Tootja peab oma majapidamises taotluse esitamisest 6 järjestikuse kuu jooksul taotluses toodud arvul ammlehmi ja mullikaid. Mullikaid võib olla kuni 40%. Toetuskõlbulikke loomi võib samaväärsetega asendada, kuid see peab toimuma 20 päeva jooksul. • Toetuse saajad jaotuvad kaheks: a) ei tarni piima ega piimatooteid 12 kuu jooksul taotluse esitamisest; b) tarnivad piima ja piimatooteid ning kelle piimakvoot on kuni 120 000 kg piima aastas (võimalus kvoodipiirangut muuta või sellest loobuda) • Kohustus mitte suurendada 12 kuu jooksul kvooti üle lubatud piirmäära. • Looma kuulumine ammlehma- või lüpsikarja tehakse kindlaks piimakvoodi ja karja või Eesti keskmise piimatoodangu järgi.

  6. Loomkoormus Ammlehma ja spetsiaaltoetuse saamiseks kõlbulike loomade arvu piiratakse loomkoormuse abil, mis on kuni 1,8 loomühikut (LÜ) 1 hektari söödamaa kohta, kui majapidamises on üle 15 LÜ. Loomkoormust ületavate loomade eest ei maksta toetust.Söödamaa -ettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ja lamba/kitsekasvatuseks kasutatav ala, mille hulka ei arvata • hoonete, metsade, tiikide ja teede alust maad • EL pindalatoetust saavate põllukultuuride pinda või püsi- või aiakultuurida alust pinda (va püsikarjamaad, mille eest makstakse toetust 1254/99 art 17 ja 1255/99 art 19 alusel) • kuivsööda toetuskava alusel või siseriikliku või EL maa tootmisest kõrvaldamise toetust saavad alad Söödamaa hulka kuuluvad segakasutus- ja segakultuurialad. Loomühikuteks- need pullid, ammlehmad, mullikad ja uted, kelle kohta on taotletud toetust ning arvutuslikud kvoodi täitmiseks vajaminevad piimalehmad

  7. Õigus meetme täpsustamiseks - täiendav riiklik toetus Liikmesriik võib maksta ammlehmade eest täiendavat toetust riigi eelarvest kuni 782 krooni looma kohta, tingimusel, et tootjaid koheldaks võrdselt. Võib määrata täiendavaid nõudeid. Ettepanek: kasutada sellist võimalust, et lähendada toetuse taset EL 100% tasemele; kogumaht 10,5 milj krooni.

  8. Toetusõigused • Tootjatele määratakse individuaalsed toetusõigused hiljemalt aasta peale liitumist 2004. a toetuse taotlemise põhjal • Riik säilitab toetusõiguste reservi • reservis olevaid õigusi võib jagada tootjaile - eesõigus uutele, noortalunikele või teistele eelistatud tootjatele • kõik tootjate loovutatud või neilt ära võetud õigused lähevad reservi. • Toetusõigusi võib loovutada ettevõtet üle andes või üle andmata (kuni 15% reservi) • Tootja peab kasutama aastas vähemalt 70% temale määratud õigustest. • Reservist saadud õigusi ei tohi 3 aastal loovutada

  9. Õigus meetme täpsustamiseks - toetusõiguste üleandmine ja loovutamine • Riik võib lubada toetusõiguste ajutisi üleandmisi Ettepanek: esimestel aastatel mitte lubada • Riik võib otsustada, kas õiguste loovutamine ettevõtet üle andmate toimub riikliku reservi vahendusel või otse tootjalt tootjale Ettepanek: loovutamine riikliku reservi vahendusel (arvestades, et esimestel aastatel võib toetust maksta ka piimalehmade eest, oleks nii võimalik paremini säilitada riiklikku reservi ja kindlustada eelisjärjekorras lihatõugu ning ristandloomade toetamine)

  10. Toetuse taotlemine • Taotluste esitamine lubatud kokku kuni 6 kuulise perioodi jooksul, mille määrab liikmesriik. Ettepanek: üldiselt 1.-31. mai; 2004. a 1.-30. juuni • Liikmesriik võib määrata taotluste esitamise tähtajad ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida tootjad võivad ühel kalendriaastal esitada. • Maade deklareerimine pindalatoetuse taotlusel. • Rakendatakse toetuse 1% vähendamist taotluse esitamisega hilinetud 1 tööpäeva kohta. Hilinemisel üle 25 kalendripäeva taotlust ei arvestata. Ei kehti vääramatu jõu ja eriolukordade puhul.

  11. Toetuse administreerimine • Kohapealne kontroll vähemalt 5% taotluse esitajate juures loomade karjas hoidmise perioodi jooksul. • Kohapeal kontrollitakse loomade kohta käivaid dokumente ka kuni 12 kuud enne kohapealset kontrolli esitatud taotluste osas. Kõigil taotleja veistel kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu. • Kui kohapealse kontrolli käigus selgub erinevus veiste tegeliku ja taotluses toodud arvu vahel, toimub toetuse vähendamine. Kui erinevused üle 20% või põhjustatud tahtlikult, siis jäetakse toetusest ilma.

  12. Toetuse väljamaksmine Kontrolli tulemuste põhjal ettemakse 60% ulatuses toetuskõlbulikeks peetavate loomade eest mitte enne 16. oktoobrit. Kogu toetuse väljamaksmine hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks.

  13. Ekstensiivistamistoetus • Toetuse eesmärgiks on võidelda veisekasvatuse üha kasvava intensiivistumisega ning soodustada enam maad kasutavat keskkonnasõbralikumat tootmist. • Ekstensiivsuse taseme indikaatoriks on loomkoormus.

  14. Ekstensiivistamistoetus • Makstakse ammlehma- ning spetsiaaltoetust saava looma kohta. • Liikmesriik võib otsustada, kas maksab üldiste reeglite kohaselt 100 eurot (100%) toetuse kohta, kui loomkoormus on kuni 1,4 LÜ/ha või määrata 40 eurot, kui loomkoormus on vähemalt 1,4-1,8 LÜ/ha ja 80 eurot, kui loomkoormus on alla 1,4 LÜ/ha Ettepanek: maksta 100 eurot 1,4 LÜ/ha korral • Erisused üldisest loomkoormuse arvestusest: • söödamaaks ei arvestata neid alasid, mille kohta võib maksta pindalatoetusi ning söödamaast vähemalt 50% peab olema karjamaa; • arvestatakse kõiki üle 6 kuu vanuseid veiseid ning neid uttesid, kelle kohta taotletakse toetust.

  15. Loomkoormus maakonnitiESA:pinnad 2001, loomad 31.12.2002

  16. Õigus meetme täpsustamiseks - karjamaa mõiste Mõistes peab sisaldama vähemalt, et karjamaa on rohumaa, mis on vastavalt kohalikele tootmisviisidele on mõeldud veiste- ja/või lammaste karjatamiseks. See ei välista siiski samal aastal karjamaa segakasutust (karjamaa, hein, rohusilo). Ettepanek: Karjamaa on rohumaa, kus kalendriaastal vegetatsiooniperioodi jooksul karjatatakse vähemalt üks kord veiseid või lambaid.

More Related