Aga nüüd räägin teile ühe loo

Aga nüüd räägin teile ühe loo lendavast sardellist Ettevaatust! See on küllalt ohtlik ja võib plahvatada

Kui noor ja vihane GavriloPrincip tegi 28. juunil 1914 Sarajevos atendaadi Austria ertshertsog FranzFerdinadile, 1894 - 1918 pääses valla, nagu me kõik suurepäraselt teame, Esimene Maailmasõda 1863 - 1914

See sai moodne sõda, kus ei täristatud mõõku Uues sõjas olid palju koledamad asjad: “laulis” kuuliprits, “müristasid” suuremad torud, üksteise tapmiseks sobis gaas

Transport läks ratsaväelt üle autodele kuni mäe tagant tuli nähtavale Merel peeti lahinguid tank vee peal ja vee all

Maadligi hoidmisest enam väga ei piisanud, nüüd tuli juba maa sisse kaevuda Ja ikkagi oli laipu lolli moodi…

Aga taevas oli tühi Parimal juhul oli see lindude päralt

Kunagi oli selline sakslane, nagu Otto Lilienthal Kes hakkas töötama inimese igipõlise sooviga jalad maa küljest lahti saada Kui seni oli konstrueeritud mingeid siputavate tiibadega peletisi, 1848 - 1896 mis ei töötand ja isegi lindude poolt välja naerdi Siis Otto lähenes küsimusele õigest suunast: võlusõnaks oli PLANEERIMINE Edasi liikumine ja juhitavus olid täiesti omaette küsimused 1891. aastal kandsid tema katsed lõpuks vilja Kuid tema pani lendama õhust raskemad kehad

kes oli vist palju muinasjutte lugenud, pani ette olla õhust kergem Teatud füüsikaliste – keemiliste viguritega see ju ongi võimalik Aga lennumasina välismõõtmed peavad olema meeletult suured 1838 - 1917 Idee pärines juba 1874. aastast Ja Saksamaal võeti sellele ideele 1895. aastal patent Selle kummalise aparaadi nimena läks käiku lühend LZ (LuftschiffZeppelin) Esimene seesugune LZ -1 tõusis õhku juulis 1900 See juhtus kusagil Lõuna-Saksamaal Esimesel lennul osales 5 inimest Maksimaalne kõrgus oli 410 meetrit Ja lend viis kuue kilomeetri kaugusele Samas üks teine sakslane, FerdinandGrafvonZeppelin,

Niisiis otsustas sakslane õhku tõusta ja sealt sõdida Ilmasõtta kaasati nii õhust raskemad masinad kui õhust kergemad laevad ehk lennukid ehk dirižaablid

Ülevalt oli vaenlane tunduvalt paremini nähtav Ja eks sealt sai talle igasugust tapvat kraami kaela lähetada Aga sõda sai otsa ja 28-ndal juunil 1919 sõlmiti Versailles rahuleping Muuhulgas keelas see Saksamaal sõjalennukite omamise No pole hullu! mõeldi Saksamaal, lennuk ju on õhust raskem Teeme siis õhust kergemaid lennuvahendeid Mõeldud – tehtud… JOKK Ja juriidiliselt oligi kõik korrektne

Dirižaablitel oli aga lennukite ees ohtralt puudusi: vilets manööverdamisvõime hirmsuured mõõtmed tuleohtlikkus Tõtt-öelda ega ta lahingusse ei sobinud mitte üks raas kes ütles karmilt, et Versailles Rahuleping on üks Kuid siis tuli Adolf SUUR JAMA ja käskis jälle lennukeid tootma hakata Uued Saksa sõjalennukid said üle ootuste head Dirižaableid aga ei kantud otseselt maha See idee viidi tsiviil-lennundusse

Kahe Maailmasõja vahelisel ajal, kui Hitler tegeles jõuliselt Saksamaa taasrelvastamisega kuid lihtsa inimese jaoks oli elu muidu ilus, sobis võtta ette rahumeelne lennureis tseppeliiniga Ja niisuguseid liinilende tehti ka üle ookeani Ameerikasse Üks hilisem laev, LZ-127 GrafZeppelin, tegi koguni kruiisireise ümber maakera Reisijate veoks mõeldud kabiinid, ehk gondlid, muutusid üha luksuslikumaks

Kõige luksuslikum oligi LZ-127 GrafZeppelin Seal olid luksuslikud kajutid, väike restoran ja restoranil oli oma köök

Kuid mida siiski sisaldas see õudne suur kabatšoki kujuline… ma ei oskagi öelda, mis asi? Kõigepealt oli see duuralumiiniumist karkass, mis kaeti puuvillase kangaga Ja alles selle sees olid kummeeritud kangast ja rõhu all vesiniku kambrid Vesinik oli jagatud paljudesse sektsioonidesse No ikka turvalisuse huvides! Seal olid ka meeskonna ruumid Kuid miks oli seal vesinik? Sest meeskond oli tõesti suur, Ja miks mitte palju ohutum heelium? Sest efektiivset heeliumi tootmise tehnoloogiat tundsid vaid ameeriklased Ja nemad seda saladust sakslastele ei müünud kuni 61 inimest

Dirižaabli juhtimine toimus sabas paiknevate tüüridega Edasi liikusid nad täpselt nagu lennukid: Kere välisküljel oli “varre” otsas mitu gondlit, milles olid väga võimsad mootorid kuni 1300 hobujõulised diislid näiteks V-16 plokiga Maybach No ja propellerid andsid kiiruseks umbes 130 km/h

Dirižaabli mahatulek meenutas enam laeva maabumist kui lennuki maandumist Nimelt polnud seal maandumisrajaga midagi teha Vajalik oli hoopis spetsiaalne mast lagedal väljal Õhulaev juhtis end oma tüüridega maa lähedale Ja “heitis ankrusse” selle torni otsa Siis vintsiti ta torni lähedale Aga ega ta väga rahulikult maa peal ei püsinud Ja tugevam tuul võis temaga, jumal teab, mida teha Seepärast oli vaja neid hoida kinnises angaaris

Kuid kui palju neid tseppeliine ülepea üldse oli? Väga lihtne! Number selle LZ järel on täitsa aus Ja kuna patent oli Natsi-Saksamaa käes, siis keegi teine neid tollal ei teinudki Kõik laevad polnud reisijatele Mõned olid pommitajad, mõned luurajad Aga õnnetusi juhtus ka palju mõni süttis põlema, mõni jäi tormi kätte ja kukkus alla

Ameerika poolel oli tseppeliinide maandumiskoht New Jerseys NewYork’i lähedal selle küla nimi on Lakehurst Ja sinna käis ka suurim lendav asi, mida inimene eales on ehitanud Too sai oma nime saksa presidendi Paul vonHindenburgi järgi Tseppeliini nimi oli LZ-129 Hindenburg 1847 - 1934 Tolle sõsarlaev oli LZ-130 Bismarck Otto vonBismarck oli esimene Saksa kantsler 1815 - 1898

Eriliselt sünge sai aga maailma lennunduse ajaloos olema 6. mai 1937 Kui maandumisel Lakehurstis toimus Hindenburgi katastroof Siiani pole päris täpselt teada, miks nii läks kuid alus süttis ja sadas maha Pardal oli 61 meeskonnaliiget ja 36 reisijat Hukka sai 35 pardalolijat ja üks maapealse meeskonna liige

LZ-129 Hindenburg startis Frankfurdist 3. mai õhtul Ja jõudis kolme päeva pärast NewJersey’sse Eks ta seikles siin ja sealpool Atlandi ega läinud otsemat teed Kuid Lakehurstis oli kehv ilm ja Hindenburg pidi maandumisega veidi viivitama Kui ta sai lõpuks loa maanduda oli laev kuhugi poole pisut kreenis Seda asja sai korrigeerida gaasi juhtpaneelist Selles paneelis oli muide ka kajalood Ja siis kõrguserool täiesti alla! Maapinnani oli 40 meetrit ja õhulaevalt heideti esimene ankru ots

Või no mis ta’ndpauk… Ning siis käis pauk… Suurt pauku polnudki, kuid tulemöll oli kohutav 245 meetri pikkuse ja 41 meetrise läbimõõduga sõiduki ahter süttis põlema Kell näitas 19:25 Kohaliku aja järgi Kuna sel laeval oli ainult juhtimine väljaulatuvas gondlis, reisijate olemine oli aga suures “torus”, siis kõrbesidki väga paljud sisse

Praegu ollakse seda meelt, No kuulge! et süüdi oli staatiline elekter Minu teada elekter ei põle ega plahvata! Küll aga muutub vesinik õhu käes äärmiselt kergestisüttivaks Järelikult pidi seal olema leke Ning et enne maandumist teostati laeva kreenimist, võis olla tegu inimliku eksitusega Säde võis tulla kust iganes Muide Hindenburgi pardal oli ka suitsuruum Kuid sealt see tulekahi vist ei alanud, kuna seal oli kunstlik ülerõhk, vältimaks vesiniku ligipääsu Ja mujal laevas oli elus tuli RANGELT KEELATUD Igatahes põles LZ-129 Hindenburg vähem kui minutiga olematuks

Ja selle inetu sündmusega lõppes üks ajajärk maailma lennunduses Saadi aru, et vesinik on selleks ikka liiga ohtlik Ühe sellise hiiglase ehitamist oli juba alustatud, kuid LZ-131 ei saanud kunagi valmis Ja 1939 algas juba Teine Maailmasõda Kuid Hindenburgi hukust on saadud päris palju fotosid, isegi üks filmilõik on kinni püütud Praegu on Lakehurstis monument

Neid vesinikuga “sigareid” ei tehtud enam kunagi Dirižaablite sisse pannakse nüüd ikka heeliumi Mehitamata dirižaableid kasutatakse näiteks meteoroloogias Väikese gondliga “mänguasjad” sobivad aga reklaamiks Kuid mina tänan vaatamast!

Aga nüüd räägin teile ühe loo