euroopa ainepunktis steem ects n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Euroopa ainepunktisüsteem ECTS PowerPoint Presentation
Download Presentation
Euroopa ainepunktisüsteem ECTS

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 12

Euroopa ainepunktisüsteem ECTS - PowerPoint PPT Presentation


  • 199 Views
  • Uploaded on

Euroopa ainepunktisüsteem ECTS. Üleminekuga seotud tegevused ja ajakava. Bologna-teemaline seminar Eesti Infotehnoloogia Kolled ž is Katrin Kiisler Sihtasutus Archimedes. Milleks vahetada punktisüsteemi?.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Euroopa ainepunktisüsteem ECTS' - nerys


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
euroopa ainepunktis steem ects

Euroopa ainepunktisüsteem ECTS

Üleminekuga seotud tegevused ja ajakava

Bologna-teemaline seminar Eesti Infotehnoloogia Kolledžis

Katrin Kiisler

Sihtasutus Archimedes

Katrin Kiisler

milleks vahetada punktis steemi
Milleks vahetada punktisüsteemi?

2006. aastaks on Euroopa ainepunktisüsteemi siseriiklikult kasutusele võtnud Albaania, Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Norra, Sloveenia, Soome, Šveits ja Taani, lähiaastatel kavatsevad seda teha Hispaania, Küpros, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Ungari.

Euroopa ainepunktisüsteemi kasutamine annab Eesti kõrgharidusele mitmeid konkurentsieelised, sealhulgas:

  • võimaldab inimestel kõikjal Euroopas ja maailmas mõista Eestis väljaantavate kvalifikatsioonide olemust ja võrrelda neid teiste omasugustega mujal;
  • parandab Eesti kõrghariduse läbipaistvust ja paindlikkust, sellele ligipääsu, mobiilsust, akadeemilist tunnustamist ja rahvusvahelist koostööd laiemalt;
  • kaitseb õppetöö sisu ja meetodite mitmekülgsust ning seeläbi riiklikku ja institutsionaalset autonoomiat;
  • tõstab Eesti ja Euroopa kõrghariduse konkurentsivõimet ja tuntust.

Katrin Kiisler

seadusandlus
Seadusandlus

Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus

§ 15.

Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast. Akadeemiliste õiendite väljastamisele kohaldatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kusjuures enne 2009/2010. õppeaastat õppe mahu arvutamisel kasutatud ainepunktid arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.

Katrin Kiisler

mida see t hendab
Mida see tähendab?
  • Selle saavutamiseks tuleks olemasolev ainepunktisüsteem Euroopa ainepunktisüsteemiga asendada 2007/2008 või 2008/2009 õppeaasta vastuvõtust
  • Ka varem vastuvõetud üliõpilaste õpingute näitamisel on soovitav kasutada uut süsteemi või vähemalt uut ja vana süsteemi paralleelselt
  • Alates 2009/2010 õppeaastast tuleb akadeemilisel õiendil näidata õppeainete mahtu Euroopa ainepunktisüsteemis ka varem alustanud üliõpilaste puhul
  • Samaks ajaks tuleb õppekavade kirjeldused muuta õpitulemuste põhiseks
  • Euroopa ainepunktisüsteemi rakendades ei asendata õppetulemuste hindamise aluseid

Katrin Kiisler

ppekava kirjeldamine
Õppekava kirjeldamine
  • Euroopa ainepunktisüsteemi keskmesse onasetatud üliõpilane, tema töökoormus ning omandatavad oskused ja teadmised
  • Üliõpilaskeskse õppekava ja punktisüsteemi rakendamine asetab suurema rõhu õppekava üldisele ülesehitusele ning keskendub erinevate ainete kasulikkusele õppekava osana või õppuri tulevases töös
  • Tähtis on alustada õppekava kui terviku kirjeldamisest, selle edukalt läbinud üliõpilase eeldatavate pädevuste täpsest sõnastamisest, üksikute ainete tulemuste ja töömahu analüüsist ning õppekava ülesehituse lihtsamaks ja paindlikumaks muutmisest

Katrin Kiisler

t tunnid ja ainepunktid
Töötunnid ja ainepunktid

Olenevalt töökorraldusest on üliõpilase töökoormus riigiti 1500–1800 töötundi. Ühe Euroopa ainepunkti saamise eelduseks võib olenevalt riigist olla 25–30 töötundi.

Üliõpilaste keskmine koormus jääb aga kõige sagedamini 1520 töötunni lähedale, millest tulenevalt on ühe ainepunkti eest tehtava töö hulk tavaliselt 25–26 tundi.

Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadusega on üliõpilase õppeaasta jooksul tehtava töö piirmääraks seatud 1560 tundi, seega võrdub 1 Euroopa ainepunkt Eestis üliõpilase poolt tehtud 26 tunni tööga.

1600 töötundi # 1560 töötundi

1 AP = 40 töötundi1 Euroopa ainepunkt = 26 töötundi

1 AP # 1,5 Euroopa ainepunkti

Katrin Kiisler

pitulemused
Õpitulemused

Euroopa ainepunktisüsteemi kasutuselevõtmisel tuleb õppekavasid kirjeldada õpitulemustele tuginedes, niiviisi saavutatakse õppetööd planeerides õppekava suurem läbipaistvus ja järjepidevus.

Üliõpilane saab ainepunktid ainult juhul, kui kontrolli tulemusel on tuvastatud, et õppekava raames määratletud pädevused ja oskused, nn õpitulemused on omandatud.

Õpitulemused näitavad, mida üliõpilane pärast õppekava või mõne selle osa edukat omandamist teab, mõistab või oskab teha.

Õpitulemusi saab kirjeldada nii terve õppekava kui üksikute ainete ja moodulite põhiselt ning koos ainepunktide ja hinnetega annavad nad ülevaate õpingud läbinud üliõpilase pädevustest.

Katrin Kiisler

moodulid
Moodulid

Moodulipõhises õppekavas on ained koondatud suurematesse standardse mahuga kogumitesse. Moodulid teevad lihtsamaks aine-punktide ülekandmise, vähendavad õppekava killustatust, suurendavad selle paindlikkust ning võimaldavad luua erinevaid ühisosadega õppekavu.

Moodulipõhiselt üles ehitatud õppekavas on eesmärke ja õpitulemusi kirjeldatud paljude õppejõudude tihedas koostöös ning õppetöö läbiviimisel muutuvad vähemtähtsaks õppematerjali valik, kasutatavad meetodid ja õppejõu kogemused.

Kõige sagedamini kasutatakse mooduleid suurusega n x 10 Euroopa ainepunkti. Liialt väikesed moodulid killustavad õppekava terviklikkust, liialt suured võivad aga muutuda üliõpilaste edasijõudmisel komistuskiviks. Heaks praktikaks peetakse, kui õppekavas kasutatakse läbivalt üksteisega haakuva suurusega mooduleid, sest see muudab õppekava paindlikumaks ja lihtsustab täiendavate moodulite võtmist mujalt.

Katrin Kiisler

ectsi jaotusskaala
ECTSi jaotusskaala

Eestis kehtestatud hindamisskaala põhjal ei ole ECTS jaotust ilma täiendavate andmete kogumiseta võimalik korrektselt rakendada.

Hindamisskaala muutmist kõrgharidusstandardi muutmise töörühm hetkel ei aruta.

Üldine soovitus on, et kui õppejõu poolt pandud hinnete põhjal ei ole võimalik piisava täpsusega jaotusrühmi moodustada, ei peaks ECTS jaotust üldse tuletama. Selle asemel tuleks hinded esitada ainult kohalikus süsteemis ja selgitada nende tuletamise põhimõtteid eraldi.

ECTSi jaotusskaala ei ole loodud riiklike hindamisskaalade väljavahetamiseks, vaid neis antud hinnete süsteemi mittetundvatele isikutele arusaadavamaks muutmiseks.

Euroopa ainepunktisüsteemi jaotusskaala on suhteline ja näitab üliõpilase tulemusi võrdluses teiste samal ajal aine edukalt läbinud üliõpilastega.

Õppejõud hindab üliõpilase teadmisi ja oskusi endiselt riiklikult sätestatud põhi-mõtete alusel, ECTS jaotus näitab täiendavalt, kuhu tudeng võrreldes teiste üliõpilastega oma teadmiste poolest kuulub. ECTS jaotuse korrektse tuletamise eelduseks on piisavalt detailse kohaliku hindamisskaala ja piisavalt suurte õpperühmade olemasolu.

Positiivse tulemuse saanud üliõpilastele tuletatakse ECTS jaotus järgnevalt:

A-rühm: 10% kõige paremaid teadmisi näidanud positiivse hinde saanud üliõpilastest

B-rühm: järgnevad 25% positiivse hinde saanud üliõpilastest

C-rühm: järgnevad 30% positiivse hinde saanud üliõpilastest

D-rühm: järgnevad 25% positiivse hinde saanud üliõpilastest

E-rühm: järgnevad 10% positiivse hinde saanud üliõpilastest

Katrin Kiisler

mida teha k igepealt
Mida teha kõigepealt?
  • Sõnastada Eesti kvalifikatsiooniraamistik
  • Kirjeldada valdkondade ja tasemete õpitulemused
  • Kirjeldada iga õppekava õpitulemused
  • Kirjeldada moodulite õpitulemused
  • Kirjeldada õppeainete õpitulemused
  • Hinnata, kui palju aega kulub neist igaühe saavutamiseks
  • Vajadusel ümber sõnastada õpitulemused, muuta tegevusi või õpetamismeetodeid

NB! Õpitulemuste saavutamisel on määravateks muutujateks ka varasem kvalifikatsioon ja teadmised

Katrin Kiisler

n ustamine ja info
Nõustamine ja info
  • ECTSi rakendamise käsiraamat ja õpitulemuste kirjeldamise juhend
  • Bologna protsessi nõustajad Eestis
  • Tõukefondide uuel rakendusperioodil tugimeetmed kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmi kaudu
  • Bologna protsessi üldiste arengute kohta info ENIC/NARIC keskuse uuel veebilehel:http://www.archimedes.ee/enic/

Katrin Kiisler

slide12

Katrin Kiislerkatrin@archimedes.ee

Tel. 7 300 325

Sihtasutus Archimedes

Väike-Turu 8, Tartu

Katrin Kiisler