Maksakolded KT uuringul. resident Anne Reppo 2009 , Tallinn.

1. Maksakolded KT uuringul.resident Anne Reppo2009 , Tallinn.

5. KT uuring, faasid • Natiivuuring • Arteriaalne faas • Portaalvenoosne faas • Hilisfaas • Varane (3-5 min.)- tsüstid, hemangioomid • Hiline (10-15 min.)-tu-d! millel suur fibrootiline komponent

6. Kollete kontrasteerumise iseloom • Hüpervaskulaarsed • Arteriaalses faasis intensiivselt kontrasteeruvad tuumorid • Portaalvenoosne faas võib tuumori maskeerida, tsentraalsel võib olla nekrootiline või fibrootiline piirkond jälgitav

7. Kollete kontrasteerumise iseloom • Isovaskulaarsed • Areteriaalses faasis – vaevumärgatav perifeerne kontrasteerumine maksa foonil • Paremini avastatavad portaalses faasis, kuna kontrasteeruvad siin kõige enam

8. Kollete kontrasteerumise iseloom • Hüpovaskulaarsed • Areteriaalses faasis ei ole äratuntavat kontrasteerumist • Maksimum kontrasteerumine portaalvenoosses faasis (kolle on parenhüümi suhtes enim kontrastne) • Kolde kontrastsus väheneb proportsionaalselt kontrastaine vähenemisega parenhüümis

9. Beniigsed kolded HEPATOTSELLULAARSED Adenoom Fokaalne nodulaarne hüperplaasia Hepatotsellulaarsed noodulid KOLANGIOTSELLULAARSED Maksa tsüst Hamartoomid Biliaarne tsüstadenoom Caroli haigus Biliaarne papillomatoos MESENHÜMAALSED Kavernoosne hemangioom Fokaalne rasvdüstroofia Lipoom Angiomüolipoom

10. Fokaalne rasvinfiltratsioon Postop. muutus Ekstramedullaarne hemopoees leukeemiahaigel Fokaalne rasvinfiltratsioon

11. Hemangioomid arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • Suurus on varieeruv, muster ja kontrasteerumine samuti. • Histol: Väikeste arterite harud, venoossed “ järvekesed” ja fibrooskude • Portaalvarustus puudub või minimaalne, puuduvad arteriovenoossed fistlid • Kontrasteerumine algab arteriaalses faasis perifeersete sõlmekestena (kontrastaine levik tsentripetaalne) • Hilisfaasis kolle isodensne maksaparenhüümiga(väikestes kolletes) , suurtes heterogeenne natiivuuring; arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas

12. Hüperehhogeense äärisega iso- või hüpoehhogeenne sõlm UH-s suur heterogeenne hemangioom

13. FNH Fokaalne nodulaarne hüperplaasia • Kongenitaalne arteriovenoosne malformatsioon • hüperplastilised hepatotsüüdid • Koldes esinevad arteriaalsed v/s ja sapijuhad • Puuduvad normipärased portaalvenoossed struktuur • Kolle on teravalt piirdunud, kapsel puudub • Tsentraalsel arm, tsentraalsest armist lähtuvad noodulite vahele peened septid.

14. FNH Fokaalne nodulaarne hüperplaasia arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas natiiv natiiv uuring arteriaalne faas porataalvenoosne faas

15. FNH Fokaalne nodulaarne hüperplaasia arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas natiiv uuring arteriaalne faas porataalvenoosne faas • Enamus lesioone perifeersel, < 5 cm D-ga • Arteriaalses faasis kontrasteerumine homogeenne, polünodulaarne; kiire “washout” , hilisfaasis nähtav tsentraalne arm • hemorraagia harv, harva kaltsifikaate • Erandid: • kontrasteerumine arteriaalses faasis võibolla heterogeenne, kolle halvasti piirdunud • portaalvenoosses faasis võibolla kiire “washout” tõttu hüpokontrastne • parenhüümi kompressiooni tõttu võib esineda rõngjas ümbris • Dif. Dgn: adenoom, FLHCC(fibrolamellaarne HCC), hüpervaskulaarsed etastaasid

16. Adenoom • Premaligniteet • Ehitus: • Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud • Verevarustus arteriaalne, puuduvad portaalsooned, sapijuhad • Esineb õhuke kapsel • Võib sisaldada rasvatihedusega alasid • Võib esineda spontaanset veritsust, infarkti , nekroosialasid • KT: • Enamasti (80%) maksa paremas sagaras, subkapsulaarse asetsusega, ~5-10 cm D-ga • Natiivuuringul hästi piirdunud hüpodensne kolle, kui hemorraagia või nekroos, siis inhomogeensus • Arteriaalses faasis kontrasteeruvad vähem kui FNH, portaalvenoosses faasis hüpo-, iso- või hüperdenssed võrreldes maksa parenhüümiga. • Nekroosialad võivad meenutada ” armi” (“arm” iseloomulik FNH) • Väga sarnane kõrgelt diferentseerunud HCC • Dif. Dgn: üpervaskulaarne mts, HCC, FNH. arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas Natiivuuring portaalvenoosne faas

18. Kaltsifikaat natiivuuring portaalvenoosne faas hemorraagia

19. Tsüstjad kolded Arenguga seotud • Lihtne tsüst • Polütsüstiline maksahaigus (polütsüstilised neerud+/-) • Caroli haigus (autosoom retsessiivne) • Hamartoom (von Meyenburgi kompleks) Infektsioossed • Abstsess • Hüdatiidtsüst Neoplastilised • Tsüstjad mts-d; • Biliaarne tsüstadenoom, tsüstadenokartsinoom Muud • Subkapsulaarne pseudotsüst • Tsüstjas vedelikukogum intrahepaatilise hematoomi järgselt • Intrahepaatiline biloom

20. Tsüst arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • Epiteeliga vooderdatud, kapsliga vedeliku põieke • KT : • hüpodenssed, mittekontrasteeruvad, • (0-30 HU ) • suurematel tsüstidel “ sein” kompressioonist maksaparenhüümile • pseudokontrasteerumine osamahu-efekti tõttu väikestes kolletes • võib esineda kaltsifikaate , verdumist, infitseerumist • interstitsiaalfaas võimaldab diferentsida tsüsti ja hüpovaskulaarset tu! • Dif. dgn: Sapi akumulatsioon lekke tõttu, abstsess, nekrootilised mts-d, ehhinokokktsüst,

21. Polütsüstiline maksahaigus Caroli haigus (AR) Hamartoomid Polütsüstilised maksahaigused, mida põhjustavad anomaaliad duktaalplaatide kujunemisel.

22. Mesenhümaalne hamartoom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • harv, kongenitaalne malformatsioon • < 2.a. Lastel • asümptomaatiline abdominaalne mass • D ~ 12-15 cm • sõltuvalt strooma (mesenhümaalse komponendi) esinemisest - kas mass või tsüstjas • strooma kontrasteerub

23. Biliaarne tsüstadenoom tsüstadenoom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • Harva esinev, sapiteedest lähtuv tuumor • Multilokulaarne, tsüstjas mass , mis sisaldab proteiiniderohket vedelikku. • Tsüsti sisene pehmekoekomponent võib esineda (viide võimalikule maligniseerumisele) • Tsüsti seinad, septid ja pehmekoelised komponendid kontrasteeruvad • Malignisatsioon harv tsüstadenosarkoom

24. Papillaarne adenoom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • harv, retsidiveerub sageli, • võib maligniseeruda • solitaarne (enamasti), multilokulaarne (papillomatoos) • sagedamini ühises maksajuhas kui paremas või vasemas maksajuhas • pehmekoeline moodustis(epiteelirakud+ sidekude) sapiteedes, mis tekitab obstruktsiooni. Biliaarne papillomatoos

25. Bilioom (sapiteede stent) pseudotsüstid Vedelikukogumik trauma järgselt (bilioom) Abstsess (trauma järgselt)

26. Püogeenne tekitaja Infektsioossed kolded Candida infektsioon Miliaarne TBC Amöbiaas Hüdatiidtsüst

27. Hemangioendotelioom Juveniilne hemangioendotelioom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas

28. Epiteloidne hemagioendotelioom (maliigne) Radiology 2006;240 Radiology 2006;240:295-2 Radiology 2006;240:295-298 98 :295-298

29. Lipoom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas Lipoom Liposarkoomi metastaas

30. Angiomüolipoom arteriaalne-, portaalvenoosne-, hilisfaas • Harva, mesenhümaalne tuumor • Komponendid: silelihaskude, rasvkude, prolifereeruvad veresooned • D mõnest mm kuni 13 cm. • KT-s pehemekoe komponent ja rasvkude. • Kontrastuuringul võib pehmekoekomponent kontrasteeruda. Angiomüolipoom traumahaigel

31. Maliigsed kolded

32. Hepatotsellulaarne kartsinoom(HCC) Hepatotsellulaarne kartsinoom on pildiliselt väga varieeruv, sõltudes: Kolde suurusest, vaskulaarsusest, histoloogilisest kompositsioonist, kasvumustrist Väikesed –nodulaarsed, 50 % kapsel, mõned väikesed sõlmed hajusapiirilised Suured- nodulaarset tüüpi on teravalt piirdunud, 70% mosaiikmuster; infiltratiivsel tüübil on Segmentaarne, heterogeenne, ebateravalt piirdunud, invasioon portaalveeni harudesse Diffuusne tüüp- väikesed noodulid üle maksa

33. skleroseeriv HCC väikeHCC kolle Hepatiit C+ HCC HCC (must nool), sapipõis (valge nool)

34. HCCSystems of staging that are based on the results of pathologicanalysis (American Joint Committee on Cancer [AJCC]/UnionInternationale Contre le Cancer [UICC] and Liver Cancer StudyGroup of Japan classification systems)

35. FLHCC(fibrolamellaarne hepatotsellulaarne kartsinoom)

36. Kolangiokartsinoom Intrahepaatiline, perifeerne(kollane), Intrahepaatiline, perihilaarne (sinine), Ekstrahepaatiline (oranž). Infiltratiivne Kombineeritud (eksofüütne hiiluse prk-s ja ühissapijuha prk-s infiltratiivne)

37. Intrahepaatilise asetsusega Kolangiokartsinoomi klassifikatsioonLiver Cancer Study Group of Japan Massi moodustav Periduktaalne infiltreeriv Intraduktaalne

38. Perifeerne kolangiokartsinoom Kolangiokartsinoom ductuscholedochus’ e tsüstis. Püogeenne kolangiit + segmentaarne atroofia

39. Embrüonaalne sarkoom Angiosarkoom põrnas Lümfoproliferatiivne haigus transplantatsiooni järgselt

40. Maovähi invasioon Maovähi metastaasid Kapsulaarsed implantaadid (ovariaalCa!) Pankrease adenokartsinoomi metastaasid

41. Kui natiivuuringul näeme ...

42. Kui kontrastuuringul näeme...

43. Kolde lokalisatsioon

44. Vanuse roll

45. MRT • Baseline (ilma kontrastita) • Arteriaalne faas (15-20 sek.) • Portaalvenoosne faas (50-60 sek.) • Tasakaalufaas (~2 min.) • Hilisfaas (5-6 min.) Kontrastained: • Ekstratsellulaarsed Gd-baseeruvad (Omniscan) • Hepatobiliaarsed Gd-baseeruvad, mis omavad selektiivselt hepatotsüütidega seonduvat ligandi (Primovist- haaratakse maksarakku OATP1(anioone transportiv polüpeptiid) abil, sekreteeritakse sapiteede kaudu CMOAT(orgaaniline anioon transporter) abil • Retikuloendoteliaalsüsteemi toimivad agensid(Resovit- superparamagneetilised raudoksiidi partiklid-SPIO)

46. Beniigsed kolded MRT-s

47. Sonograafia • Harilik UH on maksakollete uurimiseks vähe spetsiifiline ja sensitiivne • Probleemid: väikesed ja/või isoehhogeensed; sügaval või anatoomiliselt raskes prk-s (subdiafragmaalsel) paiknevad kolded, maksa diffuusne haaratus • Kontrastained aitavad sensitiivsust ja spetsiifilisust tõsta, visualiseerida väikeseid veresooni, iseloomustada koldeleidu. • SonoVue • Arteriaalne faas(15–35 sek peale kontrasti manustamist), portaal-venoosne faas (35–90 sek hiljem), sinusoidaalne( parenhümatoosne e. hilisfaas )90–240 sek hiljem. • Võimaldab uuringu reaalajas, kontrastaine on vaskulaarses süsteemis • Võimaldab näha koldeid, mis KT –s nähtavale ei tule ja vastupidi. • Interventsioonide juhtimine

48. HCC näide

49. UH kasutatavad väljendid visuaalselt