Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
III osa PowerPoint Presentation

III osa

304 Views Download Presentation
Download Presentation

III osa

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. III osa

  2. Kahekümne viies oli Pagan, üks ilma nimeta torn Tõsi, tema kohta öeldi Torn vana Vene kiriku juures kuhu ma nüüd omadega jäingi? Ja vot tema kohta pole enam mingit infot alles Millal ehitati - pole teada Ah jaa! Millal lammutati - pole teada Miks lammutati - pole teada Ehitise mõõtmed - pole teada Tuli meelde! Torni tüüp (hoburaua kujuline, konsool, poolkonsool vm) - pole teada Sulevimäe umbtänava lõpus oleva hoone sees ta pidanuks olema Ja see maja on kahelt poolt selline

  3. Kahekümne kuues oli Väike Rannavärav Tema asus Vene tänava lõpus Ja seal oli ka näiteks Vene kirik Üleüldse oli seal üks Vene küla Nimelt Novgorodi kaupmehed pidasid seal turgu Ja Väike Rannavärav oli nende uks sadamasse 1413 ütles raad, et nad jäävad müüri tugevdamisele jalgu ja tõstis nad rohkem linna keskele 1454 oli sinna täitsa kobe väravakompleks rajatud Väike Rannavärav lammutati 1779 Kuid miks… seda ma ei tea Streetview annab sellest kohast praegu sellise pildi Arheoloogid leidsid tema viimased maised jäänused

  4. Kahekümne seitsmes on Bremeni torn Tema ehitamise kohta jällegi teavet pole Aga nime – lugu on igati aimatav: nimelt oli Bremen ju üks olulisemaid Hansalinnu Ja eks ta selle auks nime saigi Tähelepanuväärne on see, et tema ülemine ots on selline, nagu ta keskajal kõigil tornidel oli mitte katus, vaid munakivisillutisega platvorm Temal on neli korrust Ning mis kõige jaburam: Teiselt kolmandale ei viinudki treppi Kahel alumisel korrusel oli vangla Ja kuni XX sajandini püssirohu ladu

  5. Kahekümne kaheksas on Munkadetagune torn On teada, et juba enne igasuguseid müüre tegutses seal Püha Katariina Dominiiklaste klooster Ja Margareti Müüris oli selle koha peal puidust torn Praegune torn ehitati 1410. aasta paiku Ja sealgi oli tähtis moonaladu Nimelt hoiti seal süütenööre Suurtükid töötasid ju tol ajal süütenööriga Mingil ajal nimetati teda Kampferbeck’i torniks Kaheksakümnendatel oli seal kohvik Säärase “kerge elu” lõpetas suur tulekahju Pärast seda seisis ta mitukümmend aastat tühja ja mahajäetuna Kuid nüüd näitab taas elu märke

  6. Kahekümne üheksas on Hellemanni torn Ka see torn rajati 1410. aasta paiku Alguses olevat ta sutsu madalam olnud Nime kohta käib kaks pisut erinevat juttu: Nimelt oli sealkandis “resideerinud” kinnisvara omanik nimega Laurentius van der Helle Samas teise jutu järgi oli ta nimi Helle Holleman Aga seal tornis olid suurema kaliibriga relvad Ja ta oli oluline Viru värava kaitseks Esimesel korrusel oli kõrge ilma ukseta ruum, kus oli vangla See torn kippus hiljuti päris viltu vajuma Praegu on seal üks kunstigalerii

  7. Kolmekümnes oli Viru värav Peamine torn ehitati 1345 Esimene eesvärav rajati 1370 Need kaks väikest, mis praegugi olemas on, ehitati 1442 Kuid niisuguseid imelikke asju seal küljes küll polnud Muidu oli ta päris korralik linnavärav, ikka kindlus täie raha eest! No ja sinna juurde kuulus veel mitmeid kindlustusi Peavärava torn oli 22 meetrit kõrge, Peavärav lammutati 1843. aastal viiekorruseline ja nelinurkne Ja kui 1888. aastal pandi sealt Kadriorgu käima “konka” (s.t. hobutramm), siis löödi ka eesvärava vahe lagedaks

  8. Kolmekümne esimene on Hinke torn Esialgne rajati aastatel 1345-1355 Nimi on tal ühe tallipoisi, Hindrikuse järgi Too torn oli vaid kahekorruseline 1400-1410 tehti ta kõrgemaks Ja anti n.ö. suurtükivõimekus XIX sajandil hakkas hoonestus tema ümber nii hullusti vohama, et nähtavale jäi väga vähe Ja see ülemine platvorm lammutati XV sajandi lõpus Streetview annab sellise pildi Kolmekümne teine oli Duveli ehk Kuraditorn 1882 tehti seal puhas töö Tema ehitamise aastaid jälle päris täpselt ei teata Ja tänapäeval pole temast enam midagi alles Nimi on tal kaupmees Johannes Düvelsmoder’i järgi Kuradiema Eesti keeles niisiis

  9. Kolmekümne kolmas oli Karja värav Praegu tundub see kangesti imelik, aga keskajal peeti linnas kariloomi Ja pea iga elumaja hoovis oli laut Suvisel hooajal aeti kari innast välja Tatari tänava või Kopli kanti karjamaale See loomade poolt kasutatav auk linnamüüris olnuks üsna kaitsetu ega saanud ometi sedasi jääda 1767 eesvärav lammutati 1456 ehitatigi sinna väravatorn Ja ega siis enam linnas kariloomi ei peetud Ja muidugi eesvärav ka Tallinna raad oli sellise jama juba õige ammu ära keelanud Aga mingit sõjalist võimekust tal polnud Ja 1849 lammutati ka peavärav Nüüd on seal lihtsalt üks hästi avar plats

  10. Karja värava ees oli Lurenburgi torn Tema polnud aegade jooksul ainus kaitseehitis, mis jäi väljapoole linnamüüri Kuid ta oli seal kahel põhjusel: esiteks et kaitsta abitut Karja väravat ja teiseks et luua Tallinna maapoolsele küljele mingisugustki raskerelvade katet Temast on teada valmimine 1554. aastal nime esialgne kuju - Lurerborch, lame katus, poolümar põhiplaan, kolm korrust Praegu on seal Ringkonna Kohus kõrgus 18 meetrit, läbimõõt 20 meetri kanti, No ja siis ka seda, et teda nimetati Paksu Margareeta väikseks õeks, pauku tegi ta ainult Liivi sõjas ja tema oli viimane torn, mis Tallinnasse ehitati Ta lammutati 1767. aastal

  11. Jättes lugemata kõik linnamüüri välised ehitised on kolmekümne neljas siiski Assauwe torn Tema rajati aastatel 1370 - 1380 Ja nimest on teada niipalju, et see on tallipoiss Asso järgi Kuid et tall oli torni esimesel korrusel alles XIX sajandil ja keskajal oli see, nagu ikka, kitsa sissepääsuga moonaladu, siis, no ma ei tea nüüd, kas tal keskajal oli mingi muu nimi või polnud tal siis üldse nime või oli seal kusagil ka varem mingi tall ??? Aga praegu on seal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

  12. Kolmekümne viies oli Harju värav Vanimad andmed temast märgivad 1361. aastal seal asunud Sepa väravat Peavärav oli “parematel aegadel” viiekorruseline ja 21 meetrit kõrge Eesvärav oli kaheosaline Esimesele eesväravale lisaks ehitati 1453. aastaks teine eesvärav, mille nurkades olid ka tornid Niisiis oli neid tornikesi kokku päris palju Peaväravas oli jällegi vangimaja Issand, 229 aastat! Ja kuigi see oli väga oluline liiklussõlm, oli ta mingite ümberehituste tõttu 1538 – 1767 liiklusele suletud 1835 1863 1870 Eesväravad lammutati 1862 Peavärav lükati maha 1875 Ja vallikraavil olnud vesiveski lõpp oli 1881. aastal

  13. Kolmekümne kuues oli Kitsetorn Temast on üldiselt teada väga vähe Ta ehitati millalgi XIV sajandil Ja mingitel andmetel olla tal enne KiekindeKök’i küllalt suur tähtsus olnud Et aga KiekindeKök oli mingil kujul juba Margareti Müüris olemas olnud, pidi too Kitsetornist ikka väiksem olema Kitsetorn oli neljakorruseline ja nelinurkne Nimi on tal kitselauda järgi kusagil läheduses 1577 pommitati ta varemeteks ega taastatudki enam Aga need varemed ei huvitanud kedagi, kuna 1673. aastal olla seal ikka mingi torni jäänused Praegugi on mingi rudiment nagu veel olemas No nii! Ongi ring täis, kuid palun veel hetk kannatust!

  14. Kui ründerelvade võimekus suurenes, muutus müür tasapisi üsna mõttetuks Härjapea jõest tõmmatud ja üles paisutatud vallikraav oli muidugi juba keskajal olemas Kuid kaitseks oli vaja võimsaid muldkindlustusi Ma ei hakka rääkima sellest, mis oli bastion reduut raveliin eskarp rondeel sest see on omaette teema Ja kuna seal oli voolav vesi, töötasid sellel väel mitmed veskid Aga see kaunis sikk-sakk ei saanud kunagi lõplikult valmis

  15. Lühidalt käiks üle ka tornide tüüpidest Revali linnamüüri juurde kuulus kolm raskerelvade positsiooni: KiekindeKök Paks Margareeta ehk Rosenkrantz Käsitulirelvadele olid: ja Lurenburgi torn Põhiliselt hobuseraua kujulised Ma ise oletan, et nende laskesektorid olid sellised→ No Stoltingi torn on millegipärast ümmargune Aga tema oli varem Peaväravad olid alati nurga peal nelinurksed Siis olid veel nelinurksed Ja nad olidki ainult väravad, kus olid talide ja vastukaalude süsteemid Sealhulgas Neitsitorn, Eesväravate nurkades olid ümmargused mis oli tagant lahtine tornikesed pimedate alade vältimiseks

  16. Läbilõikes olid müüri tornid enamasti Maapinnalt algavad Põhiline sissepääs oli ikkagi müüri kaitsekäigust Kus olid: Lahtine platvorm Moonalaost viis üles enamasti vaid põrandaluuk ja tali Kaminaga köetav vahtkonnaruum Keskajal oli enamikes tornides alaline vahtkond, mis allus tornipealikule Moonaladu Ja konsooltornid Kus puudus moonaladu Aga selliseid kenasid tuutu-kujulisi kelpkatuseid kaitsetornidel polnud Need olid vaid väravatornidel Selline oli kontseptsioon, ja see võis olla jagatud tunduvalt enamateks korrusteks

  17. kole pikk jutt! No nüüd sai küll Aga ega mina pole süüdi, et seal nii palju torne oli Igal juhul tänud vaatamast!