Comparative constitutional law võrdlev konstitutsiooniõigus

1. Comparative constitutional lawvõrdlev konstitutsiooniõigus Addi Rull Õiguse instituut

2. Comparative constitutional lawkursuse avaleht

3. Milleks oli vaja e-kursust“Comparative constitutional law”? • Sihtgrupp • inglise keelse õppe bakalaureuse tudengid • Õpetamise teeb keeruliseks see, et • tudengid on pärit erinevatest riikidest, millel on erinevad õiguskorrad ning millised võivad kuuluda ka erinevatesse õigusperekondadesse; • õiguse õpetamine on üldjuhul ühe õiguskorra keskne; • puudub õpik/raamat(ud), mis annaks läbilõike erinevate riikide või õigusperekondade konstitutsiooniõigusest.

4. Milleks oli vaja e-kursust“Comparative constitutional law”? • E-kursus võimaldas • koondada kursuse materjali ühte õpikeskkonda (tekstid, artiklid, esitlused, ülesanded, testid); • luua õpikeskkond, mis võimaldab tudengil iseseisvalt omandada algteadmised konstitutsiooniõigusest; • luua automaatsed testid tudengite algteadmiste kontrollimiseks/hindamiseks.

5. Kasu e-kursusest“Comparative constitutional law”? • E-kursus on tõstnud õppe kvaliteeti • võimaldades tudengitel iseseisvalt omandada algteadmised konstitutsiooniõigusest; • võimaldades õppejõul keskenduda tudengite analüütiliste oskuste arendamisele, mis on õiguse õppe peamine eesmärk (Kui enne e-kursuse loomist kulus umbes 70% auditoorsest ajast algteadmiste õpetamisele ja 30% analüütiliste oskuste arendamisele, siis peale e-kursuse loomist saab kasutada enamuse auditoorsest ajast õiguse analüüsimisele ja kaasuste lahendamisele).

6. Kasu e-kursusest“Comparative constitutional law”? • E-kursus on tõstnud õppe kvaliteeti, • võimaldades õppejõul pöörata rohkem tähelepanu erinevate õiguskordade võrdlemisele vastavalt tudengi päritolumaale (võimaldades personaalset lähenemist).

7. Kursuse õpiväljundid • 1. Riigiõiguse alused ja konstitutsiooniõiguse üldpõhimõtted - üliõpilane omab ülevaadet konstitutsiooniõiguse aluspõhimõtetest. • 2. Põhiseaduse(te) tõlgendamine - üliõpilane oskab kasutada põhiseaduse tõlgendamise tehnikat ja tunneb tõlgendamise teooriaid. • 3. Põhiseaduse printsiibid ja õigusnormide hierarhia - üliõpilane tunneb põhiseaduse printsiipe ning oskab neid kasutada kaasuste lahendamisel ja oma seisukohtade põhjendamisel.

8. Kursuse õpiväljundid • 4. Põhiõigused ja vabadused - üliõpilane omab ülevaadet põhiõigustest ning oskab normitehniliselt põhiõigusi tõlgendada ning põhiõigustega seonduvaid kaasuseid lahendada. • 5. Põhiseaduslikkuse järelevalve - üliõpilane omab ülevaadet järelevalve institutsioonidest, nende pädevusest ja tegevusest.

9. Kursuse ülesehitus • Teemad on jaotatud õpiväljundite järgi ning sisaldavad • tekste, mis annavad ülevaate kõige olulisemast ja juhiseid täiendava lugemismaterjali kohta; • artikleid/täiendavat lugemismaterjali, millel on tekste toetav tähendus; • esitlusmaterjale nii PowerPoint kui ka Flash kujul; • automaatseid valikvastustega teste • analüütilisi ülesandeid grupitööks (nt kaasuste lahendamised, võrdlevad õiguskordade analüüsid); • foorumi kasutamist.

10. Hindamine • Testid moodustavad 50% hindest • 20 – 40 küsimusega valikvastustega testid • Üliõpilasel on kursuse lõpus valikuvõimalus teha üks koondtest, mis sisaldab kogu kursuse materjali. See on mõeldud võimalusena eelnevate testide koondhinnet parandada. Kui üliõpilane otsustab osaleda testi tegemisel, siis arvesse läheb hinne, mis on parem (kas eelnevate testide koondhinne või siis viimase koondtesti hinne) • Hindamisel võetakse arvesse grupitöös osalemist

11. Hindamine • Kirjalik eksam moodustab 50% hindest • Eksam koosneb ühest või mitmest hüpoteetilisest kaasusest, mille lahendamisel on vaja kasutada kursuse jooksul omandatud teadmisi põhiseaduse printsiipidest ja riigiõiguse alustest. Eksam eeldab kaasuse analüüsimist ja lahenduskäigus õiguslikku argumentatsiooni kasutamist.