1 / 12

II. Tervislik eluviis (5 tundi)

II. Tervislik eluviis (5 tundi). 4. (8 .) tund. *Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni (2 tundi ). Õppesisu : Teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid.

lundy
Download Presentation

II. Tervislik eluviis (5 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. II. Tervislik eluviis (5 tundi) 4. (8.) tund

  2. *Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni (2 tundi) • Õppesisu: • Teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid. • Oskab hinnata oma päevakava,lähtudestervisliku eluviisi komponentidest. • Hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses. • Väärtustab tervislikku eluviisi • Õppetegevusi: • F- loeng-diskussioon, selgitus, film ja video • K-rollimäng, rühmatöö, ajurünnak, demonstratsioon, juhtumianalüüs, ümarlaud • I: individuaalne töö, loovtöö, esitus • Lõiming: • Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus • L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus • T: kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest) • Õpitulemused: • Teab ja oskab hinnata oma kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevatele aspektidele ning analüüsib enda päevakava, igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist, lähtudes tervislikust eluviisist

  3. Tervisliku toitumise põhimõtted Toit peab olema: • mitmekülgne (erinevad toiduained) • tasakaalustatud (iga päev on kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid) • Mõõdukus (toidu koguste arvestamine) • toidust saadava energia vastavus vajadusele (toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi tarvilike toitainetega)

  4. Söögikorrad Toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks kulub keskmiselt 5 tundi. Pärast sööki on organism hõivatud toidu seedimisega. Et toitained jõuaksid kudedesse läheb vaja rohkesti verd. Sellel ajal jõuab verd mõnevõrra vähem teistesse elunditesse, ka ajusse. Öeldakse “leiba luusse laskma”- pärast tugevat sööki ei ole mõistlik kohe sportida, samuti on siis raske pingsalt õppida. Hommikueine peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis katavad veerandi energiast, mida inimene päevas vajab. Lõunasöök peab tagama umbes kolmandiku energiast. Seega lõuna on üks põhilisi toidukordi. Õhtusöök peab üldjuhul katma viiendiku (kuni veerand) päevasest energiavajadusest. Mahult väiksem kui lõuna.

  5. Tervisliku toitumisetaldrikureegel: • erinevad salatid või aurutatud - hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. • Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.

  6. Vasta küsimustele. Kirjuta küsimus ja sulle sobiv vastus vihikusse. Kui kaugel sa koolist elad? • Alla 1 kilomeetri • 1-2 kilomeetrit • Üle 2 kilomeetri • Üle 5 kilomeetri Kuidas tuled kooli? • Autoga • Bussiga • Jalgsi • Jalgrattaga

  7. Millega tegeled pärast kooli? • Mängin arvutiga • Käin trennis • Osalen huviringis • Liigun sõpradega värskes õhus • Muu tegevus (milline) Tee järeldus. Milliseks hindad oma liikumisharjumusi? • Väga aktiivseks (teen sporti iga päev) • Aktiivseks (tegelen spordiga 3-4 korda nädalas) • Liigun vähe (spordin ainult kehalise kasvatuse tunnis) • Väga halvaks (väldin ka kehalise kasvatuse tunde ja trennis ei käi)

  8. Kehaline aktiivsus Kehalise aktiivsuse vormid. Kuidas olla kehaliselt aktiivne? Lihtsaim ja odavaim võimalus on jooksmine või kiirkõnd. Mis on kehalised võimed? Omadused, millest sõltuvad sportlikud tulemused. Kehaliste võimete arendamisel saavutad häid sportlikke tulemusi. Sobivad kehalised tegevused 4. klassis: vastupidavus (jooksmine, ujumine, suusatamine) kiirus ja osavus (sportmängud), painduvus (võimlemine) Kehalist koormust saad ka füüsilist tööd tehes (kartulivõtt, puude ladumine) Kehalise kasvatuse tunnis on mitmed osad (soojendus ja mängud, sporditehnika õppimine ja harjutuste sooritamine, lõdvestusharjutused ja pallimäng.)

  9. Paaristöö • Arutage ja kirjutage üles põhjused, miks peaks sportima või kehaliselt aktiivne olema • . • . • . • . • .

  10. Joonista sümbolitega need tegevused ja spordialad, mida nädala jooksul harrastasid.

  11. Kodus: Minu sportimisharjumusedPane nädala jooksul kirja kõik oma sportlikud tegevused ja füüsilist pingutust nõudvad tööd

  12. Kasutatud kirjandus • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet

More Related