1 / 13

Metallid

Metallid. Loeng 1 3. Leidumine. 4/5 elementidest on metallid Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedal kujul leidub väheaktiivseid metalle: Cu , Hg , Ag , Au, Pt Enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises Maagid võivad olla: oksiidsed(Fe 2 O 3 , Al 2 O 3 )

lorir
Download Presentation

Metallid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Metallid Loeng 13

  2. Leidumine • 4/5 elementidest on metallid • Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. • Ehedal kujulleidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt • Enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises • Maagid võivad olla: • oksiidsed(Fe2O3, Al2O3) • Sulfiidsed (Cu2S, HgS, FeS2) • Kloriidsed( NaCl, KCl), karbonaatsed, …jt.sooladena.

  3. Füüsikalised omadused • Plastilised (üks plastilisemaid on kuld) • Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium) • Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al) • Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). • Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk: • (Cr– sinakas, Bi – punakas, Ni - kollakas) • Iseloomuliku värvusega on kuld – kollane, vask – punakas, tseesium – kollakas. • Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). • Kõvadus on metallidel väga erinev • Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). • Kõige kõvem metall on kroom ja metallide sulamid

  4. Metallilised elemendid perioodilisus tabelis • Poolmetallid– nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat) • s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed • p-metallid (Al) suhteliselt püsivad • d-metallid(enamik metalle – Au, Cu, Fe jne…) siirdemetallid • Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi).

  5. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine mittemetallidega • Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). 2Na + Cl2 2NaCl • Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon – see on eksotermiline reaktsioon – soojust eraldub

  6. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega • IA – leelismetallid, IIA – leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid) • Leelismetall + vesi  leelis + H2 (leelismetallid – IA ja IIA v.a. Mg ja Be) • Leelismetall + hape(lahus)  sool + H2 (võib plahvatada) • Siirdemetall (p-metall) + vesi  aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2 • Metall + leelis  uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend

  7. Metallide aktiivsuse rida • Metallide pingerida (aktiivsuse rida) – metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi • Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg) • Keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe) • Väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). • Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja (Metall + sool). Sellel põhineb ka keemiline voolu-allikas, aga samuti ka paljud kuivelemendid ja akud

  8. Metallide saamine • Enamik metalle esineb looduses ühenditena, vaid väheaktiivseid metalle leidub ka ehedalt • Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks • Metallide tootmisel ühenditest tuleb energiat kulutada • Metallide saamise etapid: • Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) • Metalli redutseerimine maagist

  9. Metalli redutseerimine maagist • Koksiga – kõige odavam (tegelikult on peamiseks redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) Fe2O3 + 3 CO → 2 Fe + 3 CO2 • Vesinikuga – puhaste metallide tootmisel CuO + H2→ Cu + H2O • Alumiiniumiga – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2 Al → 2 Cr + Al2O3 • Elektrivooluga – aktiivsemate metallide tootmisel 2 Al2O3→ 4 Al + 3 O2

  10. Sulamid • Sulam on kahe (vöi enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal • Sulamite liigid ehituse põhjal: • Ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallivõre • Ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu • Sulamite omadusi • Tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel • Tavaliselt kõvemad kui koostisosad

  11. Tähtsamad sulamid • Malm (Fe + üle 2% C) • Teras (Fe + alla 2% C) • Eriterased (Fe + legeerivadlisandid) • Messing ehk valgevask (Cu + Zn) • Pronks (Cu + Sn) • Duraluminiun (Al + veidi Mg, Mn, Cu) • Amalgaamid (Hg-sulamid)

  12. Ülesanded • Millised alltoodud ained reageerivad omavahel? Kirjuta reaktsioonivõrrandid: • Kirjuta toimuvate reaktsioonide vörrandid

  13. Ülesanded • Kirjutada reaktsioonivorrandid järgnevatele muundumiste kohta • CuO→ Cu→Cu(NO3)2→Cu(OH)2 • Fe → FeCl3→ Fe(OH)3→ Fe2O3→ Fe • Fe →FeCl2→FeCO3→FeSO4→Fe • Al →AlCl3→Al(OH)3→Al2O3→Al2(SO4)3 • Cu→CuCl2→Cu(OH)2→Cu(NO3)2

More Related