metallid n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
METALLID PowerPoint Presentation
Download Presentation
METALLID

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 19

METALLID - PowerPoint PPT Presentation


  • 433 Views
  • Uploaded on

METALLID. Martin Saar GAG 2009. 1. Metalliliste elementide aatomi ehitus. Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni . Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'METALLID' - kera


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
metallid

METALLID

Martin Saar

GAG 2009

1 metalliliste elementide aatomi ehitus
1. Metalliliste elementide aatomi ehitus
  • Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni.
  • Ehitus lihtainena:
    • aatomid paiknevad lähestikku
    • välised elektronkihid kattuvad osaliselt
    • väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristali (elektrongaas)
2 metallide keemiline aktiivsus
2. Metallide keemiline aktiivsus

Metallidele on iseloomulik elektrone loovutada: nad on redutseerijad.

Rühmas ülevalt alla:

  • suureneb elektronkihtide arv
  • väline elektronkiht kaugeneb tuumast (raadius suureneb)
  • tuuma mõju väliskihi elektronidele nõrgeneb
  • elektrone on kergem loovutada

Perioodis vasakult paremale

  • suureneb tuumalaeng
  • suureneb tuuma mõju väliskihi elektronidele
  • väheneb aatomi raadius
  • elektrone on raskem loovutada
3 metallid perioodilisustabelis
3. Metallid perioodilisustabelis

Leelismetallid

Leelismuldmetallid

Siirdemetallid

4 metallide keemilised omadused
4. Metallide keemilised omadused

LIHTAINENA REDUTSEERIJAD!

4.1 Reageerimine mittemetallidega

sageli metallil max OA (käitub redutseerijana) ja mittemetallil min OA (oksüdeerija!)

  • kaalium + hapnik
  • tsink + hapnik
  • vask + hapnik
  • baarium + kloor
  • alumiinium + jood
4 metallide keemilised omadused1
4. Metallide keemilised omadused

LIHTAINENA REDUTSEERIJAD!

4.1 Reageerimine mittemetallidega

sageli metallil max OA ja mittemetallil min OA

  • naatrium + väävel
  • kaltsium + süsinik
  • magneesium + fosfor
  • kaltsium + vesinik
  • magneesium + lämmastik
4 metallide keemilised omadused2
4. Metallide keemilised omadused

4.1 Reageerimine mittemetallidega

B-rühm, näiteks raud: OA II või III

  • raud + tugev oksüdeerija  raud(III)ühend
  • raud + nõrgem oksüdeerija  raud(II)ühend
4 metallide keemilised omadused3
4. Metallide keemilised omadused

4.2 Reageerimine veega

  • aktiivne metall (IA, IIA al Ca) + vesi  leelis + vesinik
  • keskm. aktiivsusega metall + veeaur  oksiid + vesinik
  • väheaktiivne metall (al Ni) + vesi  ei toimu
4 metallide f sikalised omadused
4. Metallide füüsikalised omadused

Metallilise sideme tõttu on metallidele iseloomulik:

hea soojus- ja elektrijuhtivus: juhtmed

(nt Ag, Cu, Al)

metalne läige, peegeldumisvõime:

peeglid (nt Ag)

hea töödeldavus ehk plastilisus

(nt Au, Ag, Cu, Sn, Pb, Zn, Fe…)

4 metallide f sikalised omadused1
4. Metallide füüsikalised omadused

Lisaks on enamik metalle:

hallika värvusega erandid:

Cu (punakas)

Au (kollane)

toatemperatuuril tahked erand:

Hg (vedel, termomeetrites)

4 metallide f sikalised omadused2
4. Metallide füüsikalised omadused

Metallide liigitus lähtuvalt füüsikalistest omadustest

Sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad)

Tihedus (kerg- ja raskmetallid)

sulamid
Sulamid

Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal.

Sulamid on sageli:

paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad)

  • puhas kuld ja hõbe on pehmed, ehteid valmistatakse sulamitest

keemiliselt vastupidavamad

  • roostevabas terases on lisandmetallid

madala sulamistemperatuuriga

  • jootetina (Sn + Pb)
metallide leidumine
Metallide leidumine

Kõige levinumad:

Al, Fe, Ca, Na, K, Mg

Ehedalt: hõbe, kuld, vask, plaatina

Maagid (kivimid, milles on tootmisväärsel määral metalli):

oksiidsed: alumiinium ja raud (Al2O3, Fe2O3, Fe3O4)

sulfiidsed: mitmed siirdemetallid (FeS2, ZnS, Cu2S, CuS)

kloriidsed: IA (NaCl, KCl)

metallide tootmise p hiprotsessid
Metallide tootmise põhiprotsessid

Metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest

  • Maagi rikastamine
    • maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust
  • Särdamine
    • Mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks
    • 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2
  • Oksiidse maagi redutseerimine (CO, C, H2, Al)
    • PbO + C  CO + Pb
    • Fe2O3 + 3 CO  2 Fe + 3CO2 (kõrgahjuprotsess)
    • CuO + H2 Cu + H2O
    • Fe2O3 + 2 Al  Al2O3 + 2 Fe (aluminotermia)
jules verne ja saladuslik saar
Jules Verne ja “Saladuslik saar”

“Samuti nagu maaki koguti ka kivisütt ilma suurema vaevata peaaegu maapinnalt. Kõigepealt murti maak väikesteks tükkideks ja puhastati prahist. Siis asetati kivisüsi ja maak vahelduvate kihtidena hunnikusse, nagu teeb söepõletaja puudega. Sel viisil pidi süsi lõõtsast tuleva õhu toimel muutuma süsihappegaasiks, siis süsinik-alahapendiks (vingugaasiks), mille ülesandeks on taandada magnetrauamaak, see tähendab kõrvaldada sealt hapnik.

Nii insener toimiski. Maagihunniku kõrvale seati hülgenahkadest lõõts, mille otsas oli varem pottsepaahjus valmistatud kuumusekindel savitoru. Raamist, kiudnööridest ja mitmesugustest raskustena kasutatud esemetest koosneva seadeldise abil liikuma pandud lõõts puhus maagihunnikusse õhku, mis tõstis temperatuuri ja aitas samaaegselt kaasa keemilise reaktsiooni tekkimisele, mille tulemusena pidi saadama puhast rauda. …

…ja lõpptulemuseks oli poorne rauakamakas…