Kooliõppekavast

1. Kooliõppekavast Signe Granström Üldharidusosakonna Õppekavatalituse peaekspert

2. Üleminek uuele õppekavale • 2011/2012 õppeaasta 1., 4., 7. klassid • 2012/2013 õppeaasta 2., 5., 8. klassid, LÕK täiel määral • 2013/2014 õppeaasta 3., 6., 9. klassid, gümnaasium (gümnaasiumi eksamitesüsteem rakendub 2014. a kevadel)

3. Ülemineku perioodil: • ei pruugi teoreetiliselt enne sept 2013 pakkuda kolme õppesuunda. Küll aga peaks õpetus arvestama uutest lõpetamise tingimustest tulenevaid vajadusi. Nt peaksid 10. kl õpilased mõtlema kas kitsas või lai matemaatika • sept 2011 võib koolis kehtima jääda kaks tunnijaotusplaani. 1., 4. ja 7. klasside osas tuleb lähtuda uuest RÕKist. Teiste klasside puhul võib aluseks olla vana RÕK • 34->32 9. klass. Võimalik mure, kui 9. klassi 34-tunnine nädalakoormus koosneb eranditult 2002. aasta RÕKis esitatud kohustuslikest õppeainetest (ehk kui vaba tunniressurss on juba kahel varasemal õppeaastal ära kasutatud)

4. Õppekava lähteülesanne • Koolist väljalangevuse vähendamine ja hariduslike erivajadustega (sh andekate) laste arengu tõhusam toetamine; • Turvalise koolikeskkonna saavutamine; • Kompetentsuse suurendamine täppis- ja loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkondades ja huvi kasvatamine õpingute jätkamise vastu nendel aladel;

5. Õppekava lähteülesanne • Eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemise toetamine; • Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste tõhusam toetamine; • Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös.

6. Õppekava arendustöö prioriteedid • Õpitulemuste ebaselgus, ebapiisav vastavus eesmärgistusele ja kasutatavale ajaressursile, millest johtub õpilaste ülekoormatus ja ebaefektiivsus; • Õppekava üldosa, läbivate teemade ning ainekavade vähene kooskõla ning erinevate ainekavade vähene lõimitus ainevaldkondadeks; • Õigusaktide ja teiste normdokumentide teksti vähene kommunikatiivsus ning õppekava seletavate ja juhiseid andvate materjalide puudus.

7. Õpitulemuste ebaselgus, ebapiisav vastavus eesmärgistusele ja kasutatavale ajaressursile • Ainevaldkondlikud lähteülesanded; • Õpitulemuste täpsem lahtiseletamine; • Huvihariduse arvestamine õppetöö osana; • Terviklik lähenemine; • Õpikeskkond on KÕIK koolis olev ja toimuv! • Ei ole tähtsamaid ja vähemtähtsamaid tegevusi!

8. Õppekava üldosavähene lõimitus ainevaldkondade ja läbivate teemadega • Üldosa ON ülimuslik ja sellega tutvumisest oleks mõistlik alustada; • Üldosa on KÕIGILE ainevaldkondadele ühtviisi oluline ja kohustuslik; • Lõiming ainevaldkonna sees, ainevaldkondade vahel ja ümbritseva maailmaga; • Õpetada vaid seda, mida on võimalik kasutada mitmel erineval moel ja erinevates kontekstides.

9. Õppekava rakendamine – teavitamine ja koolitus • Aineraamatud jm materjalid www.oppekava.eeja www.ut.ee/curriculum • Info õppekavadest www.hm.ee • Artikklid Õpetajate Lehes • Teabepäevad • ESF avatud taotlusvoor koolituste läbiviimiseks – 1,2 milj. eurot • TÜ ja TLÜ temaatilised koolitused Valige koolitusi, mis annavad sisulise tulemuse mitte aitavad kokku panna paberit!

10. Õppekava rakendamine – materjalid plaanis • valdkonnaraamatud gümnaasiumis 2012. a algus • õpiraskustega lastega tegelemise materjalid • ESF TeaMe raames õpikud, õpilase töömaterjalid, õpetajaraamat gümnaasiumi loodusainete kursustele • loovtööd, praktiline töö ja uurimistööd • ESF ÕKVA – käsiraamat „Õppe- ja kasvatustegevuseanalüüsimine ja hindamine“ • kujundav hindamine (TÜ) ning üldpädevuste (TLÜ) ja läbivate teemade hindamisvahendid (TÜ) • kooli õppekava

11. Õppekava rakendamine – füüsiline õpikeskkond • 2010. a ~2,5 milj eurot loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia õpikeskkonna parandamiseks. • 2011. a suurendati õppevahendite toetust vrd 2010 - kasvas põhikooli toetus õpilase kohta 20% ja ka gümnaasiumi toetus viidi samale tasemele põhikooliga, kogu kasv võrreldes eelmise aastaga on 37,6% ehk ~2,2 milj eurot

12. Kooli roll on nii hariv kui ka kasvatav.

13. Põhikooli ülesanne: • on aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides, ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. • on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond.

14. Gümnaasiumi ülesanne: • on noore ettevalmistamine oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades. • õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee.

15. Kooliõppekavast • Koolil ei pea olema üle ühe õppekava. Ka siis, kui koolis on kasutusel PRÕK ja GRÕK. Ka siis, kui osa õpilasi õpib LÕK järgi. Samas on aktsepteeritav, kui põhikoolile ja gümnaasiumile tehakse eraldi õppekava või kui eraldi õppekava puudutab LÕK järgi õppijate klassi. (vt PGS §17 lg 1) • Kui kool juhindub töös mitmest riiklikust õppekavast, siis peab õppekava täitma kõigi vaadeldavate õppekavade nõudeid. Nt GRÕK ja PRÕK erinevad mõneti, kui kool kasutab mõlemat, siis peavad mõlemast tulenevad nõuded olema kajastatud. • RÕK toob nõuded kooli õppekavale, missugused küsimused/teemad kajastust peavad leidma, aga RÕK ei sätesta õppekava vormi või struktuuri. Seega võivad küsimused/teemad olla esitatud teises järjekorras, samuti võib olla küsimusi/teemasid koondatud mitu küsimust/teemat ühe pealkirja alla jne

16. Mida meile meeldiks näha kooliõppekavas • Valida kooliõppekavale vorm ja sisu, mis kooliga seotud kogukonda kõige paremini kõnetab • Esitada õppekavad põhikoolile ja gümnaasiumile eraldi • Esitada õppekava osaliselt kooliastmeti, sest nii on kindla vanusega õpilaste kohta puutuv kompaktselt koos   • Kooli õppekava võiks viidata, kus mingi RÕKs nõutud punkt kajastust leiab • Eesmärgiksei peaks olema RÕK kopeerimine, pigem missuguseid samme astutakse eesmärkide elluviimiseks

17. Kuidas siis ikkagi? • Alustada täiesti uue õppekava tegemist • Uued riiklikud õppekavad ei eelda täiesti sisult uusi kooli õppekavasid • Eeldades suurt tööressurssi, on oht muutuda formaalseks Mõistlik siis, kui eelmine kooli õppekava ei sobi koolile endale

18. Kuidas siis ikkagi? 2. Kopeerida riiklik õppekava või mõne teise kooli õppekava (sest kõik targad mõtted juba sees) • Tagab peaaegu kindlalt, et taotlused jäävad formaalseteks loosungiteks, odav aga mõttetu • Pole kasu ei koolile ega riigile, kooli õppekava tegemise motivatsioon peaks olema kasu koolile mitte hirm Ärgem nii tehkem

19. 3. Jätkata enda kooli õppekava arendamist • Tegutseda küsimustes, mis tunduvad kõige aktuaalsemad • Eeldab, et kooli ÕK arendamisse on eelnevalt panustatud Kõige mõistlikum käitumisviis

20. Tehke kooliõppekava arendusi laste kasu pärast mitte sunduse või hirmu pärast! Võtke endale arendusega seotud ülesanded! Võtke endale jõukohased ülesanded! Mõtet on pead kokku panna!

21. Edu ja jõudu!