loodusseadused r hmat d n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Loodusseadused rühmatööd PowerPoint Presentation
Download Presentation
Loodusseadused rühmatööd

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 70

Loodusseadused rühmatööd - PowerPoint PPT Presentation


  • 233 Views
  • Uploaded on

Urmas Lekk 2008. Loodusseadused rühmatööd. Leonardo da Vinci . “Inimese proportsioonid”. “Loodus ei riku kunagi oma seadusi”. Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ). Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid ,

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Loodusseadused rühmatööd' - liang


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
loodus ei riku kunagi oma seadusi

“Loodus ei riku kunagi oma seadusi”

Leonardo da Vinci

( 15.04.1452 -02.05.1519 )

slide4

Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud

hulgaliselt seaduseid ja määruseid ,

mis sätestavad meie toiminguid looduses.

Nendest seadustest

ja inimese tunnetusest sõltumatult

toimivad aga looduses

omad objektiivsed seadused.

Sageli nimetatakse neid

loodusseadusteks.

slide5

Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid.

Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja

paratamatu seos

nähtuste või nähtuste külgede vahel.

Seadusi saab avastada ainult

praktika ja eksperimendi kaudu.

Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused )

ja statistilised( kvantmehhaanika).

loodusteaduste p hiharud on matemaatika f sika bioloogia keemia ja geoloogia

Loodusteaduste põhiharud on :matemaatikafüüsika , bioloogia, keemiaja geoloogia

Fundamentaalteadused on sellised,

mille uurimine võib olla

nii empiiriline kui teoreetiline,

nii teadusharusisene ( üldrelatiivsusteooria )

kui ka teadusharudevaheline ( ökoloogia ).

slide7

looduskaitse

biokeemia

biofüüsika

BIOLOOGIA

bioonika

biotehnoloogia

biomeetria

meditsiin

Sordi- ja tõuaretus

teadusliku uurimismeetodi p hietapid
Teadusliku uurimismeetodi põhietapid :
  • Probleemi püstitamine
  • Taustinfo kogumine
  • Hüpoteesi sõnastamine
  • Hüpoteesi kontrollimine
  • Tulemuste analüüs
  • Järelduste tegemine
  • Uued teaduslikud faktid
  • Teadusliku teooria kujunemine / paradigma
slide9

*Aljohhini reegel (ennetamisreegel) :

taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist

– põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvadel leidub

sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile

omaseid koosluseid, lõunanõlvadel

lõuna pool asuvale taimkattevööndile

omaseid koosluseid;

*Allee reegel (printsiip) :

asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga

väikese kui ka suure asustustiheduse korral.

Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul.

slide10
Alleni reegel :

imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad,saba,jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel;

slide11
Commoneri “seadused” (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) :

1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud

2.kõik peab kuhugi minema / sattuma

3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat

4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad);

slide12
Thienemanni reegel :

liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid

*kõik- või – mittemidagi – seadus :

neuroni

aktsioonipotentsiaal on alati max amplituudiga

( seoses närvikoe talitlusega)

lesanded
Ülesanded :

1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide.

2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu?

Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited.

3.Koosta mõistekaart vähemalt

10 teadusharudevahelisest seosest.

slide15

Millised on nende sarnasused?

Millised on erinevused?

Millised on erinevused?

Mida ma teada sain?

aga ehk piisab j rgmisest
Aga ehk piisab järgmisest :

Ehk on eluslooduse eksisteerimise ainsaks aluseks aga hoopiski

looduse ülim printsiip :

nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik

( Fred Jüssi )

Ehk saab elusate asjade puhul elu mõtte kokku võtta järgnevalt :

„SÖÖMINE, SIGIMINE ja nende nimel SEBIMINE“

p ris kindlasti kehtivad ka j rgmised seadused
Päris kindlasti kehtivad ka järgmised seadused :

Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusesse :

1.kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia

2.kui see haiseb, on see keemia

3.kui see ei tööta, on see füüsika

Cerfi lisandused eelmisele

4.kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika

5.kui see ei tundu mõistlik,

siis on see kas psühholoogia või majandusteadus

slide18

usaldusväärsuse printsiip :

erinevus loodusseaduste ja Murphy seaduste

vahel on selles , et

loodusseaduste puhul

lähevad asjad sassi

iga kord

sama moodi

fotos ntees 1
Fotosüntees 1

Süsivesinike moodustumist fotosünteesil

kirjeldab järgmine põhivõrrand:

6 H2O + 6 CO2+ 4,66 10 -18 J  C6 H12 O6 + 6 O2

Võrrand näitab, et fotosünteesi protsessis

footonitena neelatud

päikeseenergia salvestub

tekkivates süsivesikute molekulides.

fotos ntees 2
Fotosüntees 2

Aine massi jäävuse seadus

( 1756 Lomonossov, 1777 Lavosier ) :

reaktsioonist osa võtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga

Energia jäävuse seadus ( 1760 Lomonossov ) :

energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teiseks muunduda

Aine massi ja energia jäävuse seos ( 1905 Einstein )

massi ja energia ekvivalentsus : E= mc²

fotos ntees 3
Fotosüntees 3
  • Fotosüntees on hea näide bioenergeetikast kui teadusest, kus energia tekkimise, muundumise ja –vahetuse uurimine lähtub TERMODÜNAAMIKA seadustest.

Termodünaamika I seaduse kohaselt siseenergia muut = süsteemi ja keskkonna vahel vahetunud soojushulk + süsteemiga tehtud või süsteemi poolt tehtud töö

TD II seaduse kohaselt ükski perioodiliselt töötav soojusmasin ei saa muuta kogu saadud energiat tööks andmata midagi ümbritsevale keskkonnale.

.......................

Igiliikur?

Recycling?

perpetuum mobile igiliikur
Perpetuum mobile - igiliikur

on kujutletav masin, mis mingit protsessi korrates on võimeline tegema piiramatult tööd, saamata energiat väljaspoolt või masin, mis teeb piiramatult tööd, muutes kogu soojusallikalt saadava soojuse tööks. Paraku on see võimatu, sest mõlemad väited on vastuolus termodünaamika seadustega!

slide25
1 kcal / h = 1,163 W

1paskal = 1 Pa = 1 N mˉ²

*********************************************

1 atm = 760 mmHg = 101325 Pa

1 bar = 100 x 10³ Pa

1 mmHg = 133, 322 Pa

slide26
Töö sooritamiseks vajatakse energiat. Niisiis võimsus kujutab endast ka energia kulutust ajaühikus.

Inimene, kelle mass on 70 kg kulutab päevas umbes 10 MJ energiat.

Sellest tulenev keskmine võimsus

( ainevahetuse võimsus ) on

Pk = 10000000 J / (24x60x60) s ~120 W

maa kiirgusbilanss
Maa kiirgusbilanss

69% lahkub soojuskiirgusena

31% peegeldub tagasi

100%

27% peegeldub õhust ja pilvedelt

18% neeldub atmosfääris

4% peegeldub maapinnalt

3% neeldub pilvedes

48% kiirgusest neeldub pinnases

Maa soojuskiirgus

spektriv rvid
SPEKTRIVÄRVID

Päikesevalgus on

liitvalgus

Läbi prisma langedes

laguneb ta spektri-

ehk vikerkaarevärvideks

bioindikaatorid
Bioindikaatorid
  • Bioindikatsioon – meetodite ja menetluste kogum, mis lähtub organismide ökoloogilistest individuaalsustest . Kasutatakse floristilisi, faunistilisi, anatoomilis-morfoloogilisi ja populatsioonilisi näittunnuseid.

Alaliigid : atmo- , lito- , hüdro- , biokeemiline

tuumaf sika ja erinevad kiirgused
Tuumafüüsika ja erinevad kiirgused
  • Radioaktiivse lagunemise seadusest tulenevalt on isotoobi C – 14 poolestusaeg : T = 5730 aastat
  • Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur tähtsus elu arengule Maal, sest ta tekitab mutatsioone.

Ioniseerivat kiirgust ei saa kahjuks vältida. 30 aasta jooksul saab inimene järgmise doosi :

kosmiline kiirgus 20-40 mSv

Maa radioaktiivsus 10-15 mSv

radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv

radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv

Sv( siivert) – ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos.

slide40

Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale.

j karu kasukas on soojusp dja j karu kasukas n ib valge sest karvad on seest nsad ja l bipaistvad
Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad.

Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged. Kui karva sees olevase silindrisse kiirgub valgus (soojus), siis kiired ei saa sealt enam väljuda. Tekib sisepeegeldumine ja kiired jõuavad nahani. Aga nahk on jääkarul must! Ja must pind adsorbeerib soojuskiiri!

slide48

Närvisüsteem ja ultralühilainesaatja teisendab võnkumisi lühikesteks elektriimpulssideks ja edastab neid.Sagedusmodullatsioonedastuse ( FM –frequency modulation) eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse lühikeseks näeviimpulsiks.

slide56

Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate

teadusharude jõud eluslooduse mõistmisel.

Nii tekkis ridamisi teadusharusid ühendavaid

erialasid: küberneetika matemaatika ja inseneriteaduste

vallas, sotsioökonoomika sotsioloogia ja

majandusteaduste vahel ning biofüüsika bioloogia

ja füüsika siirdealal.Erandiks pole

ka biofüüsika, mis rakendab füüsikalistest teadustest

tuntud kvantitatiivseid meetodeid bioloogilisest

ainest arusaamisel molekulaarsel, raku ja tervete organismide tasandil.

Arvi Freiberg

Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut

slide62
Kleiberi seaduse

järgi inimese

( M = 70 kg )

põhienergiavahetuse

võimsus

on umbes 100 – 120 W