ETTEVÕTTE JUHTIMISE EETILISUS

1. ETTEVÕTTE JUHTIMISE EETILISUS Ettevõtte juhtimises on kaks valdkonda, kus ettevõte peab arvestama eetilisi printsiipe: 1. Ettevõttesisene töö korraldamine. Ettevõtte sisekorraeeskirjad (eetikakoodeks) aitavad töötajatel oma ülesandeid paremini mõista. Töökoha kirjeldus loob eeldused ametirolli paremini sisse elada ning aitab teistel töötajatel antud töötaja suhtes kujundada rolliootust. Ettevõtetes kujundatakse inimeste eetilist käitumist koos ettevõtte kultuuriga. Ettevõtted kasutavad selleks seminare juhtivtöötajatele, osakondade ühiseid väljasõite jt. ühisüritusi.

2. 2. Ettevõtte kui terviku suhted väljapoole. st. looduskasutus, suhted klientide, töötajate ja investeerijatega. Ühiselt nimetatakse seda ettevõtte sotsiaalseks vastutuseks. Sotsiaalse vastutuse alus on töötajate eetiline käitumine oma tööülesandeid täites. Sotsiaalne vastutus tarbijate suhtes jaguneb ettevõtetel kaheks: 1. Kvaliteetsete toodete pakkumine; 2. Toodete hinna kehtestamine kooskõlas muude kaupadega.

3. Ettevõtte sotsiaalne vastutus investeerijate ehk omanike ees on pigem ettevõtte juhtide vastutus. • Omanikud ise määravad, kuidas ettevõte töötab ja millise vastutuse võtab see kanda, kuid nad vajavad selleks infot. Ettevõtte juhtkond on kohustatud andma õiget infot ettevõtte tegevuse kohta, mis võimaldab omanikel ettevõtete juhtide tegevust kontrollida. Seejuures on investeerijate huvi suunatud eelkõige ettevõtte finantsseisundi vastu. • Ettevõtte käitumine sõltub palju antud maal kehtestatud reeglitest ja tavadest.

4. Nii inimese kui firma tegevus sõltub otsustest. • Otsustusvabadust võib iseloomustada skaala abil, kus ühes otsas on seadused ja teises otsas inimese vaba tahe. Tegevused, mis on nende kahe osa vahel, ei ole seadusega reguleeritud, kuid on kujunenud tavad ja normid, mida tuleks järgida. See ongi valdkond, kus otsustavaks saab eetika. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustus- protsessis, kuna paljude probleemide lahendus- variandid väljenduvad eetiliste dilemmadena.

5. Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline. Juhti mõjutavad otsuste vastuvõtmiselmitmesugused tegurid: - tema isiklikud tõekspidamised; - miljöö firmas; - firma keskkond.

6. Juhi eetilist käitumist mõjutavad tegurid: 1. Juhi moraalse arengutase, mis võib olla - Eelsobimuslik: mõjutatud ainult hirmust vahelejäämise ees või isiklikust käsust - Tavapärane: mõjutatud teiste ootustest, püüab täita tavapäraseid kohustusi, millega on ise nõus - Põhimõtestatud: mõjutatud isiklikest eetika põhimõtetest, mis võivad mitte vastata rühmanormidele või ühiskonnas kehtivatele seadustele. Väärtustab. Teiste õigusi.

7. 1. etapp. Kinni pidada füüsilise karistuse vältimise reeglitest. 2. etapp. Järgida reegleid ainult siis, kui see on inimese otsestes huvides. 3. etapp. Teha seda, mida ootavad lähedased. 4. etapp. Toetada traditsioonilist korda, täites kohustusi, millega on ise nõus. 5. etapp. Väärtustada teiste õigusi ning pooldada absoluutseid õigusi ja väärtusi enamuse arvamusele vaatamata. 6. etapp. Järgida isiklikke eetikapõhimõtteid isegi siis, kui need on seadusega vastuolus.

8. 2. Individuaalsed iseärasused - Väärtushinnangud - määravad ära, mis õige ja mis vale. - Ego tugevus - talitab enam oma moraali kui teiste surve mõjul. - Oma saatuse kontrolli aste - tugeva sisekontrolli puhul usub inimene, et määrab ise ära oma saatuse, tugeva väliskontrolli puhul on isiklik vastutustunne väiksem ja ta allub kergemini välisjõudude mõjule.

9. 3. Organisatsiooni struktuurilised iseärasused - Struktuur - selged alluvusliinid suurendavad vastutust, ebaselge struktuurikujund võib vähendada eetikasurvet. - Formaalsed reeglid - vähendavad ebamäärasust ja suurendavad vastutust (ametijuhendid, kirjalikud eetikakoodeksid, hindamise- ja hüvitussüsteemid).

10. 4. Organisatsioonikultuur - Organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid, mis on olulised kõrge riski- ja konfliktitolerantsi ning kontrollitaseme puhul. - Tugev kultuur mõjutab juhte rohke kui nõrk. - Nõrga kultuuriga organisatsioonidesmõjutavad eetilist käitumist rühmanormid jatööüksuses kehtivad standardid.

11. JUHI EETIKA VÄLJENDUB JÄRGMISES: 1. Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja vabastamine, töötasu, töötingimused, privaatsus). 2. Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnija valimisel, ausus kulude arvestamisel). 3. Kuidas organisatsioon kohtleb väljast sisenejaid (kas klienti teavitatakse toote puudustest; kas konkurentide kohta antakse väärandmeid).

12. ÜLEMUSE POOLT ALLUVATE VASTU RAKENDATAVADDEMAGOOGIAVÕTTED DEMAGOOGIA – hämamine, eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. 1. SÜÜ JA VASTUTUSE VEERETAMINE ALLUVA KAELA. Nii varjatakse oma ebakompetentsust, otsuste küündimatust, rakendatud abinõude süsteemitust, otsuste küündimatust. 2. ALLUVATE HULGAST ÜHE VÕI ENAMA INIMESE VÄLJAVALIMINE, KELLE VARAL ÕPETATAKSE KÕIKI TEISI (SAMASUGUSEID). Jätab mulje ülemuse printsipiaalsusest, tema kõrgest vastutus- ja kohusetundest kasvatajana.

13. 4. TRADITSIOONILISTE PUUDUSTE MÄRKIMINE, tegevuskava on läbi mõtlemata; tähelepanu ei ole küllaldane; kontroll on vähene ja ebaefektiivne; otsused pole küllalt konkreetsed; ei tegelda süstemaatiliselt jne. 5. KIIDETAKSE PISIASJADE EEST, ET SEEJÄREL KRITISEERIDA SUURTE PUUDUSTE EEST. Alluvale peaks jääma mulje ülemuse objektiivsusest. 6. SEGADUSSE AJAMINE SUURE HULGA KÜSIMUSTE KORRAGA ESITAMISE TEEL, KUSJUURES KÜSIMUSED ANNAVAD JUTULE RÜNDAVA-SÜÜDISTAVA TOONI. Sellega kaasneb vastaja nördimus ja jõuetustunne.

14. ESITATAKSE TEHTUD VÕI TEGEMATA TÖÖDE, ÜLEJÄÄKIDE VÕI PUUDUJÄÄKIDE PIKAD LOETELUD, MIDA KEEGI POLE SUUTELINE MEELDE JÄTMA. Kuulajad on loetelust väsinud ja tüdinenud, seega sisuline analüüs pole võimalik. • KEERUTATAKSE HULK AEGA SUUREST PROBLEEMIST SUVALISELT VÄLJATÕMMATUD ÜHE-KAHE KÜSIMUSE ÜMBER. Lõpuks tehakse endale meelepärane otsus. 9. SIMULEERITAKSE ENESEKRIITIKAT. See jätab mulje objektiivsusest, kuid võib viidata ka ohule. 10. MORALISEERITAKSE. Loetakse sõnu peale, öeldakse triviaalsus!, püütakse teisi veenda selles, milles keegi pole kahelnudki, mis on ammu teada ja endastmõistetav.

15. 11. VIIDATAKSE KÜSIMUSE KÄSITLEMISE VALELE AJALE. 12. VIIDATAKSE KÜSIMUSE KÄSITLEMISELE VALES KOHAS. 13. "PEALEHÜPPAMINE". Juhtub siis, kui ülemus ise on hakkama saanud mingi tembuga. 14. "KITSE TUPPATOOMINE". Halva elu-olu üle nurisejate olud muudetakse järsult veelgi halvemaks. Mõne aja pärast, kui endised olud taastatakse, tunduvad need olevat päris head. 15. "KIRBU LUBAMINE". Lubatakse midagi tühist või ei lubata üldse midagi. Püütakse tõestada, et lubada pole midagi võimalik, ent lõpuks antakse ometigi midagi.

16. 16. TEADUSLIKKUSEGA PÕHJENDAMINE. Kasutatakse neil juhtudel, kui oleks vaja mõistusevastast tegevust kuidagi õigustada. 17. KONFORMSUSEFEKT. Selgitatakse, et kõik teised toimivad, mõtlevad, suhtuvad just nii või teisiti. See on aluseks eneseõigustusele. 18. KÄETÕSTMINE. Inimene pannakse otsustamisest osavõtu ettekäändel kätt tõstma küsimustes, mille arutamisest neil polnud võimalik osa võtta (erinevatel põhjustel).

17. 19. KÕIK SEE, MILLE TULEMUS ON POSITIIVNE, ON JUHI OTSUSTATUD. KÕIK SEE, MILLE TULEMUS ON NEGATIIVNE, ON PÕHJUSTATUD TEISTE TÖÖTAJATE VALEDEST OTSUSTEST. 20. ALUSETU KIITMINE JA LAITMINE. Neile, kes näevad-kuulevad kellegi alusetut kiitust, toimib see objektiivselt kui nende laitus. Põhjendamatu süüdistuse tulemusena võidakse inimene "hävitada".

18. ALLUVATE POOLT ÜLEMUSE VASTU RAKENDATAVADDEMAGOOGIAVÕTTED 1. VIIDATAKSE ÜLEMUSE KÄSULE-KORRALDUSELE TOIMIDA TEATUD VIISIL... Tulemuse eest vastutagu ülemus ise. 2. APELLEERIMINE TRADITSIOONILISTELE (OBJEKTIIVSETELE) RASKUSTELE. Alati sobib öelda: • varustatus jätab soovida; • vähe on osutatud konkreetset abi; • töötingimused on ebarahuldavad; • pole asjatundlikku töötajaskonda jms.

19. 3. KORDUV ISIKLIK PÖÖRDUMINE JA KUMMARDAMINE JUHI POOLE. Teistele jäetakse mulje lähedastest isiklikest suhetest ülemusega. 4. OMA IDEEDE ESITAMINE ÜLEMUSE MÕTETENA. 5. VIIDATAKSE KONTROLLIJATE EBA- OBJEKTIIVSUSELE, EBAKOMPETENTSUSELE, PEALISKAUDSUSELE. 6. KRIITILISTE MÄRKUSTE SISU MITTEARVESTAMINE. Kiidetakse ülemust ja tema printsipiaalset seisukohavõttu jne. analüüsimata kriitika sisu.

20. 7. PÜÜTAKSE LEIDA VASTUOLUSID ERINEVATE ÜLEMUSTE NÕUDMISTES, HINNANGUTES, KRITEERIUMIDES,DOKUMENTIDES. 8. ÜLEMUSE TÖÖDELE-TEGEMISTELE KALLALETUNGIMINE. Kui otsida, siis ikka leiab mingi vea ülemuse tegemistes. 9. KÕIGI ÜLLATUSEKS ENDA SÜÜDI TUNNISTAMINE KA SELLES, MILLES EI OLDA SÜÜDI. Lamajat ei lööda. 10. LUBADUSED, KOHUSTUSED, KINNITUSED, ET KÕIK SAAB TEHTUD PAREMINI KUI SENI. Lubaduste täitmine.