Mereannid

1. Mereannid

2. IGIVANA SIDE • Tehnika ja arvutite ajastul on meri ikka veel saladuslik. • M eresügavustesse laskudes avastatakse veel tänapäevalgi mõistatuslikke olevusi. Vesi on alati olnud salapärane ja ohtlik. • Meri on pakkunud alati oma ande inimese toidulauale. • Paleoliitikumi-aegsest Põhja-Euroopa merikarbijäätmete leiu põhjal oli võimalik kindlaks teha, milliseid kalu meie esivanemad sõid. • Kivistite põhjal selgus, et püüti heeringaid, angerjaid ja turski. • Kalapüügiriistadeks olid primitiivsed odad, põdra ja hirveluust harpuunid.

3. AARDED KAHE KÕVA POOLME VAHEL • Tuntakse umbes 25000 liiki karpe • Molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubi-koda,mis on sõltuvalt liigist erineva kuju ja suurusega. • Kojapoolmeid ühendavad selgmised elastsed sulgurlihased,mis võimaldavad karbipoolmeid avada ja sulgeda. • Kergelt avatud poolmetega filtreerib mollusk veest toitaineid või püüab toitu.Ohu korral sulgeb enesekaitseks poolmed.

4. MEREANDIDE LIHA ON SUURE TOITEVÄÄRTUSEGA JA KERGESTI OMASTATAV: • valgud on täisväärtuslikud ja inimorganism omastab neid 2-3 korda kergemini kui looma- või sealiha valke. • rasv sisaldab palju küllastamata rasvhappeid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti, parandab kolesterooli ainevahetust. • suur mineraalainete, vitamiinide hulk, mida inimene omastab hästi. • madal kalorsus

5. Kõrge valgusisaldus 17 -20 % Madal rasvasisaldus (keskm. 1-2 %) Palju mineraalaineid (kaalium, fosfor, raud, tsink, vask) Erinevad vitamiinid eriti B 12, B2, matsiin, foolhape MINERAALIDE TOITEVÄÄRTUS Vähe süsivesikuid 0,5 - 4 % Sisaldavad kolesterooli

7. AUSTERKARPLASED( Osteidae) • Kõige suurema kulinaarse väärtusega. • Looduslikud liigid on Euroopas peaaegu välja surnud. • Juba ammusest ajast kasvatatakse neid spetsiaalsetes • kasvandustes Põhjameres, Atlandi ookeanis ja osalt ka Vahemeres. • Täiskasvanuks saab isend kolme kuni nelja aastaga. • Eristatakse lamedat ja suurt söödavat austrit (Ostrea edulis) ja ümarat hiidaustrit. • Kasvatatakse kaht hiidaustri liiki: portugali hiidaustrit (Crassostrea angulata) ja suurt hiidaustrit(Crassostreas gigas). • Euroopas kasvatatud lamedaid söödavaid austreid eristatakse • ja kutsutakse kasvukoha järgi. • Üheks parimaks hiidaustri tõuks on Prantsusmaalt pärit fines de claires.

8. JAKOBI KAMMKARP(Pecten jacobaeus) • Nime on ta saanud Hispaania kõige tähtsama pühaku Jaakobuse järgi. • Liik elab Vahemeres ja selle läheduses asuvas Atlandi ookeani piirkonnas nii liivasel kui kaljusel merepõhjal. • Tähtsaim 300 maailmas tuntud kammkarplaste liigist. • Dekoratiivne,kiirekujuliselt kulgevate ribidega poolmed. • Liigub poolmeid kiiresti avades ja sulgedes. • Kammkarbi sulgurlihase ja jala liha on delikatess.

9. RANNAKARBID (Mutilidae) • Ürgajast peale on inimene rannakarpe toiduks tarvitanud. • Sinakasmust rannakarp kasvab suurte hulkadena Atlandi ookeani ja Põhjamere rannikul. • Vabas looduses elavad karbid kinnituvad büssuse näärmete kleepuva eritise abil madalas vees asuvate kaljude, vaiade ja muude sobivate pindade külge. • Rannakarp filtreerib veest toitaineid. • Kasvab umbes 8cm pikkuseks. • Liha on meeldivalt vürtsikas, sisaldab väärtuslikke valke, vitamiine ja mineraalaineid. • Rannakarp paljuneb kiiresti ja on suure kohanemisvõimega, • seetõttu sobib töönduslikuks kasvatamiseks. • Kasvandused asuvad Põhjamere ja Atlandi ookeani nendes randades,kus tõus ja mõõn tagavad vee pideva vaheldumise.

10. Hollandi ja Saksamaa rannikul kasvatatakse karpe nn. Rannakarbi pankadel. Hispaania rannikul kleepuvad karbid vees hõljuvatele köitele, mis omakorda on kinnitatud parvede külge. • Müügikõlblikuks saavad nad kaheksa kuni üheksa kuuga. • Rannakarpi turustatakse kas värskena või konservina.

11. VEENUSKARPLASED (Veneridae) • Suurim karplaste sugukond.(üle 500 liigi) • Selle liigi esindajaid leidub kõikides meredes ja rannikutel. • Nad kaevuvad lihaselise jala abil liiva- või mudakihi sisse. • Vahemeremaades peetakse lugu veenuskarbist, keda Itaalias kutsutakse vongolaks või cappa gallinaks. Need on 3 - 4 cm pikkused helepruunid ringikujuliste vagudega karbid. • Rannalähedastes piirkondades süüakse neid toorelt nagu austreid. • Turustatakse veenuskarpe • värskena, sügavkülmutatult • ja konserveeritult

12. KAUNKARPLASED (Solenidae) • Kujult meenutavad mõõga või habemenoa tera. • Kaunkarpi leidub Vahemeres, Atlandi soojemates piirkondades ja Mustas meres. • Kaunkarplased elavad liivasel merepõhjal. • Nad võivad kaevuda 50cm kuni isegi meetri sügavusele liiva sisse. • Kõige paremini maitsevad need karbid kergelt oliivõlis praetult või siis küüslaugu, sibula ja pipraga maitsestatult.

13. SÜDAKARPLASED (Cardiidae) • Südamekujulise karbiga kaarja sõrmekujulise jalaga, mille abil ta võib teha kuni 50cm hüppeid või kaevuda pehmesse merepõhja. • Südakarplasi on mitmeid erineva suuruse, värvi ja struktuuriga liike • Ta on suure kohanemis-võimega,võib elada erineva soolsusega vees.

14. KARPIDE TURUSTAMINE • Karpe müüakse elusana, sügavkülmutatuna või konservina. • Elusad karbid peavad olema suletud või sulguma kui nende pihta koputada. • Karpide värskust saab kontrollida kui nad asetada külma vette. • Kui karbid ei ole 15 - 20 min. pärast sulgunud siis on nad riknenud. • Karpidel ei tohi olla • juures ebameeldivat lõhna.

15. Tänapäeval on karbid saadaval aastaringselt. (Vanasti oli karbihooaeg ainult sept. – apr.). Soojal aastaajal tuleb eelistada külmadest vetest pärit karpe • Värskeid austreid müüakse alati elusalt. • Nende liha on kompaktne ja neid süüakse enamasti toorelt. • Temp. 2 - 7 °C taluvad ladustamist ja transportimist kuni kaks nädalat.

16. Austrid pannakse vetikatega polsterdatud korvidesse. Austrite avamisel tuleb jälgida ,et karp oleks kõvasti suletud ja merevett täis. • Kuivalt karbis olevaid austreid söögiks kasutada ei tohi. Värskeid austreid võib neelata koos mereveega. • SÜGAVKÜLMUTATUD KARBID on enamasti keedetud. • KONSERVEERITUD KARBID. • Koorega karploomad pannakse värskelt purkidesse ja steriliseeritakse. Eelkõige kasutatakse neid suppide lisandina.

17. Karbid pesta harjaga külma veega täidetud kausis. • 15 - 20 min. lasta karpidel seista külmas vees, elusad rannakarpide poolmed sulguvad mõne aja pärast. • Vett tuleb vahetada seni kuni kausi põhja ei sadestu enam liiva. KARPLOOMADE TOIDUKS KASUTAMINE Söödavate rannakarpidepuhastamine

18. Suruda terav nuga pestud karbi poolmete vahele ja lõigata läbi lameda poolme siseküljele kinnituv lihas. • Peale ülemise karbipoole eraldamist kangutada mollusk karbi teise poole küljest lahti. • Valge liha ja punaka jala ümbert tõmmata ära hallikas äär. Jakobi kammkarpidepuhastamine

19. Austrite avamine • Austri avamisel kasutada spetsiaalset traatvõrust kinnast või käterätikut. • Suru austrinuga (või lühike tugev kööginuga) karbi tipust poolmete vahele. Nuga edasi-tagasi keerates ava poolmed, seejärel lõika liha alumise poolme keskkohast lahti.

20. MAITSVAD IGAL KUJUL Rannapiirkondade köögid pakuvad mereande alati kõige paremal viisil. Igal rahval on oma lemmikkalad ja mereannid. Erinevaid karpe kasutatakse nii iseseisva toiduna kui ka lisandina suppides, salatites jne.

21. KEEDETUD SINIKARBID (4 - 6 PORTSJONIT) 40 värsket sinikarpi 2 dl vett või kuiva valget veini ½ viilutatud mugulsibulat 2 petersellioksa 8-10 tera valget pipart Kalla vedelik laiapõhjalisse potti, lisa sibul, petersell ja pipar. Lase vedelik keema ja lisa puhastatud karbid. Keeda mõni minut kuni karbid on avanenud. Võta karbid vedelikust välja. Kui neid kohe ei serveerita, puhasta karploomad soojadena. Eemalda muskel, mis karbi suleb. Jahuta karploomad kiiresti, kui neid vahetult pärast keetmist ei serveerita.