riigikaitse petus l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Riigikaitseõpetus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Riigikaitseõpetus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 33

Riigikaitseõpetus - PowerPoint PPT Presentation


  • 317 Views
  • Uploaded on

Riigikaitseõpetus. Külli Jõgeda kylli.jogeda@kmin.ee. Riigikaitseõpetuse ajalugu. Riigikaitse õpetuse aine tuli õppekavadesse juba enne Teist maailmasõda, toona oli eesmärgiks anda gümnasistidele noorsõduri ettevalmistus. Esimesed sõjalise õpetuse tunnid toimusid 1927.aastal

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Riigikaitseõpetus' - kirsi


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
riigikaitse petus

Riigikaitseõpetus

Külli Jõgeda

kylli.jogeda@kmin.ee

riigikaitse petuse ajalugu
Riigikaitseõpetuse ajalugu
  • Riigikaitse õpetuse aine tuli õppekavadesse juba enne Teist maailmasõda, toona oli eesmärgiks anda gümnasistidele noorsõduri ettevalmistus.
  • Esimesed sõjalise õpetuse tunnid toimusid 1927.aastal
  • 1930.a nimetati aine ümber “riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks”
  • 1933. aastal anti välja esimene Riigikaitseõpetuse õpik
  • Nõukogude okupatsiooni ajal õpetati koolides sõjalist algõpetust, millel on nüüdisaja demokraatlikku ühiskonda sobiva riigikaitseõpetusega vähe ühist.
riigikaitse petus t nap eval
Riigikaitseõpetus tänapäeval
  • Riigikaitse õpetus taastati koolides 1990-nendatel, eelkõige tänu isamaalist vaadet propageerivatele õpetajatele.
  • 1998.a kinnitati esimene ametlik õppeprogramm
  • 2003.a anti välja esimene õpik, millele järgnes peatselt teine täiendatud trükk 2006. a
  • Hetkel on valmimas ka kolmas riigikaitse õpik, mis peaks jõudma õppuriteni 2011. a jooksul.
  • Tänaseks õpetatakse riigikaitseõpetust kokku 125 koolis
riigikaitse petuse olemus
Riigikaitseõpetuse olemus
  • Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.
riigikaitse petus6
Riigikaitseõpetus
  • Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, st teoreetiline käsitlus tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest, vaheldub praktilise ülevaatega relva- ja riviõppest, topograafiast ja esmaabist ning keskkonnakaitsest kaitsejõududes.
riigikaitse petuse teoreetiline osa
Riigikaitseõpetuse teoreetiline osa
  • Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost, põhjustest ja tagajärgedest.
  • Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest.
  • Teoreetilise kursusega omandatakse esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest.
  • Samuti kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest.
praktiline osa
Praktiline osa
  • Käsitletakse rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate relvatüüpidega.
  • Käsitletakse kodanikukaitse temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse looduses ilma abivahenditeta toime tulema.
  • Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju keskkonnale ning selle leevendamise võimalusi.
hindamine
Hindamine
  • Esseed
  • Iseseisvad mõtteharjutused
  • Testid
  • Praktilised sooritused
milleks meile riigikaitse
Milleks meile riigikaitse?
  • Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.
p hiseaduslik alus
Põhiseaduslik alus
  • § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
  • § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.
  • § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
p hiseaduslik alus14
Põhiseaduslik alus
  • § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
  • § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
  • § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
  • § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus.
eesti vabariigi p hisedus
Eesti Vabariigi põhisedus
  • III peatükk
  • RAHVAS
  • § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:1) Riigikogu valimisega;2) rahvahääletusega.
  • § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
eesti vabariigi p hiseadus
Eesti Vabariigi Põhiseadus
  • X peatükk
  • RIIGIKAITSE
  • § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.
riigi kaitsev ime
Riigi kaitsevõime?
  • Eesti riigikaitse on korraldatud nii, et igaühel on riigikaitse teostamisel oma roll.

Totaalkaitse põhimõte tähendab, et riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu rahva ja riigi jõuallikad. Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

eesti kaitsepoliitika on l htunud kahest omavahel seotud p him ttest
Eesti kaitsepoliitika on lähtunud kahest omavahel seotud põhimõttest
  • esmase iseseisva kaitsevõime tugevdamine ning
  • rahvusvaheline julgeolekualane koostöö.
riigikaitse alusdokumendid i
Riigikaitse alusdokumendid I
  • Põhiseadus
  • Rahuaja riigikaitse seadus
  • Sõjaaja riigikaitse seadus
  • Riigikaitseliste sundkoormiste seadus
  • Kaitseväeteenistuse seadus
  • Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus
  • Eriolukorra seadus
  • Erakorralise olukorra seadus
  • Kaitseväe korralduse seadus
  • Rakendusaktid (Ministri ja VV määrused)
riigikaitse alusdokumendid ii
Riigikaitse alusdokumendid II
  • Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused
  • Sõjalise kaitse strateegiline kava
  • Sõjalise kaitse arengukava
  • Sõjalise kaitse tegevuskava
  • Kaitsetegevuse operatiivkava
eesti julgeolekupoliitika alused
Eesti julgeolekupoliitika alused
  • Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul otsusega heaks Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluste muutmine algatatakse välisministri ettepanekul julgeolekukeskkonna olulise muutumise korral.Riigikogu kiitis 12. mail 2010 heaks uued Eesti julgeolekupoliitika alused. Eelmised julgeolekupoliitika alused kehtisid 2004–2010.
eesti riigikaitse strateegia
Eesti riigikaitse strateegia
  • Riigikaitse strateegia tugineb „Eesti julgeolekupoliitika alustele“ ning see on alus riigikaitse detailsemaks planeerimiseks.Valitsus kinnitas Riigikaitse strateegia 2010. aasta lõpus. Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.
s jalise kaitse arengukava
Sõjalise kaitse arengukava
  • Sõjalise kaitse arengukava määrab sõjalise kaitse strateegilise kava alusel kaitsevõime tõstmise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, samuti sõjalise riigikaitse pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehituse väljatöötamisel.Sõjalise kaitse arengukava kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega Vabariigi Valitsus kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal. Enne sõjalise kaitse arengukava muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.Sõjalise kaitse arengukava võeti vastu 2009. aasta jaanuaris.
s jalise kaitse tegevuskava
Sõjalise kaitse tegevuskava
  • Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel.
  •  Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal.
kaitsetegevuse operatiivkava
Kaitsetegevuse operatiivkava
  • Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele.
  •  Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.
riigikaitse terviklik k sitlus
Riigikaitse terviklik käsitlus
  • Sõjaline kaitse
  • Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele
  • Rahvusvaheline tegevus
  • Sisejulgeoleku tagamine
  • Elutähtsate teenuste toimimise kindlustamine
  • Psühholoogiline kaitse
s jaline kaitse
Sõjaline kaitse
  • Sõjalise kaitse eesmärk on tagada piisavad võimed riigi suveräänsuse tagamiseks ja sõjalise rünnaku tõrjumiseks. Eesti sõjaline kaitse põhineb NATO kollektiivkaitsel ja esmasel iseseisval kaitsevõimel.
  • Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklis sätestatud operatsioonina. Eesti annab operatsiooni elluviimiseks vajalikud üksused NATO käsuliini. Koostöös liitlastega koostatakse võimaliku kollektiivkaitseoperatsiooni elluviimiseks vajalikud plaanid ning tagatakse nende regulaarne uuendamine ja läbiharjutamine.
  • Eesti esmane iseseisev kaitsevõime peab kohese reageerimisega tagama eeldused kollektiivkaitse efektiivseks rakendamiseks ka olukorras, kus rünnak on toimunud ootamatult. Selleks kaitstakse riigi strateegiliselt tähtsaid piirkondi ja objekte, et võimaldada liitlasvägede kiiret saabumist.
  • Eesti esmase iseseisva kaitsevõime osadena toimivad territoriaalsed ja mitteterritoriaalsed üksused.
tsiviilsektori toetus s jalisele kaitsele
Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele
  • Kaitsevägi vajab riigi sõjaliseks kaitseks tsiviilsektori toetust. Tsiviilsektori toetuse eesmärk on tagada sõjalise kaitse tõhus käivitumine ja toimimine ülejäänud ühiskonna toimepidevust oluliselt kahjustamata. Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele tagatakse mobilisatsiooni, riigivara kasutuselevõtu, lepinguliste suhete ja sundkoormiste kaudu. Lepingulised suhted ja sundkoormised hõlmavad nii varasid kui ka teenuseid.
  • Kaitseväes arendatakse välja ainult need sõjaajal vajaminevad funktsioonid, mida ei ole võimalik või otstarbekas tagada ametkondadevahelise koostöö, lepinguliste suhete või sundkoormiste kaudu.
rahvusvaheline tegevus
Rahvusvaheline tegevus
  • Rahvusvahelise tegevuse eesmärk on luua Eestile rahvusvahelises keskkonnas tingimused, mis tagaksid vajadusel kollektiivkaitse ja/või rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemusliku rakendumise. Kõige kindlamalt on see saavutatav jätkusuutlikult stabiilses julgeolekukeskkonnas ning vajalike poliitiliste ja praktiliste ettevalmistuste abil.
  • Kollektiivkaitset ning NATO ja ELi kriisiohjet käivitava otsustusmehhanismi aluseks on konsensuse põhimõte. Eesti püüdleb rahvusvahelise tegevuse kaudu NATO ja ELi liikmesriikide solidaarsuse, ühise olukorrataju ning ühiseks tegutsemiseks vajalike võimete tõhustamise poole.
sisejulgeoleku tagamine
Sisejulgeoleku tagamine
  • Sisejulgeoleku tagamise eesmärk on kindlustada Eesti kontrollitaval territooriumil võimalikult turvaline elukeskkond.
  • Eesti-vastase sõjalise rünnaku korral jätkavad sisejulgeoleku tagamise eest vastutavad asutused oma ülesannete täitmist. Arengud, mis ohustavad otseselt riigi iseseisvust, sõltumatust, territoriaalset terviklikust, põhiseaduslikku korda, Eesti sõjalist kaitsmist ja inimelusid ning sündmused, millega võib kaasneda otsene mõju Eesti rahvusvahelisele seisundile, omavad sisejulgeolekuasutuste tegevuste planeerimisel ning prioritiseerimisel kõrgendatud tähelepanu.
elut htsate teenuste toimimise kindlustamine
Elutähtsate teenuste toimimise kindlustamine
  • Ühiskonna ja riigi toimivuse tagamiseks hädavajalikke teenuseid käsitletakse elutähtsate teenustena. Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise eesmärk on kindlustada tsiviilühiskonna toimimine mis tahes ohuolukorras.
  • Riigikaitse mõttes erineb elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine Eesti-vastase rünnaku korral tavaolukorra vastavast tegevusest peamiselt kahel põhjusel: esiteks on Eesti-vastase sõjalise rünnaku korral erinev ühiskonna valulävi, teiseks on erinev ka ohuolukordade pingelisus.
ps hholoogiline kaitse
Psühholoogiline kaitse
  • Psühholoogilise kaitse eesmärk on vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tegevuse suhtes. Psühholoogiline kaitse on ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste arendamine, hoidmine ja kaitsmine.
  • Psühholoogiline kaitstus väljendub ühiskonna vastupanuvõimes vaenulikule mõjutustegevusele ning Eesti suutlikkuses kaitsta oma julgeolekuhuvisid rahvusvahelises inforuumis. Rahvusvahelises meediaruumis on sise- ja välisarengud ning -mõjud läbipõimunud.