1 / 44

Riigikaitseõpe

Riigikaitseõpe. Kpt Andrus Tiitus. Kursuse eesmärk ja tutvustus Riigikaitse alused ja seadusandlus Ajateenistus Kaitsejõud. Kursuse eesmärk. Tutvustada Kaitseväge, Tekitada huvi kaitseväeteenistuse vastu, Anda esmane valmidus kriisisituatsioonides toimetulekuks. Kursuse tutvustus.

cortez
Download Presentation

Riigikaitseõpe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Riigikaitseõpe Kpt Andrus Tiitus

  2. Kursuse eesmärk ja tutvustus • Riigikaitse alused ja seadusandlus • Ajateenistus • Kaitsejõud

  3. Kursuse eesmärk • Tutvustada Kaitseväge, • Tekitada huvi kaitseväeteenistuse vastu, • Anda esmane valmidus kriisisituatsioonides toimetulekuks.

  4. Kursuse tutvustus • Toimub ajavahemikus 09.02. kuni 30.04.09. • Teemad: • Riigikaitse alused, • Topograafia, • Meditsiin, • Relvaõpe, • Ekskursioon 18.03.09 (KVÜÕA, KUP JP), • Välilaager 18.04. – 19.04.09 (laskmine, orienteerumine jms). • Vt temaatilist plaani

  5. Hindamine • Kursuse lõpus kirjalik test (A/MA) • Positiivse tulemuse saamiseks on vaja osaleda välilaagris ja saada testist 51%.

  6. Riigikaitse alused

  7. Riigikaitse eesmärk • Säilitada Eesti iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus • Säilitada põhiseaduslik kord • Säilitada rahva turvalisus

  8. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: • Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. • Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel.

  9. Usutav sõjaline heidutus, mille järgi on riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. • Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse, mis tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl.

  10. Kollektiivne kaitsetegevus NATO liikmesriikide kaitsmisel ja sõjalise rünnaku ärahoidmisel ning vajaduse korral tagasitõrjumisel. • Toetus Euroopa Liidu sõjaliste võimete väljaarendamisele • Tsiviiljuhtimine, mille alused on: sõjaväelaste allutatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale

  11. Totaalkaitse • Totaalkaitse põhimõte tähendab, et riigikaitse eesmärkide saavutamiseks on seaduses sätestatud alustel ja korras rakendatud kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. • Eesti riiki kaitstakse sõjaliselt igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

  12. Eesti kaitseplaneerimise selgrooks on järgmised dokumendid: • Julgeolekupoliitikaalused (RK), • Sõjalise kaitse strateegiline kava (Valitsus), • Sõjalise kaitse arengukava (Kmin, KV), • Sõjalisekaitse tegevuskava (Kmin, KV), • Kaitsetegevuse operatiivplaan (KV).

  13. Julgeolekuriskid • Sõjalised konfliktid, • Väline surve, • Rahvusvaheline terrorism, • Teised julgeolekuriskid, • Majandusriskid.

  14. Seadusandlus • PÕHISEADUS LINK • RAHUAJA RIIGIKAITSE SEADUS LINK • SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUS LINK

  15. PÕHISEADUS • § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. • § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. • §124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.

  16. § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

  17. § 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

  18. Riigikaitse juhtimine alates 01.01.2009

  19. Kaitseväeteenistus

  20. KV kohustus • Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole kustutatud Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist. • Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni.

  21. Ajateenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega ning kellel on vähemalt põhiharidus ja kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkust hindab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon.

  22. Ajateenistus • Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud. • Linnaluba ja puhkus: 8 kuud – 10 päeva 11 kuud – 15 päeva

  23. Väljaõpe ajateenistuses Eelkutse 11 kuud: jaoülemad, sidemehed, autojuhid Põhikutse 8 kuud: sõdurid Juuli Sept./okt. Jaan. Mai SBK – 10n Erialad – 12-15n: NAK 12 + 3 Side Autojuhid Väliköök AÜK – 17n RRÜBKA – 6n SBK – 10n EK – 3n AÜK – 17n

  24. Ajateenija igakuine toetus Alates 1. jaanuarist 2007 makstakse ajateenijale kuni ametikohale määramiseni toetust 1500 krooni kuus. Alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust makstakse ajateenijale kõrgendatud toetust: sõduri ametikohal 3000 krooni, vanemsõduri ametikohal 3200 krooni, jaoülema ametikohal 3500 krooni ja rühmavanema ning rühmaülema ametikohal 4000 krooni kuus.

  25. Ajateenistus & naised • KRA ei tegele, kuna naised ei ole kaitseväekohuslased. Soovi korral 2 lahendust: • Ajateenistus väeosas (ise peab väeosaga leppima kokku, kas ja kuidas võetakse) • Läbida Kaitseliidu baasväljaõppekursus (korraldatakse KL malevate poolt, kestab 6-7 nädalavahetust, osaleja peab olema kaitseliitlane).

  26. Asendusteenistus • Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse • Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustab Kaitseressursside Amet. Selleks tuleb kutsealusel esitada motiveeritud taotlus. Kaitseressursside Amet kontrollib esitatud motiivide põhjendatust ja teeb otsuse. • Asendusteenistus kestab 16 kuud.

  27. KV reserv • Osavõtt õppekogunemistest • Reservväelane kutsutakse õppekogunemisele väeossa, õppekeskusse või kaitseväe õppeasutusse. • Õppekogunemisest osavõttev reservväelane on tegevteenistuses ning talle laienevad sellel perioodil kõik lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase õigused ja kohustused.

  28. Tasustamine reservkogunemisel Näited reservväelaste palkadest (bruto): • rühmaülema ametikohal leitnandi auastmes nooremohvitser teenib 3-nädalase (21 päeva) õppekogunemisel osalemise eest 13 239 krooni • rühmavanema ametikohal veebli auastmes vanemallohvitser teenib 2-nädalase (14 päeva) õppekogunemisel osalemise eest 7852 krooni • jaoülema ametikohal seersandi auastmes nooremallohvitser teenib 2-nädalase (14 päeva) õppekogunemisel osalemise eest 6178 krooni • laskuri ametikohal reamees teenib 1-nädalase (7 päeva) õppekogunemisel osalemise eest 2648 krooni http://www.mil.ee/reserv/?s=kogunemised

  29. Sanktsioonid • Kutsealuste suhtes, kes teadlikult jätavad oma kohustused täitmata, rakendatakse sunnivahendeid (trahv kuni 18000 kr või arest)

  30. Kaitseressursside amet • Kutsealuste arvelevõttu, arvestust, aja- ja asendusteenistusse kutsumist ning reservväelaste arvestust korraldab Kaitseressursside Amet. • Kaitseressursside Amet võtab kutsealusena arvele meessoost Eesti kodaniku, kes on saanud 17aastaseks. • Arvelevõtmisel kantakse kutsealuse isikuandmed kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikku registrisse • http://www.kra.ee/

  31. Ajapikendus ajateenistusest • Tervise-, perekonna- või majandusprobleemid ja hariduse omandamine • Kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks kuni keskhariduse omandamise aasta 15. septembrini. • Kutsealusele saab haiguse või tervisehäire tõttu anda ravimiseks ajapikendust kuni 28aastaseks saamiseni. • ajapikenduse taotlemisel kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks (Volikogu, Riigikogu, Euroopa parlament).

  32. Laenu- ja liisingukohustuse võtmise puhul ei tohiks unustada ajateenistuskohustuse täitmise vajadust. Kohustused laenuandja ees ei ole ajapikenduse või ajateenistusest vabastamise aluseks.

  33. Vabastamine Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust, kes on: • Tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks; • Kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; • Saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks; • Teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud.

  34. Maa-, õhu- ja merevägi

  35. Kaitsejõud • Kaitsevägi • Kaitseliit (15 malevat) • Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused

  36. 1.JALAVÄEBRIGAAD KIRDE KRK MAAVÄE STAAP KV LOGISTIKAKESKUS SIDEPATALJON VAHIPATALJON LUUREPATALJON PALDISKI LOGISTIKA-PATALJON VIRU JP SUURTÜKIPAT. SCOUTSPATALJON KALEVI JALAVÄE- PATALJON ÕHUTÕRJEPAT. PIONEERIPAT VÕRU KV KESKPOLÜG. KVÜÕA KUPERJANOVI JP KV LAHINGUKOOL

  37. EKV • Rahuajal – ~2700 kaadrikaitseväelast, ~2550 ajateenijat aastas. • Sõjaajal – 25 000 kaitseväelast • Kaitseliit - ~10000 kaitseliitlast.

  38. Õhu- ja Merevägi ÕHUVÄE STAAP ÄMARI MEREVÄE STAAP MEREVÄEBAAS MIINILAEVADE DIVISJON

  39. Merevägi – 2 suuremat toetuslaeva, 4 miinijahtijat + väiksemad kaatrid jms. • Õhuvägi – paar suuremat ja väiksemat helikopterit, õppe reaktiivlennuk(id)?

  40. Scoutspataljon • Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. • Järelkasvu “tekitamise” eesmärgil võtetakse ScP ka ajateenijaid. • Reamehe palk Eestis 7900 kr + 30% (bruto). (~8200kr neto), reamehe palk Afganistanis ~30000kr (neto), vanemveebli ~42000 (neto).

  41. Scoutspataljon • Naised – võetakse ajateenistuse (v KL baaskursuse läbinuid, teenistuskoht sõltuvalt auastmele. • Ametikohtadele piiranguid pole (kes tahab hirmsasti kuulipildur olla, siis ta seda ka saab).

  42. KV Missioonid

  43. Vajalikud lingid • http://www.mil.ee/ • http://www.mil.ee/reserv/ • http://www.kra.ee/ • http://www.scoutspataljon.ee/ • https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13101675 • https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13001744

More Related