1 / 24

Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Võrdlev analüüs. Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013. Happe-leelise tasakaal.

khoi
Download Presentation

Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Võrdlev analüüs. Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

  2. Happe-leelise tasakaal • ... ehk vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismidega • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja

  3. Happe-leelise tasakaal (2) • pH – näitab happesuse astet • Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) jääb vahemikku 7,37 kuni 7,43 • Vere pH hoitakse väga täpselt konstantsena! • Vere puhversüsteemid, eritusmehhanismid neerudesja gaasivahetus kopsudes

  4. Hingamiseosa pH regulatsioonis • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel • Hingamise abil viiakse organismist välja suurtes kogustes ainevahetuse käigus tekkinud CO2 • Puhkeolekus elimineeritakse 230 ml CO2/min (ehk 15 000 mmolööpäevas) • Happe-leelise tasakaalu häireid kompenseeritakse hüperventilatsiooni või hüpoventilatsiooni abil

  5. Hüperventilatsioon • Vere happelisus suureneb (ntmingiainevahetusehäiretõttu) • Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb = pH langeb • Plasma CO2tase tõuseb • Ventilatsioon suureneb • Plasma CO2tase langeb • Vereplasma bikarbonaate elimineeritakse suuremal määral • CO2osarõhk kasvab ja pH normaliseerub

  6. Hüpoventilatsioon • Vere aluselisus suureneb • Vesinikioonide kontsentratsioon langeb = pH tõuseb • Plasma CO2tase tõuseb • Ventilatsioon väheneb • CO2osarõhk tõuseb • H-ioonide kontsentratsioon tõuseb • Esialgne pH kasv (vähemaltosaliselt) kompenseeritakse

  7. Hingamise osa pH regulatsioonis (2)

  8. Ventilatsiooni stiimulid • H-ioonid on iseseisvadstiimulidventilatsioonile (nadstimuleerivadhingamist CO2 osarõhustsõltumata) • Ventilatsioonkasvabnii H-ioonikontsentratsioonitõusukuikaarteriaalse CO2osarõhutõusutõttu(need 2 stiimulittoimivadsõltumatultteineteisest)

  9. Neerud ja nende funktsioonid • Neerud on peamised erituselundid, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist • Osalevad järgmiste protsesside regulatsioonis: • Happe-leelise tasakaal • Osmootse rõhu püsivus • Vee ja mineraalainete sisaldus • Regulaatorainete süntees

  10. Neerude osa pH regulatsioonis • Eritavad iga päev umbes 50 mmol mittelenduvat hapet uriiniga, eeskätt väävelhapet (NB! hape on H+ doonor) • Uriini pH säilitatakse vahemikus 5...6 • ca 0,05% happest väljutatakse H+-ioonidena • H2PO4- vormis keskmiselt 30 mmol • ülejäänud väljub ammooniumina NH4+

  11. Neerude osa pH regulatsioonis (2) • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama • H+-ioonide renaalne eritus väheneb, mis kompenseerib happe leelise tasakaaluhäire • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes

  12. Neerude osa pH regulatsioonis (3)

  13. Happe-leelise tasakaalu häired

  14. Happe-leelise tasakaalu häirete diferentseerimine • Respiratoorsete ja mitte-respiratoorsete häirete diferentseerimine – CO2 osarõhu (PCO2) ja puhverleelise hälbe (BE) kaudu • Respiratoorne, kui BE = 0, aga muutus PCO2 • Mitterespiratoorne, kui algul PCO2 normaalne, aga BE muutus: • BE negatiivne – metaboolne atsidoos lenduvate hapete hulk veres ↑ • BE positiivne – mittelenduvad happed veres ↓

  15. Atsidoos ja alkaloos • Patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid • Puhverdamineveres, hingaminejaneerudefunktsioonei ole enamvõimelisedvere pH-d konstantsenahoidma • Atsidoosi korral vere pH<7,37 • Alkaloosist aga räägitakse, kui verepH>7,43

  16. Respiratoorse pH häire põhjused • Respiratoorne atsidoos • hingamisteede obstruktsioon • puudulik alveolaarne gaasivahetus • langenud hingamissagedus • CO2 liig sissehingatavas õhus • Respiratoorne alkaloos • hüpoksia • tserebrovaskulaarse haiguse tagajärjel tõusnud hingamissagedus • maksapuudulikkus • mürgid ja ravimid

  17. Metaboolse atsidoosi põhjused • metaboolse happe produktsiooni tõus (nt ketoatsidoos diabeedi puhul) • aluste hulga vähenemine soolestikust (diarröa) • neerutuubulite happesekretsioonihäire (neerutuubulite atsidoos) • eksogeenne happeliig (nt metanoolimürgitus)

  18. Metaboolse alkaloosi põhjused • levinuim põhjus oksendamine (maohappekadu) • leelisemürgistus

  19. Kompensatsioonimehhanismid • Respiratoorne – häire kompenseeritakse neerude abil, muutes bikarbonaatioonide ja vesinikioonide eritamist • Primaarne respiratoorne atsidoos = kõrge PCO2, regulatsioon renaalse kompensatsiooni kaudu: vere puhverleeliste konsentratsioon ↑, pH taastub • Primaarne respiratoorne alkaloos = madal PCO2, puhverleeliste konsentratsioon väheneb

  20. Kompensatsioonimehhanismid (2) • Mitterespiratoorne – kompenseeritakse respiratoorselt ja renaalselt • Primaarne mitterespiratoorne atsidoos – -BE, pH↓ = hingamise stiimul → hüperventilatsioon (=PCO2 ↓) • Primaarne mitterespiratoorne alkaloos – +BE, pH↑ = hingamise stiimul → hüpoventilatsioon (=PCO2 ↑) - piiratud, mittetäielik

  21. Kasutatud materjalid • Nienstedt, W. et al., toimetaja G. Loogna. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005 • Kingisepp, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001 • Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997 • Pocock, G., Richards, C.D. Human Physiology. The Basis of Medicine. Oxford, 2006 • Lepp, A. Siseelundid: seede-, hingamis- ja kuse-suguelundid. Võru, 2000 • M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K.Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Tartu, 2010 • PILDID • http://classconnection.s3.amazonaws.com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_alkalosis1341591205357.jpg • http://classconnection.s3.amazonaws.com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_acidosis1341591162736.jpg • http://science.kennesaw.edu/~jdirnber/Bio2108/Lecture/LecPhysio/PhysioExcretory.html • http://medictests.com/acid-base-balance/

  22. Tänan!

More Related