1 / 30

Ingrid Kokmann Eliis Anvelt Natali Tšivkin STOM II Tartu 2012

Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Ingrid Kokmann Eliis Anvelt Natali Tšivkin STOM II Tartu 2012. Hingamine. Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel

emelda
Download Presentation

Ingrid Kokmann Eliis Anvelt Natali Tšivkin STOM II Tartu 2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Ingrid Kokmann Eliis Anvelt Natali Tšivkin STOM II Tartu 2012

  2. Hingamine • Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel • Toimub hingamiselundite, südame, vereringesüsteemi ning vere kooskõlastatud tegevuse tulemusel – organismi hapnikuga varustav funktsionaalne süsteem

  3. Hingamise etapid • Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine • Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel • Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega • Gaaside difusioon kudede ja vere vahel

  4. Vere pH-d mõjutavad faktorid

  5. Süsinikdioksiidi transport • Veri kannab süsinikdioksiidi: • füüsikaliselt lahustununa – 10% • keemiliselt seotuna – 10% seotuna hemoglobiini valgulisele komponendile – moodustub karbaminohemoglobiin – ja 80% bikarbonaadina

  6. Süsinikdioksiidi transport bikarbonaadina • Kudedes ainevahetuse käigus tekkinud CO2 difundeerub verre ja sealt edasi erütrotsüüti, kus algab selle keemiline modifitseerimine karboanhüdraasi toimel • Toimub reaktsioon: CO2 + H2O ↔ H2CO3 ↔ HCO3- + H+

  7. Süsinikdioksiidi transport bikarbonaadina • Kui bikarbonaadi kontsentratsioon tõuseb, difundeerub see erütrotsüütidest plasmasse • Selleks, et püsiks erütrotsüütide elektroneutraalsus, on vaja bikarbonaadi negatiivne laeng rakus korvata...

  8. Süsinikdioksiidi transport bikarbonaadina • Negatiivne laeng korvatakse rakku sisseliikuvate Cl-ioonidega ehk vahetus-ioonidega, mis toovad kaasa teatud määral vett – erütrotsüüdid paisuvad veidi • Seda protsessi nimetatakse Hamburgeri ehk Cl-nihkeks • Vabanevad prootonid seob hapnikku vabastades hemoglobiin – käitub puhvrina

  9. Süsinikdioksiidi elimineerimine • Kopsudes toimuvad kõik mainitud etapid vastupidises järjekorras ja süsinikdioksiid difundeerub läbi alveolaarmembraani alveoolidesse

  10. Happe-leelise tasakaal • Süsinikdioksiidi sidumise ja transpordiga säilitatakse vere pH-d • Bikarbonaadi teke on üks olulisemaid aluseliseid reaktsioone organismis • Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe-leelise tasakaalu häireid kompenseerida

  11. Hingamise regulatsioon • Kui pH langeb, kutsub see esile hüperventilat- siooni ehk ventilatsioo- ni suurenemise • Kui pH tõuseb, kutsub see esile hüpoventilat- siooni ehk ventilatsioo- ni kahanemise

  12. Neerude ülesanded • Neerud on kehavedelikke reguleeriv elund • Nad tagavad rakke ümbritseva ekstratsellulaarse vedeliku konstantse koostise ja püsiva ruumala • Sel teel garanteerivad neerud võimalikult püsivad ja optimaalsed tingimused organismi kõikide rakkude talitluseks

  13. Neerude funktsioneerimise mehhanismid • Vee või lahustunud ainete liig organismis: • Neerudes intensiivistub eritamisfunktsioon • Vee- või elektrolüüdivaegus organismis: • Neerudes lülituvad käiku säästefunktsioonid, mis väldivad edasisi kadusid ainevahetuse lõpp-produktide vajalikku eritumist seejuures takistamata

  14. Vere pH-d mõjutavad faktorid

  15. Neerud ja pH regulatsioon • Neerud kontrollivad happe-leelise tasakaalu nii, et sekreteerivad kas aluselist või happelist uriini • Happelise uriini eritamine vähendab happe hulka ning aluselise uriini eritamine aluse hulka ekstratsellulaarses vedelikus • Uriini pH on vahemikus 5-6, eritatav päevane kogus 1-1,5 l

  16. Neerud ja pH regulatsioon • Peamised mehhanismid, millega neerud kontrollivad organismi happe-leelise seisundit: • Vere bikarbonaatioonide (HCO3- ) tagasiresorptsioon • Vesinikioonide (H+) sekretsioon • Organismi normaalse talitluse juures eritatakse uriinis natuke rohkem vesinikioone – see tuleneb metabolismi käigus tekkinud mittelenduvate hapete eemaldamise vajadusest (sulfaadid, fosfaadid)

  17. Bikarbonaadi transport • Bikarbonaadi resorptsioon toimub peamiselt neeru proksimaalses torukeses karboanhüdraasimehhanismi abil • HCO3- tagasiresorptsioon on seotud CO2 kiire hüdratiseerumisega karboanhüdraasi toimel süsihappeks, millest prooton väljub tuubulite valendikku, bikarbonaatioon aga jääb organismi

  18. Vesinikioonide transport • Terve inimese ainevahetuses tekib 60-100 mmol happelisi valentse ööpäevas – need tuleb elimineerida neerude kaudu • Normaalselt eritatakse enamik H+-st järgmiselt: • NH4+ ehk ammooniumioonidena (30-50 mmol) • fosfaatpuhversüsteemiga ehk nn. tiitritava happena (10-30 mmol) • vaba vesinikiooni kujul elimineerimine on väga minimaalne (0,05%)

  19. Vesinikioonide transport • Ammoniaagimehhanismi puhul on tähtis maksas sünteesitav leeliseline aminohape glutamiin, mille desamineerimisel vabaneb ammoonium (NH4+) • Sellest üks osa muudetakse ammoniaagiks, mis läbib kergemini neerutorukese seina ning valendikus liidab endaga vesinikiooni • Fosfaadiga puhverdatud H-ioonid pärinevad süsihappe dissotsiatsioonist ning elimineeritakse lõpliku uriiniga

  20. Protsesside omavaheline seos • Süsihappe dissotsiatsioonist pärit H-ioonid mitte ainult ei retsirkuleeri, vaid ka elimineeritakse organismist – seega moodustub iga eritunud H-iooni kohta uuesti üks molekul bikarbonaati • Nii regenereeritakse bikarbonaadisisaldus • See seos toimib ka vastupidiselt - HCO3-eritumine uriiniga võrdub kehavedelikule H+ lisamisega

  21. Atsidoos ja alkaloos • Atsidoos – vere pH alanemine (pH<7,37) • Alkaloos – vere pH suurenemine (pH>7,43) • Mitterespiratoorne atsidoos/alkaloos – tingitud neerude funktsioonihäiretest ja ainevahetushäiretest • Respiratoorne atsidoos/alkaloos – põhjustatud kopsude funktsioonihäirest, täpsemalt CO2 osarõhu tõusust või langusest • Metaboolne atsidoos/alkaloos – põhjustatud ainevahetushäiretest veres

  22. Atsidoosi liigid • Primaarne mitterespiratoorne atsidoos - mittelenduvad happed on kuhjunud, puhverleeliste kontsentratsioon vähenenud, pH väärtus langenud • Primaarne respiratoorne atsidoos - CO2 osarõhk veres on tõusnud, pH väärtus langenud

  23. Alkaloosi liigid • Primaarne mitterespiratoorne alkaloos – puhverlahuste hulk on suurenenud, pH väärtus tõusnud • Primaarne respiratoorne alkaloos – CO2 osarõhk veres on langenud, pH väärtus tõusnud

  24. Diagnoosimine • Veres valitseva happe-leelise seisundi analüüs ja hindamine on märkimisväärse kliinilise tähtsusega • Vajalik on selliste suuruste määramine, mis lubavad teha otsuseid selle üle, kas on tegemist atsidoosi või alkaloosiga ja kas põhjus on respiratoorne või mitte-respiratoorne

  25. Diagnoosimine • Diagnoosimiseks määratakse arteriaalsest verest: • pH - näitab, kas H-ioonide kontsentratsioon on normi piires • PCO2- CO2suurenenud või vähenenud osarõhk näitab, kas häire on primaarselt respiratoorne • Puhverleelise hälve - näitab, kas tegemist on primaarse mitterespiratoorse häirega

  26. Astrupi meetod ja Siggaard-Anderseni nomogramm • Määratakse happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhku ühe töövõttega • Uuritav veri tasakaalustatakse kahe teadaoleva koostisega gaasiseguga, millel on erinevad CO2 osarõhud (mustad kõverjooned) • Nomogrammile tõmmatud sirgjooned (punane ja roheline) aitavad leida CO2 osarõhu, pH ja puhverleeliste hälbe veres, mille järel saab anda diagnoosi

  27. Astrupi meetod ja Siggaard-Anderseni nomogramm

  28. Kasutatud kirjandus • Kingisepp P-H. Inimese füsioloogia. TÜ 2006 • Schmidt R, Thews G. Inimesefüsioloogia.TÜ 1997 • Silverthorn D. U. Human Phisiology. An Integrated Approach 3rd edition. Pearson 2004 • http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=VYj2XeIKYvwiIM:&imgrefurl=http://apbrwww5.apsu.edu/thompsonj/Anatomy%2520%26%2520Physiology/2020/2020%2520Exam%2520Reviews/Exam%25204/CH25%2520Renal%2520Tubular%2520Physiology.htm&docid=hCBBMrG0uOTNQM&imgurl=http://apbrwww5.apsu.edu/thompsonj/Anatomy%252520%2526%252520Physiology/2020/2020%252520Exam%252520Reviews/Exam%2525204/sec.act.transport.antiporter.jpg&w=720&h=453&ei=5YKfULu-EMzV4QSm9oHYDw&zoom=1&iact=hc&vpx=300&vpy=273&dur=642&hovh=178&hovw=283&tx=165&ty=88&sig=106349482992229379897&page=1&tbnh=133&tbnw=211&start=0&ndsp=25&ved=1t:429,r:14,s:0,i:104

More Related