VANAKREEKA LÜÜRIKA

1. VANAKREEKA LÜÜRIKA Külli Semjonov

2. ELEEGIA • Kasvas välja nutulauludest, tõlkes tähendab “kurb laul”; • kasutati eleegilise distihhoni vormi (heksameeter + pentameeter); • kodanikueleegiad innustasid võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Spartalased palunud ateenlastel saata endale kogenud väejuht, kuid selle asemel saadetud lombakas kooliõpetaja Tyrtaios (VII saj eKr). Tegu oli andeka luuletajaga, kes innustas sõdureid võitlema.

3. JAMB • Folkloorse sõnavahetuse käigus kujunes satiiriline jamb (loojaks peetakse Archilochost); • Jamb on täielikult eraldunud rituaalsest koorist ja on mõeldud deklameerimiseks.

4. ARCHILOCHOS (725—680 ekR) • Oli kuulus oma iroonilise ja satiirilise stiili poolest, lisaks sündmustele ja kaasinimestele pilkas poeet ka ennast. • “Archilochose nool” – salvav märkus (viitab kaasaegsete tunnustusele). • Pidas ennast nii luuletajaks (muusade teenija) kui ka sõjameheks (Arese alam).

5. MEELIKA • Kr melos tähendab laul, viis. Lüürika on seotud muusikalise saatega. • Laule esitati lüüra saatel (siit ka mõiste “lüürika”), hiljem lisandusid teised muusikariistad, nt flööt. Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose pill, sest viimane sobis Dionysose pidustuste pöörase ja kärarikka iseloomuga. • Meelika jaguneb koori- ja monoodiliseks (kr mono– üks) meelikaks.

6. INSTRUMENTIDE VÕISTLUS Kahe instrumendi võistlust on kujutatud Dionysose kaaslase Marsyase müüdis. Marsyas kui osav flöödimängija kutsus võistlema Apolloni enda. Apollon võitis ja tõmbas Marsyasel naha elusalt maha. Aja jooksul instrumentide vaen ununes ja neid hakati võrdselt lüürika saatepillidena kasutama.

7. Pietro Perugino Titian “Marsyase “Marsyas ja Apollon” langemine”

8. MONOODILINE MEELIKA • Seostub Väike-Aasia ranniku lähedal asuva Lesbose saarega; • Kõneleb armastusest ja elurõõmudest; • Seostub Alkaiose ja Sapphoga. Müüt räägib, et Sappho põlgas ära Alkaiose armastuse.

9. SAPPHO (640–568 eKr) • Vanakreeka kuulsaim ja arvatavasti maailma esimene naislüürik; • Luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus. Ta keskendub kõigele, mida inimene võib armastada. • Armastuse ja tunnustuse märk on, et teda kutsuti Lesbose ööbikuks, kümnendaks muusaks ja graatsiate õeks.

10. Sappho pärines aristokraatlikust perest. • Ta abiellus Naxose saarelt pärit rikka kaupmehega ja tal oli tütar Kleis. Mul on ilus tütar, kes meenutab kuldset lille, mu armastatud Kleis. Ma ei loobuks temast kogu Lüüdia Kroisose vara ega ka igatsetu (Mytilene) eest. Gustav Klimti maal

11. Lawrence Alma-Tadema “Sappho ja Alkaios” • Sappho asutas muusika- ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid. • Ta armastas oma õpilasi ja see andis põhjust süüdistusteks, nagu laskunuks ta teiste naistega homoseksuaalsetesse suhetesse.

12. Naised sotsialiseerisid üksteist, meestel polnud selles midagi kaasa rääkida. Sapphot tuleb pidada poeediks, kellele oli tähtis sotsiaalne eesmärk ja ülesanne: sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse eneseväärikuse õpetamine noortele naistele, et neil oleks kergem astuda täiskasvanud naise rolli. See oli tähtis, sest arhailise Kreeka ühiskonnas elasid sugupooled teineteisest lahutatuna. Noorel naisel oli enne abiellumist vähe kontakte meestega. Pärast pulmi osales mees avalikus elus ja jättis oma naise hooletusse, osalt isegi kartis oma naise seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt oodata ei lugupidamist ega emotsionaalset tuge.

13. J.-A. Gros “Sappho kaljult merre viskumas” Sappho otsustas oma elu enesetapuga lõpetada.

14. Vooruslik mustajuukseline Sappho oma magusa naeratusega, mu keel tahab lausuda sulle mõne sõna, kuid häbi ei lase mul kõnelda. (Alkaios) Alkaios ja Sappho

15. ALKAIOS (VII saj eKr) • Tunnustatud lüürik, sündis Lesbosel Mytilenes ja suri seal; • Pärit aristokraatlikust perest, seetõttu sunnitud osalema poliitilistes dispuutides. • Osales kirglikult saart lõhestanud poliitilistes konfliktides. • Sõjamehena ei ole ainult au teeninud: lahingus ateenlastega viskas ta oma elu päästmiseks kilbi maha ja põgenes.

16. ALKAIOSE LUULE • Kirjutas hümne jumalatele,oma kildkonda kaitsvaid poliitilisi luuletusi ja luulet pidusöökidel ettekandmiseks. • Poliitilise luuletajana on Archilochosega võrdne geniaalne satiirik. Ei poolda sõda, vaid poliitilist võitlust. Värsimõõduta oleks see poliitiline kõne. • Pidusöökide luule: kirjutab joviaalsest sõpruskonnast, kes leiab alati ja igal ajal põhjuse pidutsemiseks. “Vein on ka tõde.” “Vein on inimese peegel.” • Armastusluulet ei ole säilinud, kuid see olevat pühendatud nooruk Lykosele. • Alkaioselt leiab võrratuid looduskirjeldusi.

17. ANAKREON (570—485 eKr) • Tähtsaim armastuse, veini ja muretu elu poeet; • oskas luua õnnelikku uljast meeleolu iial labaseks muutumata, kirjutas sümpoosionide luulet; • Tema luules puudub Sapphole ja Alkaiosele omane isiklikkus ja kirg.

18. ANAKREONI ELUST • Sündis ja suri Väike-Aasias Joonia provintsis; • Juba noorena kuulus vaimuka ja lõbusa naistekütina; • Polykrates, Samose türann, kutsus ta enda õukonda ja oli tema vastu helde. Tasuks kirjutas Anakreon valitsejale oode.

19. ANAKREONTILINE LUULE • Järgnevate sajandite poeedid on Anakreoni jäljendanud. • Läheneva vanaduse ja paratamatu surma tunnetamine on üks anakreontiliste laulude motiive. See ei halva maiste rõõmude tunnet, vaid lisab neile teravust, tuletades meelde, kui kiirelt kaob elu. Naudinguid ei tohi käest lasta, hetk tuleb peatada (carpe diem – ld püüa päeva).

20. KOORIMEELIKA • Seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel. • Lauluga kaasnes koori liikumine, tants. • Kirjanduslik, autoriga seotud koorilüürika sai alguse Spartast, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks.

21. PINDAROS (518—422 eKr) • Koorilüürika geenius. • Kirjutas spordivõistluste (oümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude) võitjaid ülistavaid epiniikione (oodi eelkäija). • Tema luulet võrreldi võimsa vooluga, mis tormab mäeharjalt mühinal alla, purustades kõik oma teel.. • Ta sai inspiratsiooni müütidest, kuid puhastas müüdid teisejärgulisest. See muutis luule hämaraks, assotsiatiivseks. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust.

22. Pindarost ülistati tema elajal. • Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. • Pindarose mõtteid: “Küps mees peab olema mõistlik.” “Oma saatusest ei pääse keegi.” “Ilma tööta ei saavuta inimene õnne.” “Inimese teod on üürikesed.”

23. EPIGRAMM • Esialgu pealiskiri (kas hauasambal või kingitusel); • hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud luuletus (ei olnud alguses ilmtingimata teravmeelne ega satiiriline); • Alged peituvad matuserituaalides, itkus: surnut taga nuttes tuletati meelde tema teeneid. Kui neid üles kirjutama hakati, tekkis üks levinumaid epigrammi vorme – epitaaf e hauakiri. • Epigramme ei lauldud, neid kirjutati ja loeti. • Žanri loojaks peetakse Simonidest (VI—V saj eKr)

24. Epigramm eelistas meelikale kõnelemist, tuginedes aforistlikule tarkusele isegi armastuse puhul. • Armastust käsitles epigrammides Platon: Ma olen õun. Mind viskas too, kes sinusse armunud, oo Xanthippe! Eks nooguta siis! – ka sinagi närtsid nagu mina. Epigramme pühendati hetääridele (kr “sõbratar”), vaba eluviisiga haritud naistele. Paljud neist olid kreeka tuntud luuletajate ja riigitegelaste kaaslased.

25. Kasutatud kirjandus: • J. Talvet “Maailmakirjandus” I osa (Koolibri, 2001) • I. Šaitanov “Maailamkirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma” (Avita, 2007) • G. Papadogeorgos “Vana-Kreeka suurkujud. Elu ja looming” (Ilo, 2005) • P. Setälä “Antiikaja naine” (Huma, 2001)