1 / 12

Keskkond ja meie tulevik

Harry Liiv Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler 17 veebruar 2005. Keskkond ja meie tulevik. Ettekande sisu. Meie valikud Euroopa Liit – keskkonnahoiu eesliini hoidev riikide ühendus Euroopa Liidu keskkonna poliitikad ja strateegiad

Download Presentation

Keskkond ja meie tulevik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Harry Liiv Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler 17 veebruar 2005 Keskkond ja meie tulevik

  2. Ettekande sisu • Meie valikud • Euroopa Liit – keskkonnahoiu eesliini hoidev riikide ühendus • Euroopa Liidu keskkonna poliitikad ja strateegiad • Euroopa Liidu keskkonna tegevusprogrammid: Keskkond 2010. Teemastrateegiad. • Mida tehakse Eestis keskkonnakorralduse alal? • Konsulteerimine omavalitsuste esindajatega ja teiste sotsiaalsete partneritega • Rahastamise planeerimine keskkonnakorralduses

  3. Ammutab ressursse Toodab hüvesid SÄÄSTEV ARENG: Arendada sotsiaal- ja majandussfääri tasakaalustatult ja keskkonda säästes; Saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jääke; Katkestada lineaarne seos majanduse kasvu ja selle keskkonnamõju vahel Keskkond Annab tööjõu Ammutab ressursse Majandussfäär Sotsiaalsfäär Paigutab jäägid (jäätmed ja saaste) Paigutab jäägid Keskkond on: • elusfäär • ressursside allikas ja taastootja • jääkide absorbeerija

  4. Inimühiskonna arenguetapid • Tuntud Vene ökoloog Nikolai Fjodorovitš Reimers (1931-1993) on inimkonnale pärandanud kõige muu hulgas ka järgmise etapilise jaotuse: • I etapp - majanduslikud eesmärgid • II etapp - majanduslikud eesmärgid keskkonnakaitseliste piirangutega • III etapp - keskkonnakaitselised eesmärgid majanduspiirangutega • IV etapp - vaid keskkonnakaitselised eesmärgid Mida me siis valime? Nii Euroopa Liit kui Eesti on valinud SÄÄSTVA ARENGU KONTSEPTSIOONI

  5. Euroopa Liit esirinnas EL keskkonnapoliitika keskkonnapoliitika avaldub mitmel moel. • On palju keskkonnapoliitilisi dokumente: • Poliitikaid, strateegiaid, tegevuskavasid. • Rääkimata paljudest EL nn siduvatest õigusdokumentidest (direktiivid, määrused) ja mittesiduvatest, kuid soovituslikest (rangelt!) juhistest, juhenditest, protseduuridest, ka fondide raha jaotamise reeglitest jne • Näiteid – säästva arengu poliitika, kliimapoliitika, kemikaalipoliitika, ressursi kasutamise strateegia, EL 6. keskkonnategevusprogramm, Keskkonnategevuskava - ETAP, Keskkonna aquis jt • Euroopa Nõukogu ei kõhkle kordamast – Hoolitsus keskkonna eest on Lissaboni strateegia integreeriv osa. Eesmärk on saavutada säästva arengu eesmärgid sel teel, et keskkonnaküsimused lülitatakse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nende arengustrateegiatesse. Pole võimalik ületada planeedi Maa piiratud taluvusvõimet.

  6. Euroopa Liidu keskkonna tegevusprogrammid:Keskkond 2010. Teemastrateegiad (1). • Euroopa Liidu 6. Keskkonnategevusprogramm seab eesmärgid järgmiseks 10 aastaks. • Tuleb leida teed, kuidas parandada elukvaliteeti tegemata kahju keskkonnale ja tulevastele inimpõlvedele. • Euroopa Komisjon on määranud 4 prioriteetvaldkonda: • 1. kliimamuutuste blokeerimine • 2. looduse ja elustiku kaitsmine • 3. keskkonna ja inimtervise kaitsmine • 4. loodusressurssede säästmine ja jäätmekäitluse edendamine

  7. Euroopa Liidu keskkonna tegevusprogrammid:Keskkond 2010. Teemastrateegiad (2). • 7 teemastrateegiat • Puhas õhk Euroopa jaoks – CAFE • Pinnase kaitse • Pestitsiidide kontrollitud kasutamine • Merekeskkonna kaitsmine ja säilitamine • Jäätmetekke ennetamine ja jäätmete korduvkasutus • Loodusvarade säästlik kasutamine • Linnakeskkonna tervendamine

  8. Keskkonnatehnoloogiline Tegevuskava ehk ETAP (Environmental Technology Actiom Plan for Europe) • ETAP kinnitati Euroopa nõukogu kevadistungil 25-26 märts 2004, seostati 6. raamprogrammi (KK 2010) prioriteetvaldkondadega ja on suunatud Euroopa konkurentsivõime tõstmisele. Seega on ETAP tähtis tööriist Lissaboni strateegia elluviimisel. • ETAP on kavandatud selleks, et uuenduslike (innovatiivsete) keskkonnatehnoloogiliste lahenduste evitamine praktikasse läheks hõlpsamalt. Selliselt tõuseks järsult nii tootmis-,teenindus kui olmesfääri keskkonnasõbralikkus ja paraneks keskkonnaseisund. 2005 aasta lõpuks ootab Euroopa komisjon, et kõik liikmesriigid valmistaksid ette nn teekaardid ETAP juurutamiseks igas liikmesriigis. • Innovatiivseks loetakse iga tehnoloogia, mis vähendab saasteheidet, jäätmeteket ja säästab loodusressursse.

  9. Algsed tehnoloogilised programmid: Vesinik energeetika ja kütuseelemendid Fotoelekter Veetehnoloogiad – veevarustus ja heitvee puhastamine Terasetootmine Nüüdseks on lisandunud – Säästev keemiatööstus, milles on allplatvorme: uued materjalid, uued bioloogilised protsessid. Neis omakorda rida teemasid, mille arendamine tõotab tulevast edu keskkonnatehnoloogiate turul. Koos allplatvormidega on ETAP koosseisu pakutud 22 mitmesugust tehnoloogilist valdkonda (näiteks aeronautika) Algsed tehnoplatvormid ja lisanduvad platvormid

  10. Mida tehakse Eestis keskkonnakorralduse alal? • Võetakse vastu uut keskkonnastrateegiat aastateks 2005-2015 ja on asutud ettevalmistama uuemast uuemat KESKKONNASTRATEEGIAT kuni aastani 2020 • Lõpetatakse värskete ja keskkonnapeatüki sulgemisel “võlgu jäänud” EL õigusaktide Eesti vastete ettevalmistamist ja vastu võtmist • Osaletakse (rohkem või vähem aktiivselt EL keskkonnaalaste õigusaktide ettevalmistamises) • Tõhustatakse kontrolli vastuvõetud õigusaktide praktikas toimimise üle ja viiakse sisse parandusi ja täiustusi “vanadesse” õigusaktidesse. • Pingutatakse praegu jõus oleva keskkonnastrateegia 10 eesmärgi saavutamisele suunatud keskkonnategevuste raame

  11. Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2020 • Üldised eesmärgid (algatuslikud): • Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine • Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine • Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda • Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet • Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik, tehniline ja tehnoloogiline toetus ja

  12. Palun küsige? Kas oleme stardivalmis? Tänan tähelepanu eest!

More Related