Karistusõiguse ülevaade

1. Karistusõiguse ülevaade 2011. Lektor Tanel Järvet tanel.jarvet@sisekaitse.ee

2. 3 astmeline deliktistruktuur KarS § 2 lg 2-- Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. I Süüteo koosseis (Obj Ks ja Subj Ks)—karistatava teo kirjeldus. II Õigusvastasus (kontrollida kas on asjaolusid, mis välistavad vastutuse) III Süü (kas on süüdiv FI/õigusvõimeline JI ja vastavas eas FI). Seda järjekorda tuleb järgida analüüsimisel!

3. Deliktistruktuuri järgimineRKL 3-1-1-117-06 • 6.--- Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et KarS § 2 lg-s 2 sätestatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, määrab ära õigusliku küsimuse lahendamise metoodika süüteoasjades. See tähendab, et kohtunik peab otsust tehes lahendama küsimused KarS § 2 lg-s 2 ettenähtud järjestuses. Seoses deliktistruktuuri järgimisega kohtuotsuse põhjendamisel tuleb märkida sedagi, et kuna õigusvastasuse ja süü olemasolu eeldatakse, tuleb üksnes kahtluse korral kontrollida seda, kas esineb mõni õigusvastasust või süüd välistav asjaolu. Seega ei ole alati ja igas kohtuotsuses vaja põhjendada seda, miks kohus leiab, et tegu on õigusvastane ja selle toime pannud isik süüdi. NB! Väärteootsuse koostamisel samuti analüüsida vastavas järjekorras.

4. Süüteokoosseis Obj KS • Tegu või tegevusetus–tegevuse/tegevusetuse kirjeldus • Tagajärg—kahju, oht vms. • Põhjuslik seos—teo ja tagajärje vahel. Kui etteheidetav tegu ära võtta ja ikka tagajärg saabuks, siis pole põhjuslikku seost. • Eriline isikutunnus (ametiseisund-piirivalvur).

5. Süüteokoosseis Subj KS Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. § 15 lg 3 Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. §17 lg 3 Tahtlus ja selle liigid: • Kaudne tahtlus § 16 lg 4--kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. • Otsene tahtlus § 16 lg 3--kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. • Kavatsetus § 16 lg 2--kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

6. Ettevaatamatus ja selle liigid Kergemeelsus--ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida--§18 lg 2 Hooletus--kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema--§ 18 lg 3 .

7. Õigusvastasust välistavad asjaolud Õigustavad asjaolud, mis on toodud KarS-s või muus seaduses. • 1. Hädaseisund (näiteks võõra sõiduki võtmine, et toimetada vigastatu haiglasse). • 2. Hädakaitse. • 3. Kohustuste kollisioon (peab täitma mitut seaduses pandud kohustust).

8. Süü Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS-s sätestatud süüd välistav asjaolu.(§32 lg 1 ) Füüsiline isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane. § 33 Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. § 37 Süüvõimetus: Ea tõttu; süüdimatus; piiratud süüdivus.

9. Süüteo katse § 25 ja katsest loobumine • (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. • (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. • (4) Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. • (5) Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest. Sel juhul kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. § 40.

10. Süüteo toimepanemine grupi poolt Teo toimepanijad: Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. KarS § 23 Täideviimine ja selle vormid: • Vahetu: 1 isik paneb süüteo toime. • Kaastäideviimine: 2 või enam isikut. • Vahendlik täideviimine: valitsemine teadmisega, teenistusliku või majandusliku sõltuvusega. Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.§ 25 lg 3

11. Süütegude KarS järgi kvalifitseerimise juhend Justiitsministri 23. augusti 2002. a määrus nr 54 § 2. Väärteo kvalifitseerimine (1) Väärtegu kvalifitseerides viidatakse «Karistusseadustiku» eriosa või väärteokoosseisu ettenägeva muu seaduse sellele paragrahvile, lõikele ja punktile, milles sätestatud tunnustele kvalifitseeritav tegu vastab. (2) Väärteokatse korral viidatakse peale lõikes 1 nimetatud sätete ka «Karistusseadustiku» § 25 lõikele 2 ning1) teist isikut kasutava täideviimise korral § 25 lõikele 3;2) kaastäideviimise korral § 25 lõikele 4;3) tegevusetuse korral § 25 lõikele 5;4) kõlbmatu väärteokatse korral § 26 lõikele 1. (3) Tegevusetuse korral viidatakse lisaks lõikes 1 nimetatud sätete ka «Karistusseadustiku» § 13 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui tegu saab toime panna ainult tegevusetusega.

12. Juriidilise isiku vastutus Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.KarS §14 lg 1 Karistusõiguslikult ei vastuta riik, KOV ega avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank jt.) JI süüvõime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.

13. Kes saavad toime panna? JI organ=juhatus, nõukogu Organi liikme=juhatuse, nõukogu liige Juhtivtöötaja=direktor, osakonnajuhataja Pädev esindaja=advokaat, prokurist; müügiagent, müüja, projektijuht jne. Tavatöötaja= esmalt tuvastada tavatöötaja täisdeliktiline tegu ning seejärel JI organi või juhtivtöötaja käsk või heakskiit sellele. Bussijuhi poolt sigarettide salakaubavedu ei toimu ilmselt äriühingu korraldusel.

14. Kohtupraktika • Käesoleva kaasuse puhul tähendab see seda, et keelatud reklaami avalikustamine pidi toimuma AS ....organi või juhtivtöötaja heakskiidul või korraldusel, kusjuures juhtivtöötaja või organi liikmed pidid tegutsema vähemalt ettevaatamatusega ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. RKL 3-1-1-82-04 Arvestades seda, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka JI vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime JI juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad, on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime JI tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Selline tegu on ka saasteainete õhku paiskamine ilma vastava loata. Ka väärteoprotokolli kohaselt ei töötanud liivapritsiga laeval "Langeland" osaühingu juhatuse liige A. A. ise, vaid OÜ N....töötajad. RKL 3-1-1-145-05 p.6.

15. Füüsilise ja juriidilise isiku vastutuse vahekord Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. KarS §14 lg 2 Riigikohtu praktika pigem eelistab vahendlikku täideviimist. Mõtlemiseks: OÜ juhtide poolt veokijuhi sundseisu panemine: kas vedada piirraskust ületavat palgikoormat või töölt vabastamine. Vt. ka Juridica 2009 nr.8. E.Elkind jt.

16. 1. Praktikum. Süüteo analüüs Igaüks koostab oma valitud kaasuses Süüteo analüüsi (lisafailina).