KARISTUSÕIGUS

1. KARISTUSÕIGUS • Õppejõud: Sisekaitseakadeemia Politseikolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Ülle Vanaisak • ulle.vanaisak@sisekaitse.ee • 6965430, 5269085

2. Mis on õigus? • Klassikaline, ehk ajalooline õiguse tõlgendamine lähtus sellest, et õigus on kirja pandud ning seda peab vastuvaidlematult järgima. Reeglite rikkujaid karistati • Babüloni kuningas Hammurabi ajast pärinevad esimesed savitahvlitele kirja pandud seadused (umbes 1800 aastal eKr

3. Mis on õigusteadus? • Õigusteadus ehk jurisprudents on teadusõigusnormide sisust. • Ta aitab teisi ühiskonnateadusi nende eesmärkide realiseerimisel. • Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib, on inimene, ühiskond, riik, õigusnormid kui sotsiaalsete protsesside reguleerijad.

4. Mis on õigusteadus? • Vana-Rooma juristi Celsuse (umbes 1.–2. sajand pKr) järgi on õigusteadus headuse ja õigluse kunst ehk oskuslik ümberkäimine headuse ja õiglusega (ius est ars boni et aequi).

5. Immanuel Kant on öelnud: “Kui õiglus kaob, siis pole väärt, et inimesed elaksid maa peal”

6. Mis on karistusõigus? • Karistusõigus on õigusharu, mis hõlmab õigusnorme, mis määratlevad süüteo ja karistuse mõiste ja olemuse. Süüteod on ühiskondlikult hukkamõistetavad teod, mille puhul seadusandja on pidanud vajalikuks nad seaduses määratleda süütegudena, st kriminaliseerida. St et mitte igasugused ühiskondlikult taunitavad teod ei kujuta endast süütegusid, vaid ainult need, mis on seadusandja poolt nendeks tunnistatud.

7. Õigushüve • Inimeste sotsiaalseks kooseluks vajalik eluline hüve, sotsiaalne väärtus, mille kaitsmiseks tuleb rakendada riigi karistusvõimu SOTSIAALNE HÜVE = ÕIGUSHÜVE, KUI ON OLEMAS SEADUS, MIS SEDA KAITSEB

8. Õigushüvede kaitse teooria on liberaalne õiguskäsitlus Ehk karistusõigus ei ole moraliseeriv, ei pretendeeri olemaks “südametunnistus”, ei otsusta inimeste käitumise, üle vaid kaitseb olemasolevaid väärtusi

9. Õigushüvede süsteem • Põhiseadus • Muud inimese põhiõigusi käsitlevad rahvusvahelised aktid • Karistusõiguslik õigushüvesüsteem ei tohi ulatuda üle põhikorra õigushüvesüsteemi, sest muidu hakkab karistusõigus karistusähvarduse abil ahistama põhiõigusi (näit tegevusvabadus, liikumisvabadus, sõnavabadus jne)

10. õigushüve… • Individuaalsed hüved – inimese elu, tervis, seksuaalne puutumatus, omand • Kollektiivsed – riik, avalik rahu

11. NB! Mitte ajada segamini kaitstavat (rünnatavat) õigushüve ja rünnatavat objekti Näiteks: KarS § 113 – teise isiku tapmine • Kaitstav õigushüve on inimelu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga • Ründeobjekt seevastu on konkreetne inimene

12. Karistamine • Karistusõigus kaitseb ühiskonda põhimõttel ultima ratio (ld k – äärmine vahend) • Karistusõigus kasutab sanktsiooni kõige raskemate rikkumiste korral, seega ainult siis, kui see on õiguskorra kaitsmiseks hädavajalik

13. karistamine… • Sanktsiooni kasutamine sekkumise vahendina tähendab seda, et karistusõigus ei reguleeri otseselt inimeste käitumist, vaid mõjutab neid karistusega • Samas tähendab karistuse kohaldamine ka seda, et taastatakse rikutud õigluskord ja õiglus

14. karistamine… Karistuse rakendamisega kaitseb karistusõigus ühiskonna põhiväärtusi ja õiguskorda kahel viisil: • Repressiivselt ehk tehtud ülekohtu eest tasudes ehk kätte makstes • Preventiivselt ehk uut ülekohut ära hoides

15. Karistusõiguse asukoht õigussüsteemis • Õigussüsteem jaguneb traditsioonilise liigituse kohaselt 2 suureks valdkonnaks: avalikuks ja eraõiguseks, millest esimene reguleerib suhteid üksikisiku ja riigi vahel, teine aga üksikisikute vahelisi suhteid.

16. Traditsiooniliselt on karistusõigust liigitatud avaliku õiguse valdkonna alla, kuid viimasel ajal on teda peetud lausa eraldi seisvaks nn kolmandaks suureks õiguse valdkonnaks tema erilisuse poolest.

17. Nimelt erineb karistusõigus teistest õigusharudest nii õigusliku korraldamise ainestiku kui meetodi poolest. • Karistusõiguse reguleerimise ainestik on võrreldes teiste õigusharudega märksa laiem, kuna selle alla kuuluvad mitmesugused ühiskondlikud suhted (üksikisiku õigused ja huvid, varalised suhted, riigi huvide kaitse, avaliku korra kaitse jne), sealhulgas ka teiste õigusharude poolt korraldatavad suhted.

18. Karistamise alus – KarS § 2 • (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. • (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. • (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.

19. Süütegude liigid – KarS § 3 • (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Paragrahv, lõige, punkt • (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. • (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. • (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. • (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.

20. KarS § 47 - rahatrahv • (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. • (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni.

21. KarS § 44 - rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

22. KarS § 4 - kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

23. KarS § 6 - karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. (2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.

24. KarS § 7 - karistusseaduse isikuline kehtivus • Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või2) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.

25. SÜÜTEOKOOSSEIS • Õigushüve • Süüteokoosseis, selle tunnused • Õigusvastasus, seda õigustavad asjaolud • Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud

26. KarS § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

27. Süüteomõiste, süütegude liigid. S Ü Ü T E O M Õ I S T E Tegu karistusõiguslikus mõttes K O O S S E I S • Objektiivne koosseis • tegu, tagajärg, põhjuslik seos • erisubjekt • Subjektiivne koosseis • tahtlus või ettevaatamatus • motiiv või eesmärk Õigusvastasus õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine • Süü • . süüdivus ja vanus • . süüd välistavate asjaolude puudumine

28. Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas Mitteteod: a) mõtted, arvamused, hoiakud, tunded; b) vis absoluta (inimene küll tegutses, kuid vääramatu füüsilise sunni mõjul); seevastu vis compulsiva (inimese tegutsema sundimine) puhul esineb tegu; c) somaatilised keharefleksid, milles ei osale teadvus; d) instinktiivsed kehaliigutused e automatismid; e) tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime; f) looma tegu.

29. Tegu karistusõiguslikus mõttesK vajutab püstoli päästikule. Selle tagajärjel toimunud lasust saab surma O. • Meelega • Kogemata Kahes pealtnäha ühesuguses teos sisalduv ebaõigusemäär on täiesti erinev. Inimene ei pane teatud tegu toime niisama, vaid teatud eesmärgist lähtuvalt. See tähendab, et tema tegu on millelegi suunatud (tegevuse finaalsus e suunatus).

30. Tegu karistusõiguslikus mõttesK vajutab püstoli päästikule. Selle tagajärjel toimunud lasust saab surma O. Selleks, et tuvastada konkreetses teos sisalduvat ebaõiguse määra, tuleb kindlasti vaadata, millele see on suunatud ja kuidas tegija sisemiselt suhtub oma teosse.

31. KarS § 15. Tahtlik tegu ja ettevaatamatu tegu (1) Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. (2) Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. (3) Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

32. § 16. Tahtlus (1)Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

33. § 16. Tahtlus (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

34. KarS 18 - Ettevaatamatus (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

35. KarS § 20. Teo toimepanijaTeo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. § 21. Täideviija (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. (2) Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.

36. KarS § 20. Teo toimepanijaTeo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti.

37. KarS § 25 - süüteokatse • (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. • (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. • (3) Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

38. KarS § 25 - süüteokatse • (4) Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. • (5) Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks.

39. Õigusvastasus, seda õigustavad asjaolud. KarS § 28. Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

40. Õigusvastasus, seda õigustavad asjaolud KarS § 28. Hädakaitse (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

41. KarS § 29. Hädaseisund • Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

42. KarS § 30 - kohustuste kollisioon • Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus

43. KarS § 31 - eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (1) Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. (2) Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

44. Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud KarS § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst.

45. Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud KarS § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

46. Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud § 34. Süüdivus Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses:1) vaimuhaigusega;2) ajutise raske psüühikahäirega;3) nõrgamõistuslikkusega;4) nõdrameelsusega või5) muu raske psüühikahäirega.

47. Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud KarS § 35. Piiratud süüdivus Kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

48. Süü, süüvõime ja seda välistavad asjaolud § 36. Joobeseisund Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.

49. Kasutatud kirjandus • Jaan Sootak. Karistusõiguse alused.2003. Kirjastus Juura • Toomas Anepaio, Ave Hussar, Katre Jaanimägi jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. 2005. Kirjastus Juura • Jaan Sootak. Õpetus karistusseadusest.2002. Kirjastus Juura • Kehtiv karistusseadustik