Investeerimine Euroopa tulevikku

1. Investeerimine Euroopa tulevikku

2. 5. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks • Taust • Ühtekuuluvuspoliitika mõju • Olukord ja suunad • Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud

3. Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks • Taust • Põhjalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised muutused Euroopas viimastel aastatel • Nende väljakutsete vastuvõtmiseks on vaja ühtekuuluvuspoliitikat täiustada, võttes arvesse: • käimasolevaid arutelusid ELi uue eelarve üle järgnevaks perioodiks peale 2013 aastat ühtekuuluvuspoliitika täna = rohkem kui 1/3 ELi kogueelarvest • ELi uued sihid – uute väljakutsete lahendamiseks ambitsioonikad eesmärgid 2020. aastaks

4. Ühtekuuluvuspoliitika: põhiroll ELi 2020. aasta sihtide saavutamisel EdasineühtekuuluvuspoliitikatulebviiakooskõllastrateegiagaEuroopa 2020 Rahastamiseskeskendutaksejätkuvaltmahajäänudpiirkondadele • Strateegia Euroopa 2020 – Euroopa uus strateegia • Arukas kasv • Kasv kõigi jaoks • Jätkusuutlik kasv • ELi liikmesriigid teevad ettepanekuid riigisiseste sihtide seadmiseks 2011. aastaks

5. Millised sihid EL 2020 pealkirjadest? • Tööhõive: 75% (vanus 20-64) –2009: 69,1% • Haridus: • maks. 10% koolist väljalangenuid – 2009: 14,4% • 40% kõrghariduse omandajaid (vanus 30–34)– 2009: 32,3% • Võitlemine vaesusega: 20 miljonit inimese vabanemine vaesuse ja tõrjutuse riskist – 2009: 120 miljonit • Kliimamuutus ja energia: 20%/20%/20% kasvuhoonegaaside heitmed / taastuv energia / efektiivne energiakasutus • Uurimistegevus ja innovatsioon: 3% SKT-st investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse – 2008: 1,9* (Eurostati hinnangul)

6. Ühtekuuluvuspoliitika Eestis

7. II. Ühtekuuluvuspoliitika mõju • Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast ebavõrdsust. • Ühtekuuluvuspoliitika on otseste investeeringute ja kaudse kasuliku mõjuga kaubandusele toonud kasu kõigile piirkondadele (hanked). • Ühtekuuluvuspoliitika toetab investeeringuid Euroopa prioriteetide kohaselt üle kogu ELi.

8. Teatavad tulemused 2000.– 2006. aastast • vaeseimates piirkondades SKT elaniku kohta 10% kõrgem • Kogu ELi ettevõtetes loodud 1 miljon töökohta; 80–90% neist töökohtadest olid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes) • üle 1,3 miljoniVKE said mingit liiki abi • ehitati 4700 km kiirteid ja 1200 km kiirraudteid • 10 miljonit inimest aastas osaleb koolituse ja oskustega seotud projektides • kaasaegne reoveetöötlus 23 miljonile inimesele, puhta vee kättesaadavus 20 miljonile

9. Tulemused Eestis • 9,6 miljardit krooni • Üle 10 000 toetatud projekti • Loodi 830 ettevõtet, toetati 1900 ettevõtte tegevust • Moderniseeriti 12 000 õppekohta kutsekoolides… • Renoveeriti Via-Baltica ning paljude muude teede ohtlikumaid lõike, laiendati Tallinna lennujaama, rajati joogi- ja reoveevõrgustikke, ülikoolide õppehooneid, rajati Maarjamäe haigla uus korpus, moderniseeriti prügimajandus, toetati kohalike omavalitsuste projekte – koole, lasteaedu, hooldekodusid, sportimisvõimalusi…

10. Ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse avaliku sektori investeeringuid • Paljudes piirkondades juba stimuleeritaksegi ühtekuuluvuspoliitikaga investeeringuid, mis lähtuvad Euroopa prioriteetidest nagu keskkond, haridus ja uurimistegevus • Vähem arenenud piirkondades hõlmab ühtekuuluvuspoliitika suurt osa avaliku sektori investeeringute üldmahust

11. III. Olukord ja suunad • Viimasel kümnendil on piirkondlikud erinevused vähenenud • Kuid…kõige vähem arenenud ja kõige arenenumate piirkondade vahel on siiski suuri erinevusi • …kriis võib seda protsessi aeglustada • Kokkuvõttes

12. Olukord ja suunad: • Aastail 2000–2008 tööhõive määrad ja tööpuuduse tase piirkondades vähenesid, kuid kriis katkestas selle soodsa arengu • Vaesusel ja puudusel on tugev piirkondlik mõõde, neid esineb pigem vähem arenenud piirkondades ning asulates (EL 15) ja maapiirkondades (EL 12) • Investeeringud transpordi infrastruktuuri on taganud EL 15 riikides piisava infrastruktuuri, kuid EL 12 riikides on veel olulisi vajakajäämisi • ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmiseks on vaja veel täiendavaid investeeringuid, eelkõige EL 12 riikides • Paljudele, eriti lõunapoolsetele ja mägipiirkondadele, avaldab suurt mõju kliimamuutus • Kokkuvõttes

13. IV. Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud • Euroopa lisaväärtuse suurendamine • Haldamise tugevdamine • Rakendamise efektiivsuse tõstmine • Ühtekuuluvuspoliitika ülesehitus

14. 1. Euroopa lisaväärtuse suurendamine • Strateegilise programmeerimise tugevdamine – EL 2020 eesmärkide väljendamine investeeringute prioriteetidena • Ressursside koondamine vähestele põhiprioriteetidele • Tugevamate stiimulite ja tingimuste sisseseadmine • Hindamise, tegevuse näitajate ja tulemuste parandamine • Tugevam rõhuasetus uutele finantseerimise mehhanismidele

15. 2. Haldamise tugevdamine • Partnerluse tugevdamine (kohalike ja piirkonna huvirühmade, tööturu osapoolte, tsiviilühiskonna parem kaasamine) • Uue mõõtme sisseviimine: territoriaalne ühtekuuluvus • Territoriaalse koostöö tugevdamine (rohkem koostööd riigi eri piirkondade vahel, makroregioonide strateegiad…) • Ambitsioonikate kavade koostamine linnaliseks arenguks • Tegelemine eriliste geograafiliste või demograafiliste iseärasustega piirkondade olukorraga

16. 3. Rakendamise efektiivsuse tõstmine …omandatud õppetundide põhjal • Finantsjuhtimise parandamine • Halduskoormuse vähendamine • Finantsdistsipliini lihtsustamine (N+2) • Finantskontrolli läbivaatamine

17. 4. Poliitika tulevane ülesehitus Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine • Kaetuks jääb kogu Euroopa, kuid eristatakse: • Mahajäänumaid piirkondi • Arenenumaid piirkondi • Üleminekupiirkondi • Lihtsam süsteem – asendatakse praegune kahetasemeline (phasing-in, phasing-out) • Kolme-tasemeline territoriaalne koostöö • Kooskõlas eelarve läbivaatamisega: • Fokusseeritakse ESF EU2020 sihttasemete saavutamisele • ESF’i suurem väljapaistvus ja ettemääratavad finantseerimistasemed • Panustamine Euroopa tööturuinitsiatiivi 17

18. Ajakava • 19. oktoober 2010: eelarve läbivaatamine (COM(2010)700) • 10. november 2010: viies ühtekuuluvusaruanne • 11. november 2010 – 31. jaanuar 2011: avalikud konsultatsioonid • 31. jaanuar/1. veebruar 2011: ühtekuuluvusfoorum • Kevad 2011: edasiste finantsperspektiivide ettepanek • Suvi 2011: seadusandlikud ettepanekud • 2012. aasta lõpp: uue seadusandliku paketi vastuvõtmine ja eeldatav kokkulepe uue eelarve osas 2013. aastale järgnevaks perioodiks • 2013: uute programmdokumentide lõplik koostamine • 2014: jõustumine

19. Tee oma hääl kuuldavaks! Avalikud konsultatsioonid avatud kuni 31. jaanuarini 2011: ec.europa.eu/regional_policy/cohesion_report Rohkem infot http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion5/index_en.cfm Täname tähelepanu eest!

20. Lisainfo

21. Piisav transpordi infrastruktuur: kasvu eeltingimus

22. Konkurentsivõime parandamine globaliseerumist silmas pidades • Euroopa äriühingud vajavad oma positsiooni parandamiseks maailmas häid oskusi nõudvaid ja suurt lisaväärtust andvaid tegevusi • Tootlikkuse tõusu ja kasvu põhiallikateks on kohanemine muutustega ja uuendustegevus

23. Kolmanda taseme haridusega isikute arvu kasv ja koolist väljalangenute arvu vähenemine suurendab konkurentsivõimet

24. Tööhõive suurendamiseks on vaja tõsta konkurentsivõimet • EL 2020 eesmärk saavutada 75%-line tööhõive on realiseeritav ainult kõigi piirkondade olukorra paranemisega • Vähem arenenud piirkondades on passiivse elanikkonna osakaal oluline ning neis vajatakse selle eesmärgi saavutamiseks rohkem kui 10 miljonit töökohta, mis on rohkem kui kõigis teistes piirkondades

25. Vaesus ja puudus • Vaesust võib leida kõigist liikmesriikidest • Tõsine materiaalne puudus on koondunud vähem arenenud liikmesriikidesse • EL 15 riikides on puudus koondunud asulatesse ja EL 12 riikides maapiirkondadesse

26. Asulate reoveetöötlus • Ühtekuuluvuspoliitika alusel on ehitatud reoveepuhasteid veel 23 miljonile inimesele • Siiski on veel olulisi vajakajäämisi, eelkõige Poolas, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias

27. Taastuva energia potentsiaal on piirkonniti erinev…

28. … ja liikmesriigid kohustusid suurendama taastuva energia osakaalu