BASEL II infopäev

1. BASEL II infopäev Kadi Kaadu – Ülevaade Tarmo Klettenberg – Krediidirisk (Pillar 1) Maire Otsus – Krediidiriski maandamine (Pillar 1) Ilja Hlebov – Kauplemisportfell (Pillar 1) Oleg Šmeljov – Operatsioonirisk (Pillar 1) Eneli Litvinov – Pillar 2 Maire Otsus – Pillar 3 Tallinn, 26.10.2005

2. BASEL II: Ülevaade Kadi Kaadu, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005

3. Ettekande ülesehitus • Mis on Basel II? • Kuidas toimub Basel II rakendamine? • Millised on Basel II põhimõtted? • Mida muudab Basel II turuosaliste jaoks? • Mida tähendab Basel II järelevalve jaoks?

4. Basel II – uus kapitali adekvaatsuse raamistik • Basel II on uuendatud kapitali adekvaatsuse rahvusvaheline standard • Töötatud välja Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt (aastatel 1998-2004) • Basel II asendab hetkel kehtiva Basel I kapitali adekvaatsuse raamistiku, säilivad siiski teatud tururiski komponendid (nt. kaubarisk) • Põhieesmärgiks on regulatiivsete kapitalinõuete riskitundlikkuse suurendamine

5. Basel II rakendamine • Euroopa Liidus rakendatakse Basel II läbi nn. CAD 3 regulatsiooni (s.o. muudetud direktiivid 2000/12/EC ja 93/6/EEC) • EL rakendab Basel II ka investeerimisühingutele • CAD 3 jõustub 01.01.2007 • 2007: paralleelselt kehtib veel Basel I krediidiriski osa, võimalik kasutada Basel II (v.a. kõige keerulisemad arvestusmeetodid) • 2008: Basel II täielik implementeerimine

6. Basel II rakendamine Eestis • Eesti rakendab Basel II läbi CAD 3 implementeerimise 2006. aasta lõpuks • Kehtima hakkab Basel II nii pankadele kui ka investeerimisühingutele 01.01.2007 • Välja on töötatud KrAS ja VTS sisulised muudatusettepanekud, määrustega töö hetkel pooleli – muudatuste maht on väga suur • Seaduste ja kapitali adekvaatsuse määruste kommenteerimisring: kevad 2006 • Vastuvõtmine: ideaalis suvi 2006

7. Milleks Basel II? • Basel I => “one size fits all” • Finantssektoris on toimunud finantsinnovatsioon (nt. krediididerivatiivid) ja turgude kiire areng (nt. väärtpaberistamine) • Lõhe regulatiivsete kapitalinõuete ja finantsasutuste majandusliku kapitalivajaduse vahel on suurenenud • Basel II põhieesmärgid: • kapitalinõuete riskitundlikkuse suurendamine • senihõlmamata riskide kaasamine • kapitali arbitraaži võimaluste vähendamine

8. Oluline pole ainult kapital • Basel II asetab lisaks piisavale kapitaliseeritusele suurt rõhku headele riskijuhtimise tavadele ja nende arendamisele • Riskijuhtimine kui ennetav tegevus kahjude ärahoidmiseks, kapital kui puhver juba tekkinud kahjude katmiseks • Aga ka täiuslik riskijuhtimine ei elimineeri kapitalipuhvri vajalikkust – riskid (eriti krediidirisk) tugevalt seotud majanduskeskkonna tingimustega • “Präänik” riskimaandamisvõtete kasutamise eest

9. Kolm “sammast” • Basel II põhineb kolmel üksteist toetaval sambal: • Pillar 1 – miinimumkapitalinõuded • Pillar 2 – järelevalveline hinnang • Pillar 3 – avalikustamisnõuded • Pillar 1: • krediidirisk (3 meetodit) • operatsioonirisk (3 meetodit) • tururisk • Pillar 2 ja Pillar 3 katavad kõiki riske, sh. kvalitatiivseid riske (nt. strateegiline risk)

10. Tähtsamad muudatused • Oluline edasiarendus krediidiriski kapitalinõuete arvutamises – võimalik kasutada sisemisi retingusüsteeme ja riskihinnanguid • Lisandub eraldi kapitalinõue operatsiooniriski katteks • Kapitaliregulatsiooni areng reeglitepõhisest printsiibipõhiseks – jäigad reeglid asendumas heade tavade määratlemisega

11. Muudatused turuosaliste seisukohast • Regulatiivsed kapitalinõuded suuremas vastavuses tegeliku kapitalivajadusega – eeldatakse, et asutus hindab sisemiselt oma reaalset kapitalivajadust • Senisest suurem tuginemine asutuse enda sisemistele hinnangutele riskitaseme ja kapitalivajaduse kohta • Heast riskijuhtimisest kujuneb konkurentsieelis madalamate kapitalikulude näol – regulatiivne motivatsioon riskijuhtimise arendamiseks

12. Muudatused järelevalve seisukohast • Printsiipide täitmist on järelevalvel raskem jälgida kui reeglite täitmist • Keerulisemate meetodite tuginemine finantsasutuste endi sisemistele hinnangutele – “rebane kanala valvuriks”? • Järelevalveline tegevus keskendub üha rohkem üld- ja riskijuhtimise ning siseprotseduuride kvaliteedile – protsessikeskne vaade

13. Basel II: Krediidirisk Tarmo Klettenberg, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

14. Ettekande ülesehitus • Krediidiriski mõiste ja mõõtmine • Basel II ja krediidirisk • Standardlähenemine

15. Krediidiriski mõiste • Klassikaliseltmõistetakse krediidiriski all tehingu vastaspoolest lähtuvat riski, et kohustused krediidiasutuste ees jäävad täitmata • Krediidiriski suurust mõjutavad veel mitmed makromajanduslikust olukorrast tulenevad tegurid (intressimäärad, laenukasv, majandustsükli faas jne.) • Laenu intressimäär peab sisaldama riski hinnangut!!!

16. Basel II ja krediidirisk • Standardlähenemine • Sisereitingutel põhinev lähenemine (IRB) • Foundation IRB • Advanced IRB

17. Basel II: IRB lähenemine • Nõuete hindamisel kasutatakse sisemist reitingusüsteemi • Riskikaalud leitakse funktsioonina sisemisest hinnangust klientide riskitasemele • IRB lähenemise puhul on olulised 4 näitajat • Maksejõuetuse tõenäosus (PD) – iseloomustab kliendi maksevõimet (väljendub reitingus) • Maksejõuetusest tingitud kahjususe määr (LGD) – iseloomustab tagatisi ja teisi riski vähendavaid tegureid • Nõude suurus maksejõuetuse hetkel (EAD) – iseloomustab nõude suurust • Lõpptähtaeg (M) – iseloomustab nõude pikkust

18. Basel II: Standardlähenemine • Edasiarendus kehtivast (Basel I) metoodikast • Varade krediidiriskiga kaalumisellähtutakse välistest reitingutest • Riskikaaludjäävadvahemikku 0-150%, kusjuures reitinguta klientide riskikaaluks on 100% • Eluasemete hüpoteeklaenude puhul on riskikaaluks 35% • Jaenõuete riskikaaluks on 75% • Puudub termin “default”, vaid on üle 90 päeva viivises kriteerium, mida loetakse maksevõimetuseks • Instrumentide kogum riskipositsioonidest tuleneva krediidiriski maandamiseks (credit risk mitigation)

19. Standardlähenemine: Peamised nõuete liigid • Nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele • Nõuded regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele • Nõuded krediidiasutustele ja investeerimis-ühingutele (asutustele) • Nõuded äriühingutele • Jaenõuded

20. Standardlähenemine: Jaenõuete käsitlemine • Tingimused: • tehingu teine pool on eraisik või SME; • nõue on üks suurest hulgast sarnaste tunnustega nõuetest, millega seotud riskid on hajutatuse tõttu väiksemad; • kliendi või omavahel seotud klientide grupi poolt krediidiasutusele ja tema ema- või tütarettevõtjatele võlgnetavad summad, kaasa arvatud tähtaja ületanud võlgnevus, kokku ei ületa 1 mln eurot. • Printsiibid: • Olulisem kui nõude suurus on nõude käsitlemine jaenõudena st vahet tuleb teha standardtoodetel ja individuaalsel lähenemisel • Krediidiriski juhtimiseks peab jaenõudeid grupeerima kogumiteks sarnaste tunnuste alusel

21. Standardlähenemine: Kinnisvaraga tagatud nõuete käsitlemine • Kinnisvaraga tagatud nõuetele rakendatakse üldjuhul riskikaalu 100 protsenti. • Erand: Nõuetele, mis on tagatud hüpoteegiga kinnisvarale, mille koosseisu kuuluvat elamut laenuvõtja kasutab või kavatseb kasutada elamiseks või eluruumina üürile andmiseks rakendatakse riskikaalu 35%. • Tingimused: • tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidivõimelisusest; • laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks ei ole tagatiseks olevast kinnisvarast tulenevad rahavood vaid laenusaaja teised sissetuleku allikad; • tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab piisavalt tagatud nõude väärtust.

22. Standardlähenemine: Tähtaja ületanud nõuded • Nõuete, mille laekumise tähtaeg on ületatud 90 päeva või enam, tagamata osale rakendatakse järgmisi riskikaale: • kui nõuet ei ole alla hinnatud või kui allahindlus moodustab vähem kui 20 protsenti kogu laekumata nõudest, rakendatakse riskikaalu 150 protsenti; • kui nõude allahindlus moodustab 20 protsenti või enam kogu laekumata nõudest, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti. • NB! Üle 90 päeva viivises eluasemelaenude puhul rakendatakse 100% riskikaalu.

23. Basel II: Krediidiriski maandamine Maire Otsus, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

24. Ettekande ülesehitus • Mis on krediidiriski maandamine? • Millised tehnikad vähendavad kapitalinõudeid ja kuidas leida krediidiriski maandamise mõju? • Milliseid nõudeid peab täitma krediidiriski maandamise mõju kasutamiseks?

25. Krediidiriski maandamine (CRM) • tehnika (instrument või tehing), mida kasutatakse krediidiriski vähendamiseks; • võetakse arvesse ainult teatud tehnikad; • pank peab täitma operatsioonilisi nõudeid • kui tingimused täidetud, vähendatakse riskiga kaalutud vara (standardlähenemine) või oodatavat kahjumit (IRB); • kui krediidiriski maandamise mõju arvestamine suurendaks riskiga kaalutud vara või oodatavat kahjumit, jäetakse see arvesse võtmata

26. Krediidiriski maandamise tehnikad • Bilansiline tasaarvestus • Tagatised • Garantiid • Krediididerivatiivid

27. Bilansiline tasaarvestus • Lubatud tasaarvestada asutuse ja kliendi vastastikkuseid nõudeid; • Peab olema sätestatud asutuse ja kliendi vahelises lepingus • Mõju arvutamisel käsitletakse kui sularaha tagatist

28. Tagatised • Finantstagatised • Füüsilised tagatised (ainult IRB) • Nõuded (ainult IRB) • Elukindlustuspoliisid (ainult IRB)

29. Finantstagatised • Raha ja kuld • Keskvalitsuste võlakirjad (vähemalt reiting BB-) • Muud võlakirjad (vähemalt reiting BBB-) • Reitinguta pankade ja investeerimisühingute võlakirjad kui: • on börsil noteeritud • ei ole allutatud • Põhinimekirja kuuluvad aktsiad (põhinimekirja mittekuuluvad börsil kaubeldavad aktsiad ainult teatud hindamismeetodite kasutamisel) • Investeerimisfondide osakud kui: • puhasväärtust arvutatakse igapäevaselt • investeerivad ainult instrumentidesse, mis aktsepteeritavad finantstagatistena

30. Finantstagatiste hindamise meetodid Lihtsustatud meetod (ainult standardlähenemisel) • asendusmeetod, kus riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse tagatise riskikaalu • tagatud osa kõige madalam riskikaal 20% (erandina 0% või 10%) Üldmeetod (nii standardlähenemine kui IRB) • riskiga kaalutud vara arvutatakse kaalutava nõude ja volatiilsuskoefitsiendiga vähendatud tagatise väärtuse vahelt • kui nõue tuleneb väärtpaberist, suurendatakse seda volatiilsuskoefitsiendiga • erinevate valuutade puhul korrigeeritakse ka valuuta volatiilsuskoefitsiendiga

31. Finantstagatise hindamismeetodite näiteid Asutus annab 1000 ühikut laenu tähtajaga 5 aastat äriühingule reitinguga A (riskikaal 50%). Äriühing annab tagatiseks AA reitinguga (riskikaal 20%) panga poolt emiteeritud võlakirjad järelejäänud tähtajaga 7 aastat ja turuväärtusega 800 ühikut. Standardlähenemise puhul: Lihtsustatud meetod: Riskiga kaalutud vara= 800*20%+200*50%=260 ühikut Üldmeetod: Volatiilsuskoefitsient 8% Tagamata osa 1000-800*(1-0,08)=1000-736=264 ühikut Riskiga kaalutud vara 264*50%=132 ühikut

32. Füüsilised tagatised Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul: • Hüpoteek eluasemekinnisvarale, milles omanik elab, millesse ta kavatseb elama asuda või mida ta üürib välja eluasemena • Kommertskinnisvara • Põhitingimused: • Kinnisvara väärtus ei sõltu laenuvõtja krediidikvaliteedist • Laenu tagasimaksmise põhiallikas ei tohi olla sellelt kinnisvaralt laekuv rahavoog • Kinnisvara väärtust peab pidevalt jälgima, vajadusel sõltumatu eksperdi hinnang • Kinnisvara kapitalirendil sama käsitlus

33. Muude tagatiste arvessevõtmine Kasutatakse ainult IRB meetodi puhul: • Kinnisvara ja nõuded: • Üldjuhul turuväärtuses • Kui on tagatud nõutavas ulatuses, rakendatakse madalamat LGD-d (35%) • Elukindlustuspoliise käsitletakse sarnaselt garantiidega (tagasiostuväärtuses).

34. Garantiid ja krediididerivatiivid Arvessevõtmise kriteeriumid garantii või krediidiriski kaitse pakkuja järgi: • Keskvalitus ja keskpank • Kohalik omavalitsus • Multilateraalne arengupank • Pank või investeerimisühing • Muu ettevõte reitinguga A- või kõrgem

35. Garantiide ja krediididerivatiivide arvessevõtmine Standardlähenemise puhul: • Asendusmeetod • Kui kaitse erinevas valuutas, korrigeeritakse volatiilsuskoefitsiendiga IRB puhul • Kaitstud osale kaitse pakkuja PD või kaitse pakkuja ja laenuvõtja PD vahepeal • Kuna laenuvõtja ja kaitse pakkuja üheaegne maksejõuetus (nn “double default”) on vähem tõenäoline, võib teatud juhtudel PD-d vähendada

36. Operatsioonilised nõuded • Õiguskindlus • krediidiriski maandamise kokkulepped peavad olema täidetavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides • Riskijuhtimine • pidev kontroll lepingute kehtivuse ja seadusandlusele vastavuse üle • kaitse realiseerimine mõistliku aja jooksul • ranged kirjalikud protseduurinõuded

37. Basel II: Kauplemisportfell Ilja Hlebov, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005.a

38. Kauplemisportfelli krediidirisk • Praegu on lubatud kaks meetodit: lihtsustatud meetod ja turuväärtuse meetod • võib rakendada ainult OTC tuletisinstrumentidele • Lisandub kaks keerulisemat ja riskitundlikumat meetodit • Standardmeetod: • võib rakendada ainult OTC tuletisinstrumentidele • Sisemise mudeli meetod: • võib rakendada OTC tuletisinstrumentidele, repo-tehingutele ja margin-tehingutele. • lubab arvesse võtta asutusele antud tagatist • lubab hinnata riskipositsiooni suurust statistiliste meetoditega (Effective Positive Exposure ehk EPE mudelid)

39. Positsioonirisk • Riskipositsiooni üldrisk – olulisi muutusi ei ole. • Investeerimisfondi osakute kapitalinõude arvutamisel on lubatud nn look-through meetod • Riskipositsiooni spetsiifiline risk – riskikaalud sõltuvad vastaspoole avalikust reitingust • VaR mudelid: • Täiendavad nõuded valideerimisele, spetsiifilise riski modelleerimisele, stress-testide läbiviimisele • Muud kvalitatiivsed nõuded riskijuhtimisele

40. Muud muudatused • Nõue moodustada reserve ja provisjone kapitali adekvaatsuses käsitlemata riskide katmiseks • Positsiooni vähene likviidsus, positsiooni sulgemisega seotud kulud, mudelirisk, positsiooni finantseerimise kulu jms. • Reservid ja provisjonid vähendavad esimese taseme omavahendeid. • Rangemad nõuded tehingute jagamisel kauplemis- ja pangaportfelli vahel.

41. Basel II: Operatsioonirisk Oleg Šmeljov, Basel II töögrupp Tallinn, 26.10.2005

42. Ettekande ülesehitus • Operatsiooniriski mõiste • Basel II ja operatsioonirisk • Kvalitatiivsed nõuded operatsiooniriski juhtimisele

43. Operatsiooniriski mõiste • Operatsioonirisk - risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud viisil või välistest sündmustest • Mõiste sisaldab juriidilist riski, kuid ei sisalda strateegilist, reputatsiooni ja süsteemiriski

44. Operatsiooniriski sündmuste näited • Sisemised pettused • Välispettused • Varade kahjustused • Turupraktikad • Töösuhete praktikad • Tööohutus • Vigased ja/või puudulikud protsessid • Protsesside juhtimine • Diskrimineerimine • Äri katkemine • Infosüsteemide vead • Jne.

45. Basel II: Operatsiooniriski ajalugu • Operatsioonirisk on Basel I 8% kapitalinõude sees (“muu riski” nime all) • 1999 Basel CP1 – esimesed ettepanekud eristamiseks • 2001 CP2 – operatsioonirisk on eristatud, erinevad lähenemised • 2002 – kahjujuhtumite andmete analüüs (89 panga oma) • 2003 – Operatsiooniriski juhtimise parimad praktikad • 2003 CP3 – mõõtmise lähenemised on formaliseeritud • 2004 – täiendatud nõudmised AMA-le, negatiivne oluline indikaator • 2005 – FI soovituslik juhend “Nõuded operatsiooniriski juhtimise korraldamiseks”

46. Basel II: Lähenemised Baaslähenemine, Basic Indicator Approach (BIA) Kapital Standardlähenemine, Standardized Approach (TSA) Arenenud mõõtmismudelitel põhinevad lähenemised, Advanced Measurement Approach (AMA) Riskiga kaalutud varad operatsioonirisk = Kapitalinõue x 12.5

47. Basel II: Baaslähenemine Kapitalinõue = [Σ (α * oluline indikaator 1…n)] / n • α = 15% • Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude summa (Gross Income) • Kasutatakse kolme aasta keskmist • Ei sobi rahvusvaheliselt aktiivsetele asutustele • Puuduvad täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid (v.a. FI soovituslik juhend)

48. Basel II: Baaslähenemine (näide) • Kui ühegi konkreetse vaatluse puhul on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude summa negatiivne või null, siis seda näitajat kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse ei võeta. Oluline indikaator arvutatakse välja positiivsete näitajate summa jagamise teel positiivsete näitajate arvuga • Juhul kui oluline indikaator on pidevalt negatiivne kapitalinõue arvutatakse Pillar 2 raames

49. Basel II: Standardlähenemine Kapitalinõue = {[Σ aasta 1-3 max[(β1-8 * oluline indikaator 1-8),0]} / 3 • Tegevused jagunevad 8 äriliiniks • Iga konkreetse äriliini kapitalinõue on võrdne teatud protsendiga (12 – 18%) olulisest indikaatorist • Indikaator arvutatakse välja iga äriliini kohta eraldi • Oluline indikaator on neto intressitulude ja neto mitteintressitulude kolme aasta keskmine summa • Kui ühegi vaatluse puhul on neto intressitulu ja neto mitteintressitulu summa negatiivne, siis ta läheb negatiivsena arvesse • On olemas täiendavad kvalifikatsioonikriteeriumid

50. Juhul kui 2. Aasta kapitalinõue oleks negatiivne, siis seda asendatakse nulliga ning agregeeritud kapitalinõue on: (272,25 + 0 +113,55) / 3 = 128,6 Basel II: Standardlähenemine (näide)