hev lapsed ja hariduskorraldus n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
HEV lapsed ja hariduskorraldus PowerPoint Presentation
Download Presentation
HEV lapsed ja hariduskorraldus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 32

HEV lapsed ja hariduskorraldus - PowerPoint PPT Presentation


  • 506 Views
  • Uploaded on

HEV lapsed ja hariduskorraldus. HTEP.01.122. Kaasav haridus. Inclusive education. ja. hariduslikud erivajadused. SEN – special educational needs. Signe Raudik. signe.raudik@ut.ee. 2008. Hariduspoliitika suunad. Kaasav haridus: hariduse kättesaadavus kõigile;

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'HEV lapsed ja hariduskorraldus' - hedy


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
hev lapsed ja hariduskorraldus
HEV lapsed ja hariduskorraldus

HTEP.01.122

Kaasav haridus

Inclusive education

ja

hariduslikud erivajadused

SEN – special educational needs

Signe Raudik

signe.raudik@ut.ee

2008

hariduspoliitika suunad
Hariduspoliitika suunad
  • Kaasav haridus:
  • hariduse kättesaadavus kõigile;
  • võimalus õppida elukohale lähimas tavakoolis;
  • võimalus omandada võimetekohane haridus.
  • Arengusuunad:
  • avatud ja paindlik haridussüsteem;
  • juurdepääs haridusele;
  • õppe kvaliteet;
  • kesksel kohal on laps/õpilane;
  • sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele.
  • Haridussüsteemi arengukava 2007-2013
hev laste kaasatus tavakooli
HEV laste kaasatus tavakooli

Joonis 1.Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arv ja osakaal päevase õppevormi õpilaste koguarvus, muutus aastati

Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013

edu tingimused
Edu tingimused
  • Õppekava, mis võimaldab arvestada iga last;
  • kooli juhtkond, kes toetab õpetajaid ja
  • varustab vahenditega;
  • õpetajad, kes oskavad õpetust individualiseerida;
  • õppevara, mis on kohandatud ja arendatud kõigi
  • laste vajadusi arvestades;
  • õppekorraldus – õppe sisu ja tugisüsteemid;
  • keskkond, mis toetab HEV lapse arengut.
kaasava hariduse poolt
Kaasava hariduse poolt
  • Kasulik HEV lastele endile jakaaslastele:
  • perekonna ja kogukonna toetus;
  • aitab muutuda sallivamaks erisuste suhtes;
  • õpetab ära tundma abivajadust;
  • kujundab aitamisharjumust;
  • konkurentsivõimelisem haridus.

Õpetajatele:

  • motiveerib kasutama meetodeid, mis
  • sobivad erinevatele õpilastele;
  • võimalus teha arendavat koostööd
  • eripedagoogidega.
kaasava hariduse probleemid
Kaasava hariduse probleemid
  • Puudused:
  • õpetajate puudulik ettevalmistus;
  • erialaspetsialistide olemasolu nappus;
  • haridusasutuste sobimatu füüsiline keskkond;
  • õppematerjalide mitte vastamine õpilase
  • individuaalsetele vajadustele;
  • puuduvad võimaluse abiõpetaja ja teiste
  • tugispetsialistide palkamiseks;
  • lapsevanema suur koormus.
lasteaialaps pilane
Lasteaialaps - õpilane

AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks.

HEV - kooliealistel lastel avalduvaid erivajadusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks.

kes on hariduslike erivajadustega pilane
Kes on hariduslike erivajadustega õpilane?

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane –

õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või

käitumisraskused, tervislikud puuded või

pikema aegne õppetööst eemalviibimine

toob kaasa vajaduse teha muudatusi või

kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava)

või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid,

õppe meetodid jm) või õpetaja poolt vastava klassigatöötamiseks koostatud töökavas.

hev m ratlus
HEV määratlus
  • 1. HEV sügavuse järgi:
    • tavaklassis lisaõpe, järeleaitamine, tugiõpe;
    • tasemerühma-õpe (ühes või mitmes aines);
    • tavakooli õpikeskkonna suutlikkuse piiril paiknev;
    • erilist õpikeskkonda eeldav.
  • 2. HEV levist lähtuv:
    • sagedased;
    • haruldased.
  • 3. HEV tekkepõhjuse ja avaldumise eripärast lähtuvalt.
erivajaduste r hmad
Erivajaduste rühmad
  • Üld- ja eriandekus.
  • Õpiraskused.
  • Kõnepuuded.
  • Meelepuuded:
    • kuulmispuue (kurtus ja nürmus);
    • nägemispuue (pimesus ja vaegnägevus).
  • Kehapuuded.
  • Emotsionaal- või käitumisraskused (3-10%).
  • Intellektipuue.
  • Liitpuuded.
riskigrupi lapsed
Riskigrupi lapsed
  • Riskigrupid:
  • kakskeelsed lapsed;
  • uusimmigrandid;
  • pikka aega haiged olnud lapsed;
  • sageli võistlustel olnud lapsed;
  • ebasoodsatest kasvuoludest tulnud lapsed;
  • sõltuvusprobleemidega lapsed;
  • …..
andekustunnused
Andekustunnused
  • Võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada
  • suurt hulka infot;
  • võime seostada üht ideed teisega;
  • võime langetada arukaid otsuseid;
  • võime tajuda suuremat teabesüsteemide
  • toimimist;
  • võime omandada abstraktseid sümbolisüsteeme
  • ja nendega opereerida;
  • võime lahendada probleeme küsimust ümber
  • sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes.
andekus kui erivajadus
Andekus kui erivajadus

Andekus on individuaalne potentsiaal silmapaistvate tulemuste saavutamiseks ühel või mitmel alal. Seda toetavad vaimsed ja/või erivõimed, loovus ja huvi.

Andekuse avaldumine vajab soodsat arengukeskkonda. Selle puudumisel tajutakse kooli ebasõbraliku ja negatiivse keskkonnana.

Andekuse seos tähelepanuvaeguse ja/või hüperaktiivsusega (isolatsioon – konflikt)

andekad probleemsed pilased
Andekad probleemsed õpilased
  • Konfliktsed õpetajaga;
  • kipuvad kõike, mida nad mõtlevad, välja ütlema;
  • kalduvad igavuse korral õpetaja juttu mitte
  • kuulama;
  • vihkavad rutiini ja kahtlevad kõiges;
  • protestivad neile mõttetuna tunduvate valitsevate
  • normide vastu;
  • halb läbisaamine klassikaaslastega:
    • tajub oma vaimset üleolekut;
    • talle ei sobi teiste huvitegevus ega mängud;
    • ta ei talu endast rumalamat juhti, kuid teda

enamasti juhiks ei valita.

andekus ja i k
Andekus ja IÕK
  • Aine- või õppekava läbimine kiirendatud korras ja
  • õppekava tihendamine/rikastamine.
  • Kasutusel on:
  • Süvaklassid.
  • Kooli- ja klassivälise töö ringid:
      • aineringid,
      • huvikoolid,
      • aineolümpiaadid,
      • koolilehed,
      • GLOBE programmid,
      • teaduskeskused (TÜ Teaduskool),
      • muuseumid jne.
piraskused
Õpiraskused

Learning disabilities, learning difficulties

  • Esinemissagedus: 3-30% koolipiirkonna õpilastest.
  • Põhjuseks on ajutalituse või aju struktuuri
  • neurobioloogiline hälve, mis seostub inimese
  • taju, mälu, mõtlemise ja kõnega.
  • Avaldub järgmistes valdkondades:
  • suuline ja kirjalik kõne;
  • arutlus- ja meenutamisoskus;
  • arvutamine;
  • teabe otsimine ja struktureerimine;
  • vaimse tegevuse organiseerimine (orienteerumine,
  • osatoimingute järjestamine, enesekontroll).
k nepuuded
Kõnepuuded

Speech and language disorder, communication disorder

  • Jaotatakse: kõne- ja keelepuuded,
  • sh lugemis- ja kirjutamisraskused.
  • Esinemissagedus: 3-20% kooliealistel lastel
  • (poistel 2-3 korda sagedamini)
  • Üle 10% esinemissagedus näitab,et:
  • kõnepuuded ja õpiraskused osaliselt kattuvad;
  • lasteaedades ja koolides töötab rohkesti logopeede;
  • lapsevanema eelistus on pigem kõnepuue,
  • kui õpiraskused;
  • suur hulk inimesi lõpetab tavakooli, omandamata
  • lugemisoskust ja/või õigekirja.
emotsionaal v i k itumisraskused
Emotsionaal- või käitumisraskused

Emotion or bihaivior disorder/difficult

  • Esinemissagedus: 3-7% õpilastest (suhe 4:1)
  • Määratlus (USA Nõukoda Käitumishälvetega Õpilastele (CCBD) – 1989):
  • Vanuse-, kultuuri- või eetilistest normidest
  • sedavõrd erinev koolikäitumine, mis avaldab
  • negatiivset mõju õpiedukusele:
    • püsivalt avaldunud rohkem kui kahes erinevas
  • olukorras, sh koolis;
    • käitumisena kas allub vähe tavapedagoogilistele
  • otsesekkumisele või on õpilase seisund selline,
  • et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa.
meelepuuded kuulmispuue
Meelepuuded – kuulmispuue

hearing impairment

  • Jaguneb: kurtus ja nürmus
  • Kaasasündinud või väikelapseeas omandatud.
  • Lapse- ja noores eas omandatud.
  • Täiskasvanu- ja vanemas eas omandatud.

MILLINE SUHTLUSKEEL VALIDA?

Õppesuunad:

1. Kakskeelne (viipekeel ja eesti keel) – esmane keel

on eesti viipekeel, eesti kirjakeel.

2. Oraalne õpetus – kasutatakse suultlugemist ja

kuulmisjäägile toetudes kõnet.

Surdopedagoogika - surdopedagoog

meelepuuded kuulmispuue1
Meelepuuded – kuulmispuue
  • Tavakooli integreerimise eeltingimused:
  • Lapsel on arusaadav kõne ja hea keeletunnetus.
  • Koolieelne õpetus on olnud väga hea.
  • Lapsel on sobivad tehnilised vahendid.
  • Lapsel on kujunenud järgmised isikuomadused:
    • iseseisvus;
    • sotsiaalne küpsus;
    • otsustavus;
    • tegutsemismotivatsioon;
    • käitumistase, mis vastab ealisele tasemele;
    • positiivne meelestatus.
  • Lapsel on abivalmis ja suutlikud vanemad.
meelepuuded n gemispuue
Meelepuuded – nägemispuue

Visual impairment

Jaguneb: pimesus ja vaegnägevus

Esinemissagedus: 0,05-0,1% ehk 5-10 last 10 000 kohta.

On seotud nägemisteravuse,vaatevälja, silma

liikuvuse, ajutalitluse, valgus- ja värvustajuga.

Keskkonna toed:

värvus, kontrastsus, ruum, valgustus, aeg, helisignaalid.

Tüflopedagoogika – tüflopedagoog

kehapuuded
Kehapuuded
  • Liigitus:
  • üldkehalised puuded;
  • nakkushaigused;
  • neuromotoorika puuded;
  • taandarengut põhjustavad haigused;
  • ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded.
  • Püsivad seisundid ja kulgevad haigused
  • Kehapuuded avalduvad toimetulekupiirangutena,
  • mille ületamiseks ja kompenseerimiseks on kasutusel
  • rohkesti abivahendeid ja võtteid.
intellekti ja v i liitpuuded
Intellekti- ja/või liitpuuded

Oluliselt nõrgem intellektuaalne toimetulek, millega kaasnevad piirangud vähemalt kahes kohanemis- oskuste valdkonnas (USA Vaimupuudeassotsiatsioon (AAMR) 1992). :

  • suhtlus e. kommunikatsioon;
  • iseenda eest hoolitsemine;
  • elamine kodus;
  • sotsiaalsed oskused;
  • toetumine kaaskonnale;
  • enesejuhtimine;
  • tervishoiu ja ohutuse tagamine;
  • funktsionaalsed õpioskused;
  • vaba aja veetmine ja töö.

Intellektipuue – kaasnevad toimetulekupiirangud.

hev lapse ppimise v imalused
HEV lapse õppimise võimalused
  • Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja
  • raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega
  • lapsed õppida:
  • erikoolides/klassides, kus õpetus on suunatud
  • eelkõige puudest tuleneva erivajaduse
  • ületamisele/kompenseerimisele;
  • integreeritult tavakoolis.
riigikoolid terviseh lvetega lastele
Riigikoolid tervisehälvetegalastele
  • Haapsalu Sanatoorne Internaatkool
  • Helme Sanatoorne Internaatkool
  • Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool
  • Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool
  • Orissaare Internaatkool
  • Vastseliina Internaatkool
koolid meelepuuetega lastele
Koolid meelepuuetega lastele
  • Tartu Hiie Kool
  • A-osakond e. kuulmispuudega laste osakond.
  • Õpivad kuulmislangusega ja kurdid õpilased, kelle
  • vanemad tahavad anda oma lapsele kõnekeelse
  • hariduse.
  • B-osakond e. kõnepuudega laste osakond.
  • Õpivad normaalse kuulmisega ja primaarselt
  • kahjustamata intellektiga õpilased, kellel esinevad
  • lugemis- ja kirjutamisraskused, alakõne,
  • häälduspuuded, mis takistavad õpilasel õppida
  • tavakoolis.
  • Tartu Emajõe Koolpimedatele ja vaegnägevatele
  • õpilastele
riigikoolid intellektipuudega lastele maakondades
Riigikoolid intellektipuudega lastele maakondades
  • Urvaste Kool
  • Vaeküla Kool
  • Ämmuste Kool
  • Vene õppekeelega:
  • Valga Jaanikese Kool
  • Ahtme Kool 
  • Kammeri Kool 
  • Porkuni Kool 
  • Kaelase Kool
  • Kallemäe Kool
  • Kiigemetsa Kool
  • Kosejõe Kool
  • Kõpu Internaatkool
  • Lahmuse Eriinternaatkool
  • Palivere Eriinternaatkool
  • Päinurme Internaatkool
  • Raikküla Kool
kooli valik erikooli poolt
Kooli valik – erikooli poolt
  • Kindlustatakse vajalik eripedagoogiline ja
  • psühholoogiline abi ja vajadusel ravi;
  • rakendatakse ainete õpetamisel erimetoodikaid,
  • jõukohaseid võtteid ja õppematerjale, mis
  • kindlustavad paremad õpitulemused;
  • võimalus rakendada individuaalset abistamist
  • (väiksemad klassid);
  • riigile majanduslikult kasulikum;
  • suhtlemine erikoolis on üldjuhul tolerantsem;
  • HEV lapsel on kergem saada positiivset hinnangut
  • – tekib õpimotivatsioon, ei sega tavaklassi tööd;
  • tööõpetuse maht on erikoolis suur.
kooli valik erikooli vastu
Kooli valik – erikooli vastu
  • Ühiskonna negatiivne suhtumine erisustesse;
  • oma lapse vaimsete võimete ülehindamine
  • lapsevanema poolt;
  • raskused õpingute jätkamisel;
  • suhtumine erikooli kui madalamatasemelisse
  • kooli naabruskoolide poolt;
  • suhete katkemine sõprade poolt tavakoolis;
  • võimalused lapsel “erikooli” käitumismalli
  • kujunemiseks;
  • ülehooldamise võimalus koolis ja internaadis;
  • laste ja perekonna “sildistamine”;
  • internaadid on kodust kaugel.
kooli valik tavakooli poolt
Kooli valik – tavakooli poolt
  • võimalus käia elukohajärgses koolis, säilib
  • kontakt vanematega;
  • võimalus õppima nägema oma puuet teiselt
  • poolt, nn tavakeskkonnas;
  • väiksem oht saada puude tõttu “sildistatud”;
  • omades sõpru tavaklassi õpilaste seas hakkab ta
  • ennast samastama antud laste grupiga;
  • samade eelduste olemasolu korral on ta õppimises
  • märksa edukam kui erikoolis õppiv laps;
  • võimalus igapäevaelu ebamugavustega kokku
  • puutuda sagedamini kui erikooli hoitud kliimas;
  • klassikaaslased saavad kogemusi suhtlemiseks
  • puudega lapsega.
kooli valik tavakooli vastu
Kooli valik – tavakooli vastu
  • lapsevanema suur koormus, et abistada last
  • tavakoolis püsimisel;
  • kui tavakooli kaasamise eeltingimused pole täidetud,
  • võib laps tunda ennast teistest kehvemana;
  • identifitseerimisraskused (nt kuuljad ja kurdid);
  • tavakoolis on puudulikud tingimused: füüsiline
  • keskkond, õpilaste rohkus;
  • sobivate õppevahendite puudumine;
  • õpetaja puudulik ettevalmistus. Ebapiisava
  • tähelepanu ja nõrga eripedagoogilise ettevalmistuse
  • tõttu ei kaasata last täielikult õppetöösse;
  • tavakooli pedagoogil on vähem võimalusi lapse
  • erivajadusega arvestada.
lapsevanema valikud
Lapsevanema valikud

LASTEAIA TAVARÜHM – ERIRÜHM

TAVAKOOL - ERIKOOL