1 / 104

ELU ARENG MAAL

ELU ARENG MAAL. Koostas: Kristel Mäekask ja Kersti Veskimets. ELU EVOLUTSIOON ÜHE TUNNIGA: Eelkambrium - 53 min Vanaaegkond - 4 min. Keskaegkond – 2 min. inimene - 0,002 sek!. Inimene ilmus! Ja muutis maailma. Elu algus 3,6-3,8 miljardit a.tagasi. Esimesed elusolendid Maal.

haroun
Download Presentation

ELU ARENG MAAL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ELU ARENG MAAL Koostas: Kristel Mäekask ja Kersti Veskimets

  2. ELU EVOLUTSIOON ÜHE TUNNIGA:Eelkambrium - 53 minVanaaegkond - 4 min.Keskaegkond – 2 min.inimene - 0,002 sek!

  3. Inimene ilmus! Ja muutis maailma Elu algus 3,6-3,8 miljardit a.tagasi

  4. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide, nt: • 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; • 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist; • Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on leitud 2,7 miljardit aastat tagasi.

  5. 1,9 miljardit aastat tagasi on tekkinud esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid Endosümbioosi hüpotees

  6. Endosümbioos – kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on “alla neelanud” ja nii on tekkinud kõik looma-, taime- ja seenerakud

  7. Vanimad eukarüoodid Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.

  8. Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Koppvetikas Pleurokokk Klorella

  9. Vetikad Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga! Hõimkond rohevetikad

  10. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad

  11. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed - käsnad

  12. Käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. 570 miljoni aasta vanused - pehmekehaliste hulkraksete kivistised, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon

  13. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.

  14. Hulkraksuse eelised? 1. Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. 2. Vähem sõltuvad keskkonnast (humoraalne ja neuraalne reguleeritus) 3. Suguline paljunemine 4. Kiirem evolutsioneerumine .

  15. Elu “ajalugu” jaotatakse aegkondadesse (3): VANAAEGKOND: 545 – 250 miljonit a.tagasi. (eelnevat aega võib nimetada eelkambriumiks) Juba vanaaegkonna alguses tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade esindajad. Mereelustik oli väga rikkalik. Miks nüüd toimus plahvatuslik mitmekesistumine?

  16. VANAAEGKOND 542 – 225 miljonit aastat tagasi

  17. 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus.

  18. Limused ehk molluskid on pehme, segmenteerumata, selgrootud. Esimesed molluskid ilmusid juba Kambriumi alguses ja evolutsioneerusid kiiresti. Neil on pea ja jalg, lubikestaga koda. Peas on suuava ja enamasti ka kombitsataolised jätked ja silmad. Suurimad limuste klassid on teod, lasnjalgsed, soomuslimused, peajalgsed, karbid ja torbiklimused

  19. Vees elasid selgrootud: Trilobiidid, limused, ussid, meriliiliad, korallid,

  20. Ordoviitsium 460 milj.a

  21. 420 milj.

  22. Anomaolcaris 530 milj. a. Hallucigenia ei tea, mis pidi liigub

  23. Rõngussid (vihmauss) ja peajalgsed (nautilus)

  24. Lülijalgsed • Skorpion Merikilk

  25. Trilobiidid- madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas 550-250 miljonit aastat tagasi.

  26. Pikaia – pikliku seljakeeliku ja selgmise närvikanaliga selgroogsete eellane.

  27. Meretupp on kõige algelisemkeelikloom (selgroogne) tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale.

  28. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kellel lõualuudpuuduvad ja luustik on kõhreline Uimedest oli vaid suur sabauim.

  29. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad - sõõrsuud.

  30. Meriskorpionid – kuni 2 meetritordoviitsiumis

  31. Kõhrkalad- 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. hai Hai hambad

  32. Kõhrkalad – haid, raidLuud on kõhrelised. Vana-aegkonna keskel.Kellest on tekkinud?

  33. Soontaimed – organitega taimed 410 - 440 miljonit aastat tagasi - veest maismaale. ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega. Puudusid lehed ja juured Esinesid varred ja risoomid 4 cm

  34. Algas mulla teke • Hapnik? • Lagundajad? • Miks varred? Ja lehed? • Ürgraikad on algelised sammaltaimed

  35. Esimesed loomad maismaal olid selgrootud – krabid jt. lülijalgsed, näiteks lestad

  36. Luukalad Kellest on tekkinud? “Tavalised” kalad – haugid, lestad, kilud.

  37. Vihtuimsed kalad ja kopskalad Latimeeria – “elus fossiil”

  38. Kopskala – devoni ajastul. ja tänapäeval elav mudahüpik

  39. Panderichthys – Lätist leitud kahepaiksete eellane: paarilised jalad, kolju sarnane kahepaiksetega Devoni lõpus

  40. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest, suurimate pikkus ulatus kuni 4 m. algeline kahepaikne vasakul all kopskalad ja paremal üleval vihtuimne kala

  41. Ihtyostegal

  42. Kahepaiksed Kellest on tekkinud? Jäsemed Kopsud Nahk Aju jäsemete koordineerimiseks Kudu – munarakkudel puudub kaitsev kest. Kehaväline viljastumine.

  43. Hiiglaslikud eostaimed – Karboni ehk Kivisöeajastu 360- 280 miljonit aastat tagasi. Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.

  44. A) Pärisraikad (kollad) Soomuspuu ehk lepidodendron Sigillaria

  45. B) Kidad (osjad) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/calamites2.jpg Kalamiidi kidaKarboni kida

  46. C) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega lehed Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest.

More Related