Noored , ühiskond ja internet

1. Noored , ühiskond ja internet Marju Lauristin Tartu õpetajate foorum 24 august 2011

2. Haridusstrateegia 2012-2020 eesmärgid • Õppimine isiksuse arengu ning õppija ja õpetaja koostöö keskseks • Õpetaja rolli ja staatuse muutumine ühiskonnas • Õppes võrdsete osalemisvõiomaluste tagamine • Hariduse vastavus innovatiivse teadmusmajanduse ja infoühiskonna väljakutsetele

3. Kool peab senisest rohkem teadvustama oma osa noorte kodanikuks kasvamise keskkonnana

4. Milline on noorte suhe ühiskonnas toimuvaga? • Enesekeskne • Olevikukeskne • Pragmaatiline • Hedonistlik • Lünklik, seosetu • Emotsionaalne, pildiline • Traditsioonilisi hierarhiaid eirav

5. Noorte poliitikahuvi on suhteliselt vähene

6. Noored saavad põhilise info ühiskonna kohta internetist, sh eeskätt sotsiaalvõrgustikest

7. Internetikasutuse ‘redel’ (Pille Pruulmann-Vengerfeldt) 1. aste: kättesaadavus ja kasutaja elementaarsed oskused 2. aste: praktiline info kasutamine (näiteks õppeülesannete täitmiseks) ja meelelahutus 3. aste: loominguline eneseväljendus 4. aste: aktiivne osalus

8. Noorte (15-19 a) tegevused internetis(Vastused 'tegelen küllaltki palju' või ‘väga palju', MeeMa okt 2008)

9. Eesti on esirinnas laste internetikasutuse poolest ja viimane laste ja vanemate internetiainelise kontakti tiheduse poolest (Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008)

10. Poliitika kohaneb noortekultuuriga ja muutub internetikeskseks • Mängulisus • Pragmaatilisus • Personaalsus • Hetkelisus • Emotsionaalsus • Pildilisus • Lööksõnalisus

11. Internetipõhise ühiskonnapildi eripära • Tavameediast erinev uudiste väärtustamise viis, erinev agenda • Klikipõhisus • Meelelahutuslikkus • Sensatsioonilisus • Persoonikesksus • Simulaakrumid reaalsuse asemel • Seosed jäävad arusaamatuks • Ei teki seost reaalse eluga • Virtuaalsed kampaaniad kergesti manipuleeritavad

12. Noorte ühiskonnapildi katkendlikkus ja vähene mõtestatus muudab nad kättesaadava info üliküllusele vaatamata (või just selle tõttu) kergesti mõjutatavaks

13. Millist vastukaalu ja tuge saab kool noortele pakkuda? • Väärtuspõhisus contra meelelahutuslikkus • Reaalsus contra virtuaalsus • Mõtestatus contra ignorantsus • Osalus contra ükskõiksus • Terviklikkus contra katkendlikkus • Ühine tegevus contra üksijäetus

14. Infokirjaoskuse arendamine • Arendama oskust vajalikku infot leida, seostada ja tõlgendada • Arendama loomingulist, nii visuaalset kui sõnalist eneseväljendusoskust • Kujundama kriitilist suhet infoallikatesse ja erinevatesse avalikesse tekstidesse • Arendama empaatiat, ‘teise’ seisukoha mõistmist • Harjutama (sh internetisuhtluses) veenvalt ja arusaadavalt väljendama ja põhjendama oma arusaamasid ja hinnanguid • Harjutama ühiskonnas orienteerumist: kes, kus, miks, kuidas oma eesmärkide nimel tegutseb? • Harjutama seostama ja kriitiliselt hindama välist infot, uudiseid ja arutlusi ühiskonnast oma enda huvide, oma elukeskkonna perspektiivist

15. Noor peaks koolist saama kaasa oskused, harjumuse ja julguse toimida aatelise ja aktiivse kodanikuna nii virtuaalses kui reaalses maailmas

16. Tänan tähelepanu eest!