Download
elavh be hg n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
ELAVHÕBE Hg PowerPoint Presentation
Download Presentation
ELAVHÕBE Hg

ELAVHÕBE Hg

208 Views Download Presentation
Download Presentation

ELAVHÕBE Hg

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. ELAVHÕBEHg Kert Martma

  2. Element Hg

  3. Haruldane element • Sisaldus maakoores 0,07 ppm • Aatomonumber 80 • Aatommass 200,59 • Looduslikke isotoope 7 • Oksüdatsiooniaste I, II • Sulamistemperatuur -38,9 oC • Keemistemperatuur 356,6 oC • Tihedus 13,54 g/cm3 • Maailmatoodang 4x103 tonni aastas • Saadakse mineraalist HgS (kinaver) HgS + O2→ Hg + SO2 Element Hg

  4. Kinaver (HgS)

  5. Maailmatoodangust annab suurima osa Hispaania. Suurimad tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt. • Peamised kasutusalad on: Hg-katoodid (leeliste ja kloori tootmisel) Valgusallikad (huum- ja elavahõbedalambid) Difusioon-vaakumpumbad Mõõteriistad (termomeetrid, baromeetrid jt.) Ventiilid, alaldid Toodang ja kasutamine

  6. Hg kuulub vähesel määral elusorganis-mide koostisesse • Inimorganismis on u 20 mg elav-hõbedat • Hg kahjustab närvisüsteemi, põhjustades taju ja mõtlemishäireid ning samuti ka üksikuid organeid, eriti neere. • Eluohtlik on nii akuutne kui ka krooniline mürgistus. Biotoime

  7. 20 saj II poolel on esinenud ulatuslike elavhõbedareostusi , eriti Jaapanis (Minamata laht), Iraagis ja Rootsis. • Selliseid keskkonnakatastroofe iseloomustab vastsündinute suur suremus (Hg2+ ioonid läbivad platsentaarset barjääri). • Hg bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on u 70 päeva ja kalades u 2 aastat. • Kalad võivad olla pühiliseks Hg allikaks inimorganismile. • Hg kumuleerub peamiselt neerudesse (90%). • u 80% ulatuses omastab inimene Hg õhust. • Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele on 200-300 mg. Hg keskkonnas

  8. Tööstuse heitveed • Õhu reostus • Tõrjeained • Fossiilsed kütused • Kaevandustegevus • Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaž) • Inimtegevus (prügi – termomeetrid jne…) • Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või kloriidina • Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. Hg keskkonda sattumine

  9. Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon

  10. Kuhjumine veekogude toiduahelas • Kõige suurem sisaldus tippkiskjates (röövkalad) • Eestis lubatus Hg sisaldus kalades on kuni 0,4 mg/kg (merekalad) ja kuni 0,6 mg/kg (magevee röövkalad). • Kahjustused närvisüsteemile eriti suuraju koorele, mille rakkudespärsitaksevalgusüntees ningtagajärjekson rakkudehukkuminejanärvikoekärbumine. Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon

  11. Esinevadjärgmised mittespetsiifilisedkesknärvisüsteemisümptomid: • paresteesia (naha väärtundlikkus), • tuimusjakirvendustunnesuuümbruses, huultes, jäsemetes (eritisõrmedesjavarvastes), • ataksia, • komistavkõnnak, • neelamis- jaartikulatsiooniraskused, • neurasteenia (närvinõrkus), • üldinenõrkus, • väsimus, • kontsentreerumisraskused, • nägemis- jakuulmiskaotus, • treemor (lihasvärin), • koomaninglõpukssurm. Dimetüülelavhõbe ja metüülelavhõbedaioon

  12. TÄNAN!