PSÜHHOSOTSIAALSED OHUTEGURID INIMESTE RAVIL Irma Nool

1. PSÜHHOSOTSIAALSED OHUTEGURID INIMESTE RAVILIrma Nool

2. Stressi põhjused erinevatel tasanditel kirjanduse põhjal (1): • Inimene – füüsilise ja vaimse heaolu puudus töö tegemiseks; töö jaoks teadmiste või oskuste puudus; vähene tasustatus ja tulevikuväljavaadete puudumine; finantsilised raskused; koondamise hirm; kindluse puudumine tööl; kodu ja perekonna probleemid; pikk tee tööle. • Tööalased nõudmised – pikad töötunnid; vahetustega töö; liiga aeglane või kiire tempo; tüütu korduv töö; isolatsioon; initsiatiivi või vastutuse ulatus.

3. Stressi põhjused erinevatel tasanditel kirjanduse põhjal (2): • Keskkond – müra; palavus; niiskus; aurud; tolm; halb ventilatsioon; hapnikuvaegus; piiratud ruum; kõrgused; halb töökorraldus; halb ergonoomiline ruumidisain. • Organisatsioon – halvad tööalased suhted, heaoluteenused ja suhtlus; ebapiisav juhendamine; kaugelolev juhtimine.

4. USA uuring (1): • Patsiendiga seotud tööpinged ilmnevad erandlikel kirurgilistel juhtumitel, patsiendi surma või haiguse komplikatsioonide puhul. • Patsiendi surma olid kogenud 95% anesteesiaõdedest. • Surma kogemine stressirikkana oleneb sellest, kas anesteesiaõde oli selle juures või mitte. Patsiendi surma kogenutest ütles 74%, et patsiendid surid ootamatult. • Veel rohkem stressi tekitavaks anesteesiaõdede jaoks on asjaolu, et patsiendi surma operatsioonitoas peetakse anesteetiliseks surmaks (74).

5. USA uuring (2): • Administratiivseteks stressoriteks on töökoormus, tööpinge, personali probleemid ja töögraafik. • Anesteesiaõdedest koges 70% tööl pinget. • Personali puudus ja võimaluse puudumine teha vaheaegu ja võtta vaba päeva viis suurele töökoormusele. Anesteesiaõdede puudust, mistõttu tehti nädalas 18 ületundi, mainis 40% töötajatest. Samuti pidid täiskohaga töötavad anesteesiaõed olema kodus valves 5–8 päeva igas kuus. • Omavahelised suhted anesteesiaõdede ja anestesioloogide vahel või anesteesiaõdede endi või muu operatsioonipersonali vahel on olnud samuti stressirikkad. • Stressi tekitavaks on ka operatsioonitoa sisekeskkond. Viiendik vastanutest tõi põhjuseks akende puudumise ning haigestumist seostati ülerahvastatuse ja külmade tööruumidega eriti talvel.

6. Austraalia ja Uus-Meremaa anestesioloogide uuring: • Anestesioloogide jaoks olid stressirikkaks eelkõige ajasurve (83%), töö ja pereelu tasakaalustamine (75%), meditsiinilis-seaduslikud aspektid (66%), suhtlemisprobleemid (63%) ja kliinilised probleemid (61%). • Vaadeldi anestesioloogide üldist stressi ja rahulolu taset 10-pallisel skaalal, kus selgus, et stressi tase oli 4,1 ja rahulolu tase 7,1. Sellest võib järeldada, et kuigi anestesioloogide töös on mitmeid stressi tekitavaid olukordi, on nad vaatamata sellele oma tööga rahul.

7. Šotimaa anestesioloogide uuring: • Anestesioloogidest nõustus 90%, et neile meeldib töötada gruppides. Anestesioloogidest 65% arvas, et kogu nende meeskond töötab haiglas ühise meeskonnana. Kõige parem oli koostöö anestesioloogide vahel ja kõige halvem kirurgidega. • Anestesioloogidest pooled väitsid, et nad olid vähem efektiivsemad kui nad olid pinges ja väsinud ning ainult 51% nõustus, et väsimus mõjutas nende tööd kriitilise operatsiooni ajal. • 90% anestesioloogidest armastas oma tööd, kuid 58% olid uhked selle üle, et said töötada selles haiglas. • Suurem osa tundis, et nende ülemused kuulasid nende probleeme ning 59% arvas, et neile antakse piisavalt informatsiooni nende osakonna kohta.

8. EESMÄRK • Välja selgitada operatsiooniosakondade töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid, tervisekaebused ning leida seoseid töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite ja tervisekaebuste vahel.

9. VALIM • Sihtgrupp: operatsiooniosakondade töötajad. • Valim: Tallinna piirkondlike (SA Tallinna Lastehaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ja keskhaiglate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla) personal (anesteesiaõed, operatsiooniõed, anestesioloogid, abipersonal). • Töötajaid oli kokku 403, kellest eestikeelset ankeeti olid võimelised täitma 275. Esialgselt keeldus ankeedi täitmisest 63 töötajat. Seega sai jagatud 212 ankeeti, milledest tagastati 145 (68,4%).

10. ANDMETE KOGUMINE • Anonüümne ankeetküsimustik • Andmete kogumine toimus ajavahemikul 12.06.2005–15.08.2005 ja 15.03.–31.03.2006.

11. ANDMETE ANALÜÜSIMINE • Tabelarvutusprogramm MS Excel 2000 • Statistikatarkvara pakett SPSS 10.0 for Windows • Üldsagedustabelid • Spearmani korrelatsioonanalüüs • Statistikaprogramm STATA 8.0 • OR ja 95% UV

12. TULEMUSEDValim

13. ORGANISATSIOONILISED OHUTEGURID

14. PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID

15. TÖÖ ISELOOM

16. Tervisekaebused

17. TERVISEKAEBUSTE JA PSÜHHOLOOGILISTE OHUTEGURITE VAHELISED SEOSED (p<0,0001) Lisa tööülesanded Hingamisteede ärritusnähud Töömuredest probleemid kodus Muutused meeleolud Info töötulemuste kohta Stress Meeskonnatöö Töötamine ajapuuduses Ärrituvus Tunnustus Kontsentratsioonivõime langus Täiendkoolitus

18. JÄRELDUSED • Psühholoogilistest ohuteguritest oli enamus töötajaile sageli töötasu mittevastavus tehtud tööle, võimaluse puudus regulaarseteks puhkepausideks, töökohustuste hulka mittekuuluvate ülesannete täitmine, töötamine ajapuuduses, töö eest tunnustuse mittesaamine, konfliktid kolleegidega ja ülemustega, töö pingelisus, ületundide tegemine ning töötamine puhkepäevadel. • Meeleolumuutused olid seotud info vähesusega töötulemuste kohta, mis omakorda oli seotud ärrituvuse suurenemisega.

19. TÄNAN!