1 / 12

1. Humanism (ld humanus “inimlik”)

1. Humanism (ld humanus “inimlik”). Peedu Sula. 1.1. Sissejuhatuseks. See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni elufilosoofiaga.

gema
Download Presentation

1. Humanism (ld humanus “inimlik”)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 1. Humanism (ld humanus “inimlik”) Peedu Sula

  2. 1.1. Sissejuhatuseks • See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. • Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni elufilosoofiaga. http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg

  3. Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. • Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine.

  4. 1.2. Tekkelugu • Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia “tarkus”, sophistes “tark”; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg

  5. Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid – jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks – kuid inimene ei pidanud end enam maise olendina kõrgema jõu kõrval alaväärseks olevuseks. • Itaalias alanud renessansi üks tuntumaid humaniste oli luuletaja Petrarca. • Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15. sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.

  6. Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud raamatute tulekuga kiirenes oluliselt infovahetus. • Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516 tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka keelest ladina keelde). Satiirilises teoses “Narruse kiitus” (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. Erasmus Rotterdamist http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus

  7. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. • Kaasaja humanism on agnostiline või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). http://progressiveliving.org/humanism.gif

  8. 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad ►John Stuart Mill ►Friedrich Nietzsche ►Sir Julian Huxley ►Bertrand Russell

  9. 1.4. Kokkuvõte nüüdisaja humanismist (Raeper, Smith 2003:105) ►Humanism on veendumus, et praegune elu on ainus elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. ►Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi.

  10. ►Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. ►Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks.

  11. 1.5. Küsimusi • Millist renessanssi vajaksime praegu? • Millised probleemid ja võimalused kerkivad esile, kui pidada inimmõistust tõe kriteeriumiks? • Kas pigem lood, kui avastad väärtusi? Mis vahe sellel on? • Kui peaksid koostama trükise/infovoldiku Ühiskonna humanistlik teejuht, siis milliseid inimühiskonna saavutusi ja kohti tutvustaksid? Mida väldiksid?

  12. Kasutatud infoallikad • Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 • Raeper, William. Smith, Linda. Pilk ideede maailma. Tallinn, Koolibri 2003 • http://wiki.zzz.ee/index.php/Humanism • http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus

More Related