1 / 19

Tõenduspõhise praktika arendamisest ja rakendamisest rehabilitatsioonis

Tõenduspõhise praktika arendamisest ja rakendamisest rehabilitatsioonis. Dagmar Narusson. Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012. Rehabilitatsiooni ülim eesmärk on inimese sotsiaalse osaluse (social participation) saavutamine või taastamine sotsiaalses elus .

fritzi
Download Presentation

Tõenduspõhise praktika arendamisest ja rakendamisest rehabilitatsioonis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tõenduspõhise praktika arendamisest ja rakendamisest rehabilitatsioonis Dagmar Narusson

  2. Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012 Rehabilitatsiooni ülim eesmärk on inimese sotsiaalse osaluse (social participation) saavutamine või taastamine sotsiaalses elus. Rehabilitatsioon on inimese tegevusvõime ja osalusvõime arendamise kompleksne protsess, mille erinevate sekkumiste peamine eesmärk on inimese sotsiaalse osaluse suurendamine ühiskonnas. (Dell Orto, Power, ICF) *Muutused rehabilitatsiooni käsitluses (Afzal Javed, WAPR): • Parendada ind kompetentse/ improve individual competencies • Muutused keskkonnas/ introduce environmental changes

  3. Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012 Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on soodustada taastumist, täielikku integreerumist kogukonda ja elukvaliteedi parandamist inimesel, kellel on diagnoositud ükskõik milline vaimse tervise olukord, mis tõsiselt piirab võimet elada tähendusrikast elu. (Anthony, Furlog-Norman 2011) Psychosocial rehabilitation promotes recovery, full community integration and improved quality of life for persons who have been diagnosed any mental health condition that seriously impairs their ability to lead meaningful lives.

  4. Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012 Muutused rehabilitatsiooni käsitluses: • Kuidas arendada inimese võimeid/ Improve individual competencies • Kuidas saavutada muutusi keskkonnas/ Introduce environmental changes *mõtlemisviisi muutus „dis-ability“ - common, universal, natural (Bickenbach) • *terminoloogia neutraalne: • tervise olukord, tegevusvõime piirang • ehk patoloogia - mitte-patoloogia piiri kaotamine • *universal design; blind communities

  5. Sotsiaalne rehabilitatsioon 2012

  6. TRADITSIOONILINE VS KAASAAEGNE • huvi: häire (disorder) • patoloogia • ravil põhinev (treatmentbased) • spetsialist/ arst/ ja patsient/ klient • diagnoos • märkamine (recognition) • professionaalne vastutus • huvi: isik • häiriv/ distressi kogemus • tugevustel põhinev • (strengthbased) • eksperdid kogemuspõhiste teadmistega (expertsbyexperience) • isiklik tähendus (personal meaning) • mõistmine (understanding) • isiklik vastutus • AfzalJaved 2012

  7. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Kuidas edasi? Rehabilitatsiooni areng on võimalik üksnes uute teadmiste kogumise läbi. Uued teadmised = uurimused Uurimused   • Kuidas arendada inimese võimeid/ Improve individual competencies • Kuidas saavutada muutusi keskkonnas/ Introduce environmental changes

  8. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni tulemuslikkus: • Avatud dialoog (principlesofopendialogues) (Hopfenbeck, Norra) • Partnerlussuhe (partnership) (Farkas) Osapoolte vahelise suhte kvaliteet rehabilitatsioonis Themostimportantfactorforthe R outcomeisnotthespecificintervention, butthequalityoftherelationshipbetweentheuser and theprofessional. A.Topor (Stockholm)

  9. Tõenduspõhine rehabilitatsioon • kuidas R tulemusel inimene on saavutanud muutunud oluk-s uue väärtusliku rolli ühiskonnas, nt töötaja, tudeng, pereliige, kaaslane • valitud rollides edu ja enesega rahuolu saavutamine • terviseolukorra, sümptomite üle kontrolli saavutamine/ hoidmine • enesetõhususe suurenemine (increasedsenseofself-efficacy) • rahuolu tunde saavutamine • interpersonaalsete suhete suurenemine ja kvaliteet • füüsilise tervise ja enesetunde paranemine • enesehinnangu tõus • (Farkas&Gagne)

  10. Tõenduspõhine rehabilitatsioon • Tõenduspõhine praktika lähtub argumendist, et kui on olemas paremad viisid praktilises töös tulemuste saavutamiseks, siis peavad spetsialistid nendest lähtuma. • Tõenduspõhine praktika tugineb neljal tegevusel: • küsimuste tõstatamine, • uurimine, • hindamine ja • uute tulemuste implementeerimine praktikasse.

  11. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Teadmiste klassifitseerimine V. ekspertarvamusel põhinevad tõendid (kõige värskemad R vlk-s tehtud uurimuste tulemused + eksperdi oma erialase praksise kogemus + mida on tundma õpitud kogudes infot konkreetselt isikult ja tema perekonnalt) IV. Kvalitatiivsed uurimused (süva-intervjuu, fookusgrupi intervjuu, narratiivuurimused, dokumentide-tekstide kvalitatiivne sisuanalüüs jt) ja juhtumianalüüsid

  12. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Teadmiste klassifitseerimine III. Retrospektiivsed (randomiseerimata) uurimused (nt clinical data-mining), *randomiseerimine - uuringus osalejad määratakse juhuvaliku alusel erinevatesse rühmadesse Eksperimendid (eksperimentaaluurimused) – kaste- ja kontrollrühm sarnastes tingimustes; enne uurimust mõlema rühma tulemuste näitajad ei erine oluliselt

  13. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Teadmiste klassifitseerimine II. randomiseeritud kontrollkatsete läbiviimise kaudu saadud tulemused *Randomiseeriminetähendab, et inimestel on võrdsed võimalused sattuda nii kontrollgruppi kui katsegruppi, seega mõlemad grupid on võrdsed. *reliaabel - reliaablustagab, et töövahend on kindel ja sõltumatu töövahend; välistegurid ei mõjuta mõõtmist ja *valiidne - valideerimine on protsess, millega tõendatakse, et töövahend mõõdab seda, mida lubab; kui töövahend ei mõõda korrektselt ei ole ta valiidne.

  14. Tõenduspõhine rehabilitatsioon Teadmiste klassifitseerimine tõenduspõhine praktika tugineb uurimuste kaudu saadud parimate tõendite (best-evidence) sünteesil. Seega (I. taseme) teadmised pärinevad, kas (1) erinevate sama valdkonna ja teema uurimuste tulemuste süsteemsel ülevaatel (analüüsitakse ja sünteesitakse lõpptulemusi) või (2) meta-analüüsil, kus on integreeritud mitmete erinevate randomiseeritud kontrollkatsetel põhinevate uurimuste tulemused (sünteesitakse uurimustes saadud andmeid).

  15. Suunad R teadustöös teenuse saajate kaasamine/ involvingusers „participantactionresearch“ Kasutegur: • „ligipääs“ – languageaccessible • tulemuste interpreteerimine – additionalunderstandingofinterprtationofresults • intervjueerijate rollis – parem kontakt ja ligipääs respondendile

  16. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Tegevussuunad • Õppekava arendus koostöös WAPRiga president AfzalJavedi toetusel • Rehabilitatsioonialased uurimused • Välisekspertide kaasamine täiendikoolitusse; koolituste tellimine • Rehabilitatsiooni koolitus • Raamatukogu = R-kirjandus

  17. TÜ PC rehabilitatsioonikorralduse õppekava 2012 sügis: põhiõpe ja avatud ülikooli õpe • 3-aastane õppeprogramm • üks kord kuus K-P (k-valikained)/ avatud ülikool • õppides täiskoormusel (30 EAP semestris) tasuta Lisaks: tasuta õpe „puuetega“ inimestel ja alla 7a laste vanematel • sisseastumisel: gümnaasiumi lõputunnistus (keskmine hinne), motivatsioonikiri (tähtis: valdkonna tundmine, töötamine Rasutuses; avatud ülikoolis – 20 kohta

  18. REHABILITATSIOONI KORRALDUSE ÕPPEKAVA • Sotsiaalteaduste alusmoodul • Majandusteaduste alusmoodul • Sotsiaaltöö alusmoodul • Rehabilitatsiooni korralduse suunamoodul • Rehabilitatsiooni korralduse erialamoodul http://www.pc.ut.ee/et/sisseastumine/sotsiaaltoo-rehabilitatsiooni-korraldus

  19. Dagmar.Narusson@ut.eewww.pc.ut.ee

More Related