aktiivsus t helepanuh ire n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Aktiivsus-tähelepanuhäire PowerPoint Presentation
Download Presentation
Aktiivsus-tähelepanuhäire

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 31

Aktiivsus-tähelepanuhäire - PowerPoint PPT Presentation


  • 191 Views
  • Uploaded on

Aktiivsus-tähelepanuhäire. 29.märts 2011. Miks ATH-st peaks teadma?.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Aktiivsus-tähelepanuhäire' - fred


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
miks ath st peaks teadma
Miks ATH-st peaks teadma?

ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, mis põhjustab märkimisväärset tegevusvõime langust lapse ja nooruki erinevates tegevusvaldkondades - õppimises, suhtlemisel täiskasvanute ja eakaaslastega, huvitegevuses.

ATH kuulub hüperkineetiliste häirete hulka, ingliskeelses kirjanduses tähistatakse ATH-d lühendiga ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), eesti keeles on käepäraseks lühend ATH ning tavakasutuses räägitakse sageli hüpikutest või ka hüperaktiivsetest lastest.

mis ath on ja miks ta tekib
Mis ATH on ja miks ta tekib?
  • ATH on neurobioloogiline arenguhäire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koostoime tulemusena.
  • Neuropsühholoogilised uuringud näitavad ATH-ga lastel aju täidesaatvate funktsioonide puudulikkust, eeskätt on häiritud tegevuseks valmisoleku regulatsioon, töömälu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine.
slide4
… järg
  • ATH avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad aju virgatsaineteainevahetust kesknärvisüsteemis. Käesolevaks ajaks on kõige kindlamalt tõestatud virgatsainet dopamiini transportiva geeni aktiivsuse suurenemine ja seetõttu vaba dopamiini vähesus aju nendes piirkondades, mis osalevadtähelepanu ja kehalise aktiivsuse regulatsioonis.
slide5
... järg

ATH tekkimist soodustavateks mittegeneetilisteks neurobioloogilisteks teguriteks on raseduse-aegsed komplikatsioonid, lapse madal sünnikaal, traumaatiline ajukahjustus, ema suitsetamine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine raseduse ajal ning lapse raskekujuline hooletusse jätmine või paigutamine lasteasutusse esimestel eluaastatel.

slide6
... järg
  • ATH kujunemisele aitavad kaasa turvatunde ja lapse vajadustest lähtuva kasvukeskkonna puudumine esimestel eluaastatel, sagedased konfliktid ja vägivald peres, vanemate psüühikahäired
ath tunnused
ATH tunnused:

Psüühilise tegevuse eripärad väljenduvad kolmes valdkonnas:

tähelepanuvõimes

kehalises aktiivsuses

impulsikontrollis

Sageli kaasnevad emotsioonide reguleerimise raskused

t helepanu puudulikkuse v ljendused
Tähelepanu puudulikkuse väljendused:
  • ei pööra tähelepanu detailidele, hooletusvead tegevuse sooritamisel;
  • keskendumine kohest rahuldust mittepakkuvale tegevusele on lühiajaline;
  • ei pane tähele, mida talle räägitakse;
  • ei järgi talle antud korraldusi, ei suuda lõpetada talle antud töid;
  • puudulik võime ette planeerida oma tegevust ja kavandatut ellu viia;
slide9
... järg
  • väldib või avaldab tõrksust kestvat vaimset pingutust nõudvate tegevuste suhtes;
  • kaotab talle vajalikke esemeid;
  • tähelepanu läheb kergesti kõrvalistele stiimulitele;
  • ei mäleta sageli oma igapäevaseid tegevusi.
liaktiivsuse v ljendused
Üliaktiivsuse väljendused:
  • * laps sibeleb rahutult käte või jalgadega, niheleb toolil;
  • lahkub luba küsimata oma kohalt situatsioonis, kus eeldatakse paigal püsimist;
  • jookseb või ronib ringi olukordades, kus see ei sobi;
  • mängudes kaldub olema lärmakas, ei suuda keskenduda vaiksetele vabaajategevustele;
  • on püsivalt motoorselt üliaktiivne ega suuda oma käitumist muuta vastavalt olukorrale.
impulsiivsuse v ljendused
Impulsiivsuse väljendused:
  • laps sekkub oma vastusega teiste esitatud küsimustesse;
  • ei oota tegevustes ära oma järjekorda;
  • katkestab kannatamatult teiste juttu või on pealetükkiv;
  • räägib liiga palju, arvestamata mõõdukust, mida situatsioon nõuab.
ath diagnoosimiseks
ATH diagnoosimiseks

peab avalduma vähemalt kuus tähelepanu puudulikkuse, kolm hüperaktiivsuse ja üks impulsiivsuse väljendustest. Iseloomulikud tunnused peavad olema kestnud vähemalt kuus kuud, avalduma rohkem kui ühes keskkonnas (kodu, kool, huvialaring, vabaaeg). ATH-le omased tunnused põhjustavad kliinilise tähtsusega probleeme või piiravad lapse tegevusvõimet õpingutes, sotsiaalses või erialases tegevuses. ATH-le iseloomulikud sümptomid peavad avalduma enne lapse 7-aastaseks saamist

ath v ib olla erinev
ATH võib olla erinev:
  • Peamiselt tähelepanematu tüüp – esiplaanil on tähelepanuhäired, kuid laps ei ole üliaktiivne ega impulsiivne.
  • Üliaktiivne ja impulsiivne tüüp – esiplaanil on liigne aktiivsus, püsimatus ja impulsikontrolli raskused
  • Segatüüp – tähelepanu puudulikkus on kombineerunud üliaktiivsuse ja impulsiivsusega.
ath l on sageli kaaslased
ATH-l on sageli “kaaslased”:
  • Spetsiifilised õpiraskused
  • Käitumishäired
  • Meeleoluhäired
  • Ärevushäired
  • Tikid e. tahtmatud lihastõmblused
  • Pervasiivsed arenguhäired
  • Psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine
ath diagnoosimine
ATH diagnoosimine:

vajab eriväljaõpet, kuna ATH diagnoosimisel on vajalik teda eristada teistest psüühikahäiretest , kuid samas hinnata ka teiste võimalike kaasuvate psüühikahäirete olemasolu. Diagnoos püstitatakse lastepsühhiaatrilise meeskonna poolt, kuhu kuuluvad lastepsühhiaater, kliiniline psühholoog, logopeed

slide16
... järg
  • Lapse kohta kogutakse võimalikult palju andmeid:

- sünnieelne aeg, sündimine, varase arengu kulg,

- kasvukeskkond, perekondlikud tingimused

- pärilikkus

- toimimine erinevates keskkondades (sh. koolis)

  • Tehakse lisauuringud:

- psühholoogilise uuringuga hinnatakse kognitiivset

võimekust, psüühilist tegevust ja käitumist

- logopeedilise uuringuga hinnatakse kõne arengut

- EEG – ga välistatakse (või kinnitatakse) epilepsia

mis kasu diagnoosist on
Mis kasu diagnoosist on:
  • Vanemad saavad selgituse lapse probleemidele ning väheneb enesesüüdistus, mis pingestab peresuhteid ja vähendab võimalust lapsele toeks olla
  • Kaardistab lapse toimetulekuraskuste põhjused ja annab viited, kuidas last aidata
  • Annab võimaluse rakendada erinevaid ravivõtteid
  • Rasketel juhtudel annab aluse puude määramiseks
kuidas edasi
Kuidas edasi?

ATH-ga lapse abistamise eelduseks on koostöö lapse ja temaga kokkupuutuvate täiskasvanute – lapse vanemate, koolitöötajate ja spetsialistide vahel. Koostöö aluseks on ühesugused seisukohad selles osas, mis lapse probleeme põhjustab, missuguseid tulemusi loodetakse saavutada ning kuidas nende tulemusteni jõuda.

mida saab teha koolis
Mida saab teha koolis?
  • Jälgida ja kirjeldada lapse tegelikku toimetulekut koolisituatsioonis
  • Saavutada koostöö lapse vanematega, lapsega ja koolitöötajatega omavahel
  • Sätestada kooli õppekavas hariduslike erivajadustega laste õpetamise põhimõtted ja töö koordinaator
  • Kohandada õpikeskkonda
  • Kohandada õpitingimusi
  • Vajadusel rakendada lapse arengut ja toimetulekut toetavaid meetmeid
kuidas saavutada koost d
Kuidas saavutada koostööd?
  • Anda vanematele objektiivset infot lapse käitumise ja toimetuleku kohta
  • Anda vanematele tagasisidet selle kohta, missuguseid võtteid kool on juba rakendanud probleemide ületamiseks ja kuivõrd tulemuslikud need on olnud
  • Küsida vanematelt objektiivset infot selle kohta, kuidas lapsega kodus toime tullakse, kuidas õppeülesannete tegemine õnnestub jms
slide21
... järg
  • Vältida hinnangute andmist lapse probleemide põhjustele enne, kui probleemide tegelikud põhjused ei ole kindlaks tehtud
  • Mitte survestada vanemaid asjatute lootustega, et lapse psüühilise tegevuse eripärad avalduvad ainult koolis ja kodus peaks vanem kõigega oluliselt paremini toime tulema.
  • Koostage lapse, vanema ja koolitöötajatega ühine programm lapse soovitud käitumisviiside juurutamiseks
  • Lõpetada mittetoimivate meetodite rakendamine ja otsida kohasemaid ning tõhusamaid.
pikeskkonna kohandamine
Õpikeskkonna kohandamine
  • Leia lapsele istekoht klassis võimalikult väheste stiimulitega ümbrusesse, soovitavalt esimesse pinki, õpetaja silmside kaugusele.
  • Võimalusel aita lapsel leida pinginaaber rahulike ja tasakaalukate klassikaaslaste hulgast või võimalda lapsel üksi pingis istuda
  • Tunni jooksul võimalda lühikesi puhkepause füüsilise tegevuse jaoks
  • Jaga pikemad ülesanded osadeks
  • Kasuta info edastamiseks erinevaid sensoorseid kanaleid
slide23
… järg

* Anna lapsele vajadusel lisaaega ülesandega toimetulekuks

* Anna lapsele tunni kohta lühike kava ja abistavad märkused

* Kasuta individuaalseid märguandeid lapsele, mis aitaksid püsida ülesande juures.

* Valmista laps ette toimuvateks muutusteks ja ühelt tegevuselt teisele üleminekuks

slide24
… järg
  • Anna tagasisidet soovitud käitumise ja muutuste kohta, premeeri selle eest
  • Jälgi, et kodused ülesanded oleks märgitud, õigesti märgitud ning oleks olemas vajalikud vahendid koduste ülesannete lahendamiseks
  • Rakenda toetavaid meetmeid
slide25
… järg
  • Toetavad meetmed:
  • Tugispetsialisti teenus (eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus)
  • Individuaalne õppekava (kohandused ja muudatused õppeajas, õppesisus või õppeprotsessis, õppekeskkonnas)
  • Eriõppe tingimuste loomine nõustamis-komisjoni otsusel (väikeklass kuni 4 õpilast, ühele õpilasele keskendatud õpe, koduõpe)
kas ravimid aitavad
Kas ravimid aitavad?
  • ATH raviks kasutatakse psühhostimulante, mille toimel suureneb dopamiini sisaldus aju nendes piirkondades, kus see muidu on liiga madal. Paraneb tähelepanuvõime, väheneb üliaktiivsus ning impulsiivsus. Eestis on kasutusel metüülfenidaat.
  • Psühhostimulandid on üheks vähestest ravimitest, millel on ametlik näidustus kasutamiseks laste psüühikahäirete ravis.
slide27
… järg
  • 65-75 % ATH-ga lastest reageerib positiivselt stimulantravile. Ravi alustamiseks on vajalik kindel diagnoos ja kahe lastepsühhiaatri pädevusega psühhiaatri otsus ravi alustamiseks
  • Eelnevalt on vajalik lapse kehalise seisundi hindamine, EKG.
sagedasemad stimulantravi k rvaltoimed
Sagedasemad stimulantravi kõrvaltoimed
  • Isutus, söögiisu langus ja kehakaalu alanemine
  • Uinumisraskused, unetus
  • Pea- või kõhuvalu
  • Ärrituvuse tõus
kui ath l on kaaslased
Kui ATH-l on “kaaslased”:
  • Alustatakse ravi sellest häirest, mis kõige rohkem toimetulekut mõjutab
  • Vajadusel rakendatakse erinevaid psühhoteraapia võtteid
  • Rakendatakse haiglaravi
kokkuv te
Kokkuvõte
  • ATH on ajutalitluse häire, mis oluliselt mõjutab lapse enda toimetulekut ja last ümbritsevate inimeste toimetulekut lapsega.
  • Ajutalitlust ei saa muuta manitsuste, hurjutamise, ähvardamise ja teiste selliste võtetega
  • Sageli on ATH sümptomitega toimetulekul kasu ravimitest
  • Lapse toimetuleku parandamiseks on vajalik koostöö lapse, tema pereliikmete , pedagoogide ja teiste lapsega kokkupuutuvate spetsialistide ning täiskasvanute vahel.
slide31

Aitäh kuulamast ja

head kaasamõtlemist!