1 / 18

LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS

LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kristel Mäekask. Rakumembraan. Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke . sahhariidid. valgud. Fosfolipiidne kaksikkiht. Ainete transport läbi rakumembraami:

tablita
Download Presentation

LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kristel Mäekask

  2. Rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke sahhariidid valgud Fosfolipiidne kaksikkiht

  3. Ainete transport läbi rakumembraami: • Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. • Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Madalam konsentratsioon Kõrgem konsentratsioon Aktiivne transport Passiivne transport

  4. Difusioon – gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). • Osmoos – lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse).

  5. Rakutuum tuumake tuumamembraan poorid kromosoomid kromatiin

  6. Rakutuum Tavaliselt raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.

  7. Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma tähtsus: Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente.

  8. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustikehk endoplasmaatiline retiikulum (ER)– Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine.

  9. Siledapinnaline ER • Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: • Varusüsivesikute süntees (glükogeen) • Lipiidide süntees • Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) • Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes • Karedapinnaline ER • Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees.

  10. Ribosoomid • Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ningvalgumolekule. • Valgusüntees Terviklik ribosoom Suurem alamüksus Väiksem alamüksus

  11. Golgi kompleks • Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. • Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse • Rakumembraani ja rakukesta moodustamine • Lüsosoomide moodustumine Golgi kompleks lüsosoom

  12. Lüsosoomid • Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. • Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine • Rakusisene seedimine – pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) • Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) • Emaka taandareng sünnitusjärgselt • Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil

  13. Mitokondrid • Ümbritsetud kahe membraaniga: • välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; • sisemembraan on kurruline harjakesed ehk kristad maatriks

  14. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP).

  15. Tsütoskelett • Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. • Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. • Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.

  16. Tsentrosoom • Asub rakutuuma läheduses. • Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. • Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel,tagades kromosoomide võrdse lahknemise.

  17. Kasutatud materjal: http://www.cdli.ca/~dpower/cell/main.htm http://www.daviddarling.info/images/cell_nucleus.jpg http://sun.menloschool.org/~cweaver/cells/c/cell_membrane/ http://facstaff.bloomu.edu/gdavis/Unlabeled%20Membrane.JPG http://www.animalport.com/animal-cells.html http://www.biology.arizona.edu/cell_bio/tutorials/pev/page3.html http://wappingersschools.org/RCK/staff/teacherhp/johnson/visualvocab/er.jpg http://www.cup.uni-muenchen.de/pc/lamb/lehre/images/Ribosome.jpg http://www.biology.iupui.edu/biocourses/N100H/cells.html

More Related