1 / 28

Tuumamagnetresonants spektroskoopia (TMRS)

Tuumamagnetresonants spektroskoopia (TMRS). Magnetväli. Magnetväli on füüsikaline termin, mis viitab suunatud jõuväljale ning avaldab mõju liikuvatele elektrilaengutele ning püsimagnetitele Püsimagneti tekke põhjuseks on elektronide olemuslik magnetväli.

faolan
Download Presentation

Tuumamagnetresonants spektroskoopia (TMRS)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tuumamagnetresonants spektroskoopia (TMRS)

  2. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline termin, mis viitab suunatud jõuväljale ning avaldab mõju liikuvatele elektrilaengutele ning püsimagnetitele • Püsimagneti tekke põhjuseks on elektronide olemuslik magnetväli. • Maakera püsimagnetväli on seotud maakoore elektrivooluga. • Maakera magnetväli on umbes 0.035 – 0.070 mT. Mõned loomaliigid kasutavad seda migreerumiseks ja orienteerumiseks. • Inimtegevuse tulemusena tekib magnetväli alati kui genereeritakse alalisvool • Inimtegevuse tekitatud magnetväli võib olla kuni 60 mT • Ülijuhtide loomisega tekkis võimalus luua veel palju võimsamaid magneteid.

  3. Mis on TMR? • TMR on nähtus, mis juhtub kui asetame teatud omadustega tuumad staatilisse magnetvälja ja rakendame neile, siis veel teise ostsilleeriva magnetvälja. • Mõned tuumad alluvad sellele nähtusele ja teised ei allu. • Kui tuumal on nullist erinev spinn, siis tuum „kogeb“ TMR nähtust. • Lihtsaim tuum – vesiniku (H1) tuum allub TMR nähtusele. • TMR uuringud on tihedalt seotud vesiniku aatomiga.

  4. Mis on TMRS? • Spektroskoopia on teadus mis uurib elektromagneetilise kiirguse interaktsioone ainega. • TMR spektroskoopia on uurimisharu, mis uurib aine füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi TMR nähtuse kaudu. • TMR kaudu uuritakse nii vedelas kui tahkes olekus olevate ainete keemilist struktuuri, reaktsioonide dünaamikat ja isegi dissotsiatsioonikonstante. • Üks võimsamaid (või ka kõige võimsam) meetodeid orgaaniliste ainete keemilise struktuuri uurimiseks. • Tuumad, mida sagedamini uuritakse on 1H ja 13C, aga uurida saab ka 113Cd, 15N, 17O, 29Si, 11B, 35Cl, 195Pt 31P, 23Na19F

  5. Kasutatavad ühikud • Aeg (s) • Nurgad on kraadides (o) ja radiaanides (rad). 360o on 2 radiaani. • Temperatuur (K) 273,15 K = 0 ºC. • Magnetvälja tugevust (B)mõõdetakse teslades (T). • (Maa magnetväli (Rochesteris, New York) on umbes 5x10-5 T) • Energia (E) ühikuks on dzaul (J). • Sagedust mõõdetakse tsüklite arv/s või radiaanide arv/s. • Kui mõõdetakse tsüklite arvu ajas (Hz), siis kasutatakse tähisena νvõi f ja ühikuna pöördsekundeid (s-1). • Kui sagedust mõõdetakse radiaanides ajaühiku kohta (rad/s), siis tähisena kasutatakse sümbolit ω. • Võimsus on ajas kulutatud energiahulk, mille ühikuks on watt (W).

  6. Tuuma spinn • Spinn on osakese fundamentaalne omadus – nagu mass või laeng. • Spinn võib olla positiivne või negatiivne ning ta väärtus on kas ½ või mõni selle kordne. • Nii prootonid, neutronid kui elektronid omavad spinni. Vaadeldes individuaalseid nimetatud osakesi, on kõigil spinn ½. • N: deuteeriumi aatomit ( 2H ). Seal on üks paardumata elektron, üks paardumata prooton ja üks paardumata neutron. Summaarne elektroni spinn on ½ ja summaarne tuumaspinn on 1. • Kui meil on 2 osakest millede spinnide absoluutväärtus on võrdne, aga vastasmärgiline, siis spinni omadused osakesel ei ilmne (N: He) • TMR seisukohalt pakuvad huvi ainult n.ö. paardumata spinniga tuumad.

  7. Spinn välises magnetväljas • Välise magnetvälja toimel võib spinn joonduda sellega samas suunas või vastassuunas • Sobiva energiaga energiakvandi neelamisel läheb tuum madalamalt energiatasemelt kõrgemale. • Magnetväljas B võib spinniga osake absorbeerida footoni sagedusel ν. • Sagedus on erinev erinevate osakeste puhul ja sõltub osakese güromagnetilisest suhtest, . ν =  B • Vesiniku tuuma güromagnetiline suhe  = 42.58 MHz / T.

  8. Tuumade spinnide väärtused • Tuumade mudeli kohaselt on ka prootonitel ja neutronitel orbitaalid, kus on paardunud või paardumata osakesed. • Orbitaalide täitumise korral osakesed paarduvad ja summaarne spinn on null. • Samas on peaaegu igal perioodilisuse tabelis oleval elemendil isotoop, mille summaarne tuuma spinn ei ole null. • TMR saab rakendada ainult nende isotoopide puhul, mida leidub piisavas hulgas. • Tabelis on toodud enimkasutatud tuumad TMR spektroskoopias.

  9. Võimalikud energiatasemed • Spinniga osake käitub ka ise väikese magnetina. Magnetväljas joondub ta selle järgi. • Võimalikud on 2 konfiguratsiooni: • väljaga paralleelne (energiasäästlik) või • välja suunale vastupidine (kõrgema energiaga staadium). • Kui osakest pommitada täpselt energiatasemete vahele vastava energiaga footoniga, siis absorbeerib see prootoni ja läheb madalamalt energiatasemelt kõrgemale. • Footoni energia E, on seotud tema sagedusega ν ja Planck'i konstandiga h (h = 6.626x10-34 J s). E = hν • TMR nimetatakse vastavat sagedust resonantssageduseks (Larmori sageduseks).

  10. Larmouri sagedus • Tuumad pöörlevad välises magnetväljas oma telje ümber – seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks • Sagedust, millega pretsessioon toimub nimetatakse Larmori sageduseks ja see on proportsionaalne välise magnetvälja tugevusega • Selleks, et prooton (osake) läheks madalamalt energiatasemelt kõrgemale (ergastuks) on vaja, et ta saaks juurde energiat (absorbeeriks energiakvandi) • TMRS antakse see energiakvant raadiosagedusega kiirguse (signaali) abil • Osakesele suunatav signaal peab sobima (resoneeruma) Larmouri sagedusega • Kui see juhtub ja tekib resonants, siis kaldub magnetvektor uuritava objekti tuumades kõrvale ning magnetiseerumine muutub korraks • N: 1, 5 T juures on Larmori sagedus ca 64 MHz

  11. Energianivoode erinevus ja magnetvälja tugevus • Spinntasemete energianivoode erinevus on esitatav valemiga: E =  h B0 • Seega üleminekuks vajaliku footoni energia on seotud tuuma güromagneetilise suhte ning välise magnetvälja tugevusega. • TMR spektroskoopias on footonite sagedused raadiosageduspiirkonnas. • Vesiniku TMR korral on sagedus vahemikus 60 – 800 MHz. • MRT puhul tavaliselt 15 - 80 MHz. Astrochemist, wikipedia

  12. Boltzmanni statistika • Kui grupp spinnidega osakesi asetada magnetvälja, siis iga spinn võtab ühe kahest võimalikust orientatsioonist. • Toatemperatuuril on ainult veidi rohkem spinne madalamal energiatasemel N+ kui kõrgemal, N- tasemel (erinevus 0.001 – 0.00001 %). • Boltzmanni statistika järgi: N-/N+ = e-ΔE/kT. • E on siin energeetiliste olekute energiavahe, k on Boltzmanni konstant, 1.3805x10-23 J/Kelvin; ja T on temperatuur Kelvinites. • Temperatuuri vähenedes väheneb ka suhe N-/N+. • Temperatuuri tõustes see suhe läheneb 1-le. • TMR spektroskoopia signaal (mõõdetav suurus) tuleneb neelatud energia ja pärast ergastumist madalamale energiatasemele üleminekul emiteerunud energia erinevusest. • Signaal on proportsionaalne energiatasemete asustatuse erinevusega.

  13. Tuumade Varjestatus • Kui kõik uuritavas molekulis olevad sama tüüpi aatomid reageeriksid energiaimpulssidele identselt, siis ei oleks TMRS võimas meetod. • Kuna aga tuumad on ümbritsetud elektronidega, milledel omakorda on võime tekitada magnetvälja, siis varjavad nad tuumasid välise magnetvälja eest ja vähendavad selle mõju. • Saavutamaks olukorda, et tähelepanu all olev tuum siiski läheks kõrgemale energiatasemele tuleks suurendada välist magnetvälja või energia sagedust. • Varjestatuse määr sõltub ka väga palju sellest, millised on vaadeldava tuuma naabrid.

  14. Naabrite mõju • Ka sama molekuli prootonite varjestus on erinev ja sõltub nende keemilisest keskkonnast (naabritest). • Need, mis on rohkem varjestatud absorbeerivad kvandi kõrgemas magnetväljas, vähem varjestatud nõrgemas väljas. • Keemilise nihke graafikul on vähem varjestatud vasakul ja rohkem varjestatud paremal.

  15. Varjestuse mõõt ja keemiline nihe • Varjestus võiks olla ise võrreldavaks parameetriks spektrite kirjeldamisel, selle asemel on aga kasutusel suurus, mida nim. keemiliseka nihkeks (σ) • Mõõdetakse ppm-des, et anda väärtustele mugavamat vormi • Sisestandardina (nullsignaalina) kasutatakse tetrametüülsilaani (TMS) kuna • Si aatom on vähem elektronegatiivne kui C ning viimase prootonid on seetõttu väga varjestatud. • Orgaanilised prootonid absorbeerivad kvandi reeglina madalama magnetvälja tugevuse juures. • Keemiline nihe = TMS ja mõõdetava neeldumissageduse vahe(Hz)/ Spektromeetri sagedusega (Hz) • See suhe ei muutu TMR spektromeetri sageduse muutudes. • Nimetatakse delta skaalaks.

  16. Spektri interpreteerimine • Signaalide arv spektril näitab kui palju erinevaid prootoneid on. • Signaalide asukoht näitab kui varjestatud või varjestamata on prooton. • Signaalide intensiivsus näitab antud tüüpi (ekvivalentsete) prootonite arvu. • Signaalide lõhestumine näitab naabruses olevate prootonite arvu.

  17. Signaalide asetus TMR spektril • Kui prootoni läheduses suureneb elektronegatiivsete aatomite arv, siis selle varjestatus väheneb ja keemiline nihe suureneb. • Efekt nõrgeneb vahemaa kasvades. • Mida elektronegatiivsem on naaberaatom, seda vähem varjestatud on prootonid ja • seda nõrgemas väljas toimub energiakvandi neelamine ning • seda suurem on keemiline nihe • Naabrite mõju väheneb nende kauguse kasvuga • Naabrite mõju suureneb nende hulga kasvuga • Vesiniku aatomi keemiline nihe sõltub ka tema hübridisatsiooniastmest.

  18. Näiteid keemilise ümbruse mõjust prootoni keemilisele nihkele

  19. Signaalide arv ja intensiivsus • Kui kahe aatomi keemiline ümbrus on identne, siis nimetatakse neid aatomeid ekvivalentseteks • Ekvivalentsetel aatomitel on ühesugused keemilised nihked (näide: metaan, etaan, propaan) • Prootonspektrite puhul on joonte intensiivsus spektris proportsionaalne vesinike suhtarvuga molekulis

  20. Signaalide lõhestumine e. spinn-spinn vastasmõju • Kõrvutiasetsevatel süsinikel olevad mitteekvivalentsed vesinikud omavad magnetvälja, mis võib olla välise väljaga samas suunas või pööratud selle vastu • Kui prootoni magnetväli on samas suunas välise magnetväljaga, siis absorbeerib ta energiakvandi pisut allpool (nõrgemas väljas) ning vastupidise olukorra puhul pisut ülevalpool oma keemilist nihet. • Kuna kõik võimalused eksisteerivad, siis signaal lõhestub • Spinn-spinn vastasmõju (J) mõõdetakse Hz-des ja see toimib aatomite vaheliste keemiliste sidemete vahendusel • Spinn-spinn vastasmõju sõltub • intrakteeruvatest tuumadest • keemiliste sidemete iseloomust • sidemete vahelistest nurkadest • Ei sõltu välise magnetvälja tugevusest

  21. Pascal’i kolmnurk: spektrijoonte suhteline intensiivsus multipletis

  22. Spinn-spinn vastasmõju ulatus • Ekvivalentsed prootonid üksteise signaale ei lõhesta • Sama süsiniku küljes olevad prootonid lõhestavad üksteise signaale vaid siis kui nad ei ole ekvivalentsed • Kõrvutiolevate süsinike küljes olevad prootonid mõjutavad üksteist • Tavaliselt võib mõjutusi ignoreerida kui prootonid on üksteisest eraldatud nelja või rohkema sidemega

  23. 13C TMRS • 12C ei ole magnetmomenti • 13C on magnetmoment, aga ainult 1% süsinikust proovis on 13C. • 13C güromagneetiline suhe on ¼ 1H omast. • Signaalid on väikesed ja kaovad mürasse. • Võetakse sadu spektreid ja keskmistatakse tulemus. • Fourier spektroskoopia • Võrreldes 1H TMRS-ga on resonantssagedus ¼ (15.1 MHz 60 MHz asemel). • Piikide pindalad ei ole proportsionaalsed süsinike arvuga • Need süsinikud, millede küljes on rohkem vesinikke absorbeeruvad tugevamini.

  24. 13C TMRS 2 • Süsinike keemilise nihke skaala on 10 – 20 korda laiem kui vesinikel. • Spektrijoonte laius on süsinikel sama või väiksem • Seetõttu on süsiniku spekter ülevaatlikum • Üldjuhul pole süsinikuspekter kvantitatiivne • Süsinikutuumade relaksatsioonikiirus on suhtekliselt aeglane ja sõltub nende tüübist, mistõttu spektrijoonte laius ning intensiivsus võimaldavad sageli tuvastada, mis süsinikuga on tegu. • N: kui süsinikuga ei ole seotud ühtegi vesinikku, siis on tema relaksatsioonikiirus palju väiksem kui vesinikuga seotud süsinikel, mis võimaldab neid ülejäänud spektrist eristada.

  25. Signaalide lõhenemine 13C TMRS-s • 13C naabrus on väga vähe tõenäoline ja seepärast võib 13C tulenevat signaalide lõhenemist ignoreerida. • 13C avaldavad magnetilist mõju temaga seotud prootonid ja tema kõrval asetsevad prootonid • Lõhestumised on sageli üsna keerukad ja raskesti interpreteeritavad • Spektri lihtsustamiseks “kiiritatakse” prootoneid pidevalt. • Selle tulemusena mõjub süsiniku aatomile kõikvõimalike prootoni spinnolekute keskmistatud väärtus. • Seega annab süsinik üksiku lõhestamata piigi. • 13C tuuma lõhestavad vaid temaga otseselt seotud (tema küljes olevad) prootonid. • Järelikult N + 1 reegel kehtib: N prootoniga süsiniku signaalil on N+1 piigiga signaal.

  26. 13C spektrite interpreteerimine • Signaalide arv näitab eri tüüpi süsiniku aatomite arvu. • Signaalide keemiline nihe annab informatsiooni selle kohta, mis funktsionaalrühmaga võiks olla tegemist. • Piigi pindala on seotud süsinike arvule. • Lõhestumiste arv annab informatsiooni süsinikega seotud vesinike arvu kohta.

  27. Magnetresonantstomograafia (MRT) • TMRS populaarne rakendus • Sõna “tuuma” on jäetud ära üldlevinud kartuse tõttu, et see viitab radioaktiivsusele • MRT kaameras kasutav magnetväli võib olla kuni 3 T. • Erinevatel kudedel on erinev relaksatsiooniaeg – näiteks rasval kiirem kui veel. • Seega saab jälgida “signaali kustumist” ja teha vahet erinevate kudede vahel. • Võimaldab hõlpsasti leida kasvajaid.

  28. TMR spektromeetrite tüübid • Skaneerivad (CW) TMR spektromeetrid: • Muudetakse magnetvälja tugevust konstantse ergastussageduse juures • Muudetakse ergastussagedust konstantse magnetvälja tugevuse juures • Fourier impulss-spektromeetrid • Ergastamiseks kasutatakse laiaribalist raadiosagedusimpulssi või impulsside jada, mis on rakendatud ristipidiselt püsimagnetvälja suunaga • Registreeritakse ergastusimpulssidele järgnevat ajas sumbuvat raadiosageduslikku kiirgust. • Saadud signaal salvestatakse numbrilisel kujul ning teisendatakse Fourier teisenduste abil TMR spektriks • Iseloomulik on, et mõõtmisprotsessi korratakse sageli palju kordi (kuni 106 korda)

More Related