1 / 39

Euroopa Kalandusfondi meetmed

Euroopa Kalandusfondi meetmed. Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013. Euroopa Kalandusfond 2007-2013. Olukord august 2010 seisuga Euroopa Kalandusfondi meetmete raames on määratud toetusi 626 miljonit krooni, mis moodustab 36 % kogu perioodi eelarvest.

ernst
Download Presentation

Euroopa Kalandusfondi meetmed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Euroopa Kalandusfondi meetmed Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013

  2. Euroopa Kalandusfond 2007-2013 • Olukord august 2010 seisuga • Euroopa Kalandusfondi meetmete raames on määratud toetusi 626 miljonit krooni, mis moodustab 36 % kogu perioodi eelarvest. • Väljamakseid on tehtud 229 miljonit krooni, mis moodustab 13% kogu perioodi eelarvest.

  3. Euroopa Kalandusfond 2007-2013

  4. Meede 1.1 – Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks

  5. Meede 1.1 – Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks • Meetme eesmärgiks on viia Läänemere traalisektori ja kaugpüügisektori laevastiku püügivõimsus tasakaalu püügivõimalustega. • Sätestatud kalalaevastiku vähendamise eesmärgid põhinevad Mereinstituudi analüüsil. • Juhul kui kõik kalalaevad, mille kõrvaldamiseks toetust taotleti püügilt kõrvaldatakse, on eesmärgid saavutatud. • Peamiseks probleemiks antud meetme raames oli toetusõiguse teesklemine (teeseldi kalapüüki). • Meetme eelarve ülejääk (6 MEEKi) kasutatakse ära meetme 1.3 raames.

  6. Meede 1.3 – Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus

  7. Meede 1.3 – Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine traalpüügisektoris. • Meetme raames on praeguseks taotletud toetust 28 kalalaeva moderniseerimiseks

  8. Meede 1.4 – Väikesemahuline rannapüük

  9. Meede 1.4 – Väikesemahuline rannapüük • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine kalalaevadel ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine. • Kuigi antud toetuse puhul rakendatakse maksimaalset toetuse määra on taotlemisel takistuseks omafinantseeringupuudus.

  10. Meede 1.5 – Sotsiaalmajanduslikud meetmed

  11. Meede 1.5 – Sotsiaalmajanduslikud meetmed • Meetme eesmärgiks on leevendada kalanduse restruktureerimisega kaasnevaid ebasoodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. • Ühekordset toetust makstakse laevakaluritele, kes kaotavad töö seoses kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamisega. • Toetuse määr ühe taotleja kohta on 156 466 krooni.

  12. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus

  13. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus • Meetme eesmärgiks on tõsta vesiviljelustoodangu mahtu, et tagada siseturu nõudlus värske kasvatatud kala osas. • Heakskiidetud 21 taotlust, mille teostumisel võib tootmismaht kasvatada kuni 2200 tonnini aastas. Hetkel vesiviljelussektori aastane tootmismaht alla 1000 tonni.

  14. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus • Peamised investeerimissuunad - 40% vikerforell - 20% jõevähk - 14% angerjas • Uued liigid, mida soovitakse kasvatada: koha, siig, tilaapia, tuur • Peamised probleemid – raskused laenu saamisega • Järgmine taotlusvoor toimub 2011 a.

  15. Meede 2.2 – Sisevete kalanduse investeeringutoetus

  16. Meede 2.2 – Sisevete kalanduse investeeringutoetus • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine kalalaevadel ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine. • Taotlusi võeti vastu märtsis 2010 – 10 taotlust.

  17. Meede 2.3 - Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemine ja turustamine

  18. Meede 2.3 - Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemine ja turustamine • Esitatud taotluseid 33 ehk üle kolmandiku kalatöötlemissektorist. • Üle 70% toetusest suunatud tehnoloogiasse. • 56% toetuse saajaid kasutab toetust Eestimaise tooraine töötlemiseks. • Enamus toetuse saajaid paiknevad Saaremaal (10), Harjumaal (9) ning Pärnumaal (6)

  19. Meede 3.1.1 “Ühisinvesteeringud”

  20. Meede 3.1.1 “Ühisinvesteeringud” • Eesmärgiks võimaldada tootjatel minna tarneahelas samm edasi, võimaldades neil ühiste külma ja laohoonete ehitust. • Minimaalne külmutatud kala ladustamise maht on vähemalt 2000 t ja külmutamise võimsus vähemalt 200 t kala ööpäevas. • 3 tootjaorganisatsiooni ning 3 külmutus ja ladustamiskeskust (Paldiski, Haapsalu, Audru)

  21. Meede 3.1.2 – Muud ühistegevused

  22. Meede 3.1.2 “Muud ühistegevused” • Meede on suunatud kogu kalanduse kui valdkonna edendamisele ning selle ulatus on laiem ettevõtjatele suunatud meetmete ulatusest. • Meetme eesmärgiks on soodustada ühistegevust, tõsta sektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. See on suunatud teadus- ja arendusasutustele, koolitusasutustele ja riigiasutustele, keda oodatakse toetust küsima projektidele, mis aitavad muuhulgas säästlikumalt kasutada kalavarusid, muudavad selektiivsemaks püügivahendeid ning soodustavad koostööd kalandussektori erinevate huvigruppide vahel. • Meede avanes 2010. jaanuaris – 5 projekti. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

  23. Meede 3.2 “Veeloomastiku ja –taimestiku kaitse ja arendamine”

  24. Meede 3.2 “Veeloomastiku ja –taimestiku kaitse ja arendamine” • Nagu meede 3.1, nii on ka meede 3.2 suunatud kalanduse kui valdkonna edendamisele pidades silmas avalikku huve. • Meetme peamiseks eesmärgiks on kalavarude loodusliku taastootmisvõime parandamine läbi kudealade taastamise ja laiendamise ning kunstkoelmute rajamise ja paigaldamise. • Esimene taotluste vastuvõtt toimus märtsis 2010.aastal – 1 projekt. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

  25. Meede 3.3 – Kalasadamate investeeringutoetus

  26. Meede 3.3 – Kalasadamate investeeringutoetus • Mereinstituut on viinud läbi Eesti traalpüügiga seotud kalasadamaid hõlmava uuringu. • Tuginedes uuringu tulemustele on kavas 2010 aastal välja töötada meetme rakendusmäärus. • Taotluste vastuvõtt on planeeritud 2011 aasta I poolel.

  27. Meede 3.4 – Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad

  28. Meede 3.4 – Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad • Meetme eesmärgiks on kalandustoodete tarbimise ja uute toodete propageerimine ning uute turuväljundite leidmisele kaasa aitamine. • Meetme raames on toetatud Eesti ühisstendide korraldamist 8 rahvusvahelise messi raames ning toetus on määratud veel 3-l messil osalemiseks. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

  29. Meede 3.5 “Katseprojektid”

  30. Meede 3.5 “Katseprojektid” • Meede kuulub no ühishuvimeetmete hulka koos meetmete 3.1.2 ja 3.2-ga ning on suunatud kalanduse kui valdkonna edendamisele pidades silmas avalikku huve. • Meetme eesmärgiks on säästlikum kalavarude kasutamine läbi uuenduslike tehnoloogiate ja meetodite kasutusele võtmise. • Spetsiifilisteks eesmärkideks on selektiivsemate kalapüügivahendite arendamine ja katsetamine, alternatiivsete püügikorralduse meetodite katsetamine, uuenduslike tehnoloogiate katsetamine ja väljatöötamine. • Esimene taotluste vastuvõtt toimus mais 2010.aastal – 1 projekt. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

  31. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

  32. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng • Meetme eesmärgiks on kalanduspiirkondade säästva arengu toetamine ja elukvaliteedi parandamine nendes piirkondades. • Eestis on kaheksa kalanduspiirkonda, kus on loodud kohalikud tegevusgrupid.

  33. Eesti kalanduspiirkonnad

  34. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng • Praeguseks on 8 tegevusgruppi välja töötanud oma piirkonna arengu-strateegiad, kõik strateegiad on ka heaks kiidetud. • Strateegia raames on hakatud vastu võtma projektitoetuse taotlusi, toimunud on mitmed taotlusvoorud.

  35. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

  36. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

  37. Probleemidinvesteeringumeetmete rakendamisel • Käibevahendite nappus ja laenuvahendite halb kättesaadavus. • Taotluste madal kvaliteet. • Toetusõiguslikkuse teesklemine. • Hinnapakkumiste ebarealistlikkus

  38. Tänan tähelepanu eest!

More Related