Tõmbetest. Määratavad tegevusnäitajad

1. Tõmbetest. Määratavad tegevusnäitajad Julia Mastitskaja STOM, 2. rühm

2. Materjalide mehhaaniliseks testimiseks kasutatakse vastavates laboratooriumides spetsiaalseid tõmbemasinaid, mida nimetatakse konstantse deformatsioonikiiruse masinateks. • Katsetes kasutatakse uuvitavast materjalist standartseid katsekehi, mida mõjutatakse aeglaselt kasvava pingega. • Jälgitakse deformatsiooni, kuni objekti katkemiseni.

3. Määratavad tugevusnäitajad: • Jõud F (N) – katsekeha deformeerimiseks tõmbekatsel • Pinge σ (N/m²) – deformatsiooni tekitamiseks rakendatav jõud F katsekeha ristlõike pindala S kohta : σ = F/S • Pikenemine ∆l (m) – katsekeha pikkuse suurenemine jõu F mõjul • Deformatsioon ε (ühikuta või %) – katsekeha pikenemise ∆l ja algpikkuse suhe l₀ : ε= ∆l/ l₀

4. Tõmbediagramm – keha pikenemine tõmbejõu mõjul • Elastne deformatsioon – keha pikeneb koormuse kasvuga võrdeliselt, kehtib Hooke`i seadus • Plastsedeformatsioonipiirkonnaskehapikenebilma et koormuspraktiliseltsuureneks= voolavus ehk roome

5. Tõmbetestist määratavad tugevusnäitajad: • Võrdelisuse ehk proportsionaalsuse piir • Voolavuspiir • Tinglik voolavuspiir • Tugevuspiir ehk tõmbe tugevus • Youngi moodul e. elastsusmoodul tõmbel • Materjali elastne tagasivetrumine • Elastsuse energia ehk elastse deformatsiooni energia • Materjali sitkus • Materjali kogu suhteline pikenemine • Materjali staatiline väsimus • Materjali plastsusnäitajad • Katkevenivus • Katkeahenemine

6. Võrdelisuse ehk proportsionaalsuse piir pr - Suurim koormus ja sellele vastav pinge, mille puhul suhteline pikenemine on võrdeline mõjuva pingega • Voolavuspiirvoolavus -punkt, kust keha pikeneb ilma koormuse kasvuta, katsekeha plastne deformatsioon • Tinglik voolavuspiir 0,01% - jäävpikenemine saavutab teatud väärtuse (0,1 % või 0,2%) • Tugevuspiir ehk tõmbetugevus tugevus -maksimaalne pinge enne objekti purunemist

7. Youngi moodul e. elastsusmoodul tõmbel: E = σpr /εpr Elastsusmoodul iseloomustab materjali elastset jäikust - pinge ja deformatsiooni jagatis. • Materjali elastne tagasivetrumine - materjalimaksimaalne pikenemine, mis taastub: σpr/E

8. Elastsuseenergia e. elastse deformatsiooni energia - energia aine ruumalaühiku kohta, mida vajatakse keha deformeerimiseks elastsuse piirini. Elastse deformatsiooni energia suurust iseloomustab tõmbediagrammil graafiku alune pindala kuni võrdelisuse piirini Epr = FprΔlpr /2

9. Materjali kogu suhteline pikenemine - suhtelise pikenemise protsent, mis on elastse ja plastse deformatsiooni summa • Materjali sitkus -materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerumist. Sitkus on materjali rabeduse kvalitatiivne näitaja. Leitakse tõmbediagrammi aluse pindala kaudu • Materjali staatiline väsimus -materjali tugevuse alanemine vahelduva koormuse mõjul

10. Materjali plastsusnäitajad: • Materjalikatkevenivus – iseloomustab materjali plastsust: A = l - l0 /lo (lo - keha algpikkus, l - keha pikkus pärast purunemist ) • Katkeahenemine Z Z =(S0 – S) / S0 (So - keha algristlõikepindala ja S - keha minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas)

11. Erinevate mehhaanilisteomadustegamaterjalidepinge-deformatsioonigraafikud:

12. Kasutatud kirjandus: • Stomatoloogiapropedeutika (õpetushambaravimaterjalidest) 4. ja 5. loeng • http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1210/Peat%C3%BCkid.zip/7_ptk.pdf

13. Tänan tähelepanu eest!