Download
h lbelise k itumise perekondlikud riskitegurid n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID PowerPoint Presentation
Download Presentation
HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID

HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID

302 Views Download Presentation
Download Presentation

HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. HÄLBELISE KÄITUMISE PEREKONDLIKUD RISKITEGURID Kaia Kuppart Põhja Politseiprefektuuri psühholoog kaia.kuppart@pohja.pol.ee 17.03.09.

  2. KURITEGELIKU KÄITUMISE 2 OLULIST MÕÕDET – KIINDUMUS JA KONTROLL: 1. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja • Emotsionaalne kohalolek • Soojuse väljendamine • Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele • Aktsepteerimine Esimesed halva käitumise ilmingud lapsel on suunatud just vajadusele saada vanema tähelepanu ja lähedust (Main & Hesse, 1990).

  3. KIINDUMUSTEOORIA (1) (J. BOWLBY, 1973, 1982) Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist hilisemas elus. Lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid iseendast ja teistest inimestest, tekivad prototüübid edasisteks sotsiaalseteks suheteks.

  4. KIINDUMUSTEOORIA (2)(J. BOWLBY, 1973, 1982) Beebidel on sisseehitatud hirm kõige tundmatu vastu. Ema puudumine, isegi kui väline oht puudub, tekitab tugeva hirmutunde. Vajadus klammerduda oma ema külge on nii tugev, et see võib ilmneda isegi siis, kui hirmutav stiimul tuleb vanemalt endalt. Lapsed, keda vanemad on julmalt karistanud, võivad muutuda veel enam neist sõltuvaks ja nende külge klammerduvaks. Isegi kui vanemad põhjustavad hirmu, on nad lapse jaoks enamasti ainukesed, kes neil olemas on. (Gleitman, 1999)

  5. KIINDUMUSE BIOLOOGILINE ALUS • Lorenz (1950) leidis, et evolutsiooni käigus on beebide välimus muutunud armsaks just seetõttu, et kutsuda esile ja ergutada vanemliku kiindumuse tekkimist. • Beebisid iseloomustab: • Suur pea ja kõrge laup • Punnis põsed, suured silmad • Pehme nahk jne • Need omadused kindlustavad lapsele täiskasvanute kaitse, hoolitsuse ja helluse. • Lisaks on loodus kinkinud beebile imelise naeratuse! Ka pimedalt sündinud beebid naeratavad, kuuldes oma ema häält.

  6. 2) VANEMLIK KONTROLL Vanemate ennetav tegevus lapsega suhtlemisel, kus kehtestatakse reeglid ja tutvustatakse sotsiaalseid kokkuleppeid. Järelvalve (info hulk ja tõepärasus oma laste igapäevaste tegevuste kohta) Distsipliin - tunnustamine ja piiride seadmine, karistamine Paljud uuringud kinnitavad et just vanemlik järelvalve on hälbelise käitumise kujunemist kaitsev faktor (Barber and Olsen, 1997; Barrera et al., 2001) Tihti on vanematel raske kohaneda oma kasvava lapsega ja seetõttu kehtestatakse ebaadekvaatseid piiranguid.

  7. VANEMATE VÄGIVALD LAPSE VASTU • Vägivaldselt käitutakse sageli situatsioonides, kus langevad kokku vanemate pettumused, psüühilised probleemid ja võimetus toimida täiskasvanu kombel. • Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus oma last vägivaldselt kohelda kui vanematel emadel. • Kuigi vägivalda laste suhtes on täheldatud kõikides sotsiaalsetes kihtides, võivad just vaesus ja töötus suurendada vanemate stressi sedavõrd, et pinget maandatakse oma laste peal. • Tihti puuduvad vanematel endil toetavad inimsuhted. • Pealtnäha võivad sellised vanemad paista küll kohanenud, kuid isiksuselt sageli emotsionaalselt ebaküpsed, piiratud ja ebakindlad.

  8. LAPSED JA VANEMA PSÜÜHIKAHÄIRED (1) • Vanema psüühilise haiguse mõju sõltub sellest, kuivõrd tema haigus vähendab, moonutab või pärsib tema võimet täita vanema ülesandeid. • Samas on teada, et ka lapse enda omadused mõjutavad haavatavust vanema haiguse suhtes: • Nt depressiivse ema lapse risk suureneb kui laps ka ise on passiivne ja eemalehoidev. • Hea kognitiivne võimekus võib kaitsta last vanema psühhootiliste pettekujutluste eest. • Teisel vanemal on võimalik haige vanema tegematajätmisi korvata. • Last kaitseb ka usalduslik suhe perekonnast väljaspool oleva täiskasvanuga.

  9. LAPSED JA VANEMA PSÜÜHIKAHÄIRED (2) • Ema depressioonil võivad olla lapsele ja tema arengule isegi raskemad tagajärjed kui psühhoosil. Üks põhjus võib olla ka see, et psühhootilistesse seisundisse sekkutakse varem. • Vanema psüühiline haigus mõjutab peaaegu alati tema emotsionaalset kohalolekut, tema võimet vastu võtta ja reguleerida lapse tundeid • Järjest enam pööratakse tähelepanu ka isiksushäirete sümptomitega emade suutmatusele pakkuda lapsele vanemlikku hoolt. (Newman, L. & Stevenson, C., ) • On teada, et isade psüühikahäirete mõju on kaudsem kui ema haiguse puhul. Isa psüühiline haigus põhjustab sageli perekonna kehva psühhosotsiaalset toimetulekut, vaesust ja ühiskonnaelust eemaldumist.

  10. ANTISOTSIAALSET KÄITUMIST MÕJUTAVAD MÕLEMAS SUUNAS: Stabiilne emotsionaalne seotus (Tress, 1989; Bowlby, 1982) Intelligentsus (Kandel et al., 1988, Moffitt, 1993) Laste aruandekohustus (Stouthamer-Loeber, 1993) Matemaatiliste testide tulemused Motivatsioon käia koolis Võime tunda süüd Vanemate vaheline konfliktsus Antsisotsiaalse vanema olemasolu Liiga karm või ebajärjekindel distsipliin Halvad sõbrad (kaaslaste delikventsus)

  11. ANTISOTSIAALSE KÄITUMISE RISKITEGURID (Stouthamer-Loeber, 1993): Ema vanus lapse sünni ajal Hooldaja haridustase Naabruskonna kriminaalsuse tase Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Antisotsiaalset käitumist soosiv hoiak vanematel Vaesus ja purunenud kodu (kaudsemad tegurid) Suhte kvaliteet määrab oluliselt rohkem kui mõlema vanema olemasolu. (Junger-Tas, 1994) Mõnedel lastel ei ilmne ühtegi tõsist käitumisprobleemi, hoolimata sellest, et neil on vähemalt kolm olulist riskitegurit (Werner ja Smith, 1982; 1992).

  12. ANTISOTSIAALSE KÄITUMIST KAITSVAD FAKTORID: (Farrington, 1994): Vanemate suur huvi lapse hariduse ja õppimise vastu Vanemate ootus, et laps käiks koolis vähemalt 17. eluaastani. Madal probleemsus ja ebaausus 10. eluaastani Kõrge verbaalne võimekus ja rikas sõnavara Vähemalt ühe sõbra olemasolu, kes käib veel koolis 16. eluaastal Hea suhe oma emaga (Neighbors et al., 1993) Südamlik suhe teiste pereliikmetega

  13. KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE VANEMATE ÕPETAMINE On teada, et laste käitumishäiret on suurel määral võimalik kontrollida, õpetades vanematele õigeid kasvatuspõhimõtteid Patterson, (1994) leidis, et kahel kolmandikul 3-12-aastaste laste käitumine paranes märgatavalt ja muutus püsis ka aasta pärast. Vanemate treeningu põhiprogramm sisaldab: (Webster-Stratton. C.; Hancock, L., 1998) Mänguoskuste õpetamist Kiitmist Konkreetsete tasude kasutamist Piiride seadmist Halva käitumise ignoreerimist Aeg-maha meetodit Loomulike tagajärgedega arvestamist (vastutust)

  14. VANEMATE TREENINGU JÄTKUPROGRAMM SISALDAB: Suhtlemisoskuste treeningut Kuulamisoskuse arendamist Mõtete välja ütlemist Viisakust Luba lõpetada (vaherahu) Stop! kasutamist Tunnetest rääkimist Segasõnumiste vältimist Nõudmiste esitamist Häirivate mõtetega toimetulekut Stressiga toimetulekut – personaalset aeg-maha tehnikat Probleemilahendust

  15. Levin ja Kagan kirjutavad oma raamatus „Laps, perkond ja meditsiin“: ”Emaarmastus ei ole pärandatav, kuna vastavat geeni pole olemas. Ja siiski on ema- (laste)armastus perekonna pärandus, elatud elu tagajärg. Inimene saab selle päranduseks vanemate armastusest, suhtlemisest nooremate lastega lapsepõlves, perekonna sõbralikest sidemetest teiste perekondadega, kus on väikeseid lapsi jne. Mitte kõik lapsed ei saa lastearmastust vanematelt päranduseks, sellistel juhtudel tuleb lastearmastus kätte väsimatu ning raske vaimutööga.”

  16. Tänan tähelepanu eest!

  17. Kasutatud kirjandus: “Conduct disorders in childhood and adolescence”. Hill, J. & Maughanm B. 2000, Cambridge University Press “Laste ja noorukite psühhiaatria”, Medicina, 2005 “Parenting, peer orientation, drug use, and antisocial behavior in late adolescence: a cross-national study.” Claes, M. et.al., 2005. Journal of Youth and Adolescence Psychology. 5-th edition. Gleitman, H. et al. 1999 “Training for Parents of Young Children with Conduct Problems…” Handbook of parent training. Webster-Stratton, C., Hancock, L.1998