1 / 12

“Kuidas saavutada koostöös paremaid tulemusi”!

“Kuidas saavutada koostöös paremaid tulemusi”!. Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) Andres Metsoja Juhatuse esimees Maakogu 28.10.2008. POL läbi aegade. Konkurentsis püsimiseks on mõistlik teha koostööd!.

Download Presentation

“Kuidas saavutada koostöös paremaid tulemusi”!

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. “Kuidas saavutada koostöös paremaid tulemusi”! Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) Andres Metsoja Juhatuse esimees Maakogu 28.10.2008

  2. POL läbi aegade

  3. Konkurentsis püsimiseks on mõistlik teha koostööd! • Koostöö peab toetuma sünergial. Seis kus 1+1=2 sisaldub miinustulemust, sest koostöö nõuab alati täiendavaid ressursse. • Koostöö, ei lahenda hetkeprobleeme vaid on suunatud tulevikku. Seega on koostöö tugevalt seotud arendustegevusega ning järelikult käivitatav visioonide ning arengukavade tasandilt. • Koostöö on protsess. Igat protsessi tuleb planeerida, käivitada, juhtida. Ühtlasi peab koostöötasandil olema vastutaja (POL) • Kõige suuremad ohud, aga ka tugevused peituvad arendatavate valdkondade omavahelises mõjus. Nende mõjude selgitamine ning arvestamine on määrava tähtsusega. • Koostöö tulemuse kvaliteet sõltub kasutatava informatsiooni ja oskusteabe kvaliteedist.

  4. Koostöö erinevad aspektid • Motivatsioon – positiivsed elamused peavad ületama negatiivseid kogemusi, et koostööpartnereid ühise laua taha saada. • Ühtne tempo – iga KOV liigub ja areneb erineva kiirusega. Protsess peab olema ajaliselt piiritletud. • Konsensus vs kompromiss – protsessis kas saavutatakse üksmeel või kokkulepe järeleandmiste teel. • Kvaliteet – elamused loovad kvaliteedi.

  5. Koostöö näited lähtudes finantseerimisest • Maakondliku arendustegevuse (MAAKAR) programm. Maht 579 000 krooni. Toimib Maavalitsuse eestvedamisel. Omavalitsuste liidu eraldis läbi maakondlike koostööprojektide fondi 263 898 krooni. • Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK). Omavalitsuste liidu eraldis 290 288 krooni. EAS-i toetus 2 000 000 krooni. Projektipõhine tulu ettevõtlus-, avalik- ja mittetulundus sektoris. • SA Pärnumaa Turism (SAPT). Omavalitsuste liidu eraldis 966 746 krooni. Projektipõhine tulu 200 000 krooni. • SA Jõulumäe Tervisespordikeskus. Omavalitsuste liidu eraldis 169 774 krooni. Projektipõhine tulu 5 550 000 krooni. Kultuuriministeeriumi toetus ca 2 800 000 krooni. • Pärnumaa Spordiliit (PSL), Pärnu Maakoolide Spordiliit (PMKSL) Omavalitsuste eraldis 655 347 krooni. Projektipõhine tulu 595 000 krooni. Kultuuriministeeriumilt 540 000 krooni. • MTÜ Kodukant. Omavalitsuste liidu eraldis 42 000, toetus riigieelarvest 52 000, projektipõhine tulu ca 251 000 krooni.

  6. Head koostöönäited lähtudes ühishuvide esindamisest • Koostöö olulistes ülemaakondlikes investeeringuprojektides nagu TÜ Pärnu Kolledži väljaarendamine, Pärnu Haigla ehitus, kutsehariduse ümberkorraldamine. • Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse väljaarendamine ja kujundamine Eestis üheks paremini toimivaks arendusstruktuuriks. Keskus on ühiselt asutatud, asutajad esindatud nõukogus ja nõukogu on efektiivselt toiminud ka POL-ile keerukatel aegadel. • Pärnumaa puhke- ja turismimajanduse arengukava koostamine ja SA Pärnumaa Turism asutamine POL-i poolt koostöös partneritega.Tulevikku suunatud ja meie konkurentsivõimet tõstev tegu! • Pärnumaa arendajate koostöövõrgustik - samuti üle-Eesti järgimistvääriv ja naabreid kadedaks tegev ettevõtmine. Märkimist väärivad koolitusseminarid, õppeekskursioonid, elektroonilise suhtlusvõimaluse tagamine, mille tagajärjel suureneb meie võimekus tervikuna.

  7. Lisaks veel mõned... • Maakonda tutvustavate trükiste ühine koostamine ja rahastamine Entsüklopeedilise koguteose "Pärnumaa" koostamine ja valmimine saab teoksmaavalitsuse initsiatiivil ja kõigi Pärnumaa omavalitsuste kaasrahastamisel. Eelmine koguteos ilmus 1930 aastal. • Õpilasveo ühine korraldamine ja selleks vajalike vahendite kokkuleppeline tsentraliseerimine.

  8. Pole head ilma halvata • Omavalitsuste liit ei kata kõiki maakonna omavalitsusi. Koostööd on võimalik arendada ilma liitu kuulumata, finantseerides otse ja valikuliselt erinevaid koostööorganisatsioone. Selline olukord ei ole aga jätkusuutlik kuna ühishuvide koondamine ja esindamine ning konkreetse juhtpartneri roll maakondliku koostöö suhtes on olulise tähtsusega. • Ebamäärasus liitude suhtes riiklikul tasandil. Vabatahtlik koostöö, vastutus, rahastamine, suhtumine. • Maakondlike organisatsioonide toetamine. Osapooled vajavad kindlustunnet, rahastamise kokkulepped tulevad liialt kõhklevalt, mis omakorda kahandab koostöötulemit.

  9. Koostöö- võit või kaotus??? • Omavalitsuste panus koostööks 3,3 miljonit krooni. 37 krooni elaniku kohta • Täiendavad laekumised koostööks 12 505 000 krooni. 142 krooni elaniku kohta • Kokkuvõtteks suunatakse otseselt Pärnumaa konkurentsivõime tõstmiseks 179 krooni elaniku kohta.

  10. Muudatused POL-i juhtimises ja organisatsiooni struktuuris • juhatuse liikmete arv kuni 3 (seni 21), palgalised töötajad büroo tasandil; • juhatuse esimehe ja büroo tegevdirektori ametikohtade ühendamine; • omavalitsusjuhtide kogu loomine (vallavanemad, linnapead) • üldkogu esimehe valimine; • KOV volikogude liikmete aktiivsema kaasamise ja koostööpartneritega infovahetuse tõhustamise eesmärgil liikmesomavalitsuste volikogude ja valitsuste esindajatest koosneva Maakogu loomine; • KOV spetsialistide kogude moodustamine;

  11. Rahastamisest • Liikmemaks püsikuludeks sisaldab organisatsiooni ülalpidamise kulutusi ja liikmetele suunatud koolituste maksumust. 2008 a. liikmemaks on 1,9 milj krooni. • Liikmemaks toetusfondi sisaldab kõiki otseselt maakondlikku arendustegevusse suunatud POL-i vahendeid, kusjuures ei ole oluline kas neid tegevusi viib läbi POL või partnerorganisatsioonid. Toetusfondi suuruseks on 2008. a. planeeritud 3,3 milj krooni. • Võrreldes varasemaga on toetusfondi ühe osana lisandunud idee arengufondi loomiseks. • Projektipõhine tulu koostöö arendamiseks 700 000 krooni.

  12. Tänan tähelepanu eest!

More Related