k sutus iguste teooria n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA PowerPoint Presentation
Download Presentation
KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 28

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA - PowerPoint PPT Presentation


  • 285 Views
  • Uploaded on

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA. Jüri Sepp. KÕ ( property rights ) mõiste. Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressursside ga (mitte üksnes omandiõigust) , sh Kasutusõigus ( usus ) Muutmisõigus ( abusus ) Tulemi omastamise õigus ( usus fructus ) Võõrandamisõigus.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA' - apria


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
k property rights m iste
KÕ (property rights) mõiste
  • Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh
  • Kasutusõigus (usus)
  • Muutmisõigus (abusus)
  • Tulemi omastamise õigus (usus fructus)
  • Võõrandamisõigus
k teooria p hiteesid 1
KÕ teooria põhiteesid (1)
  • Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid indiviidid - sõltumata parajasti kehtivast omandiõigusest. Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustes.
k teooria p hiteesid 2
KÕ teooria põhiteesid (2)
  • Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast korrast.
  • Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.
k teooria p hiteesid 3
KÕ teooria põhiteesid (3)
  • Indiviidid käituvad (keskmiselt) ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik.
  • Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest – suurem selgus välistab välismõjusid
k teooria p hiteesid 4
KÕ teooria põhiteesid (4)
  • Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid (keskmiselt) käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad.
  • Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki.
k sutus igused turul coase teoreem
Käsutusõigused turul.Coase teoreem
  • KÕ teooria seisukohalt seisnevad turutehingud mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste liikumises.
  • Coase: transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusest.
v lism jude internaliseerimine
Välismõjude internaliseerimine
  • Suitsetaja ja mittesuitsetaja
  • Lärmav naaber
  • Karja- ja viljakasvataja
  • Saastav naabervald
  • Väetav farmer
  • Ignalina tuumajaam
  • Ukraina tuumarelvastus
formaliseeritud anal s
Formaliseeritud analüüs
  • Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja S ja mittesuitsetaja M. Nende rahas mõõdetavad kasufunktsioonid ühes toas elamisest on seotud suitsetamise tasemega x (näiteks pakki päevas):
  • US = 40x1/2
  • UM = 100-20x
iguste algjaotus
Õiguste algjaotus
  • Vaatleme kahte algvarianti:
  • 1. Suitsetamine toas on keelatud.
  • 2. Lubatud on suitsetada kuni 3 pakki.
  • Saab näidata, et õiguste ostu-müügiga jõutakse mõlemal juhul ühesuguse suitsetamise tasemeni.
  • Esimesel juhul võib M müüa oma keelamis-, teisel aga S oma suitsetamisõigust.
suitsetamine keelatud
Suitsetamine keelatud
  • US = 40x1/2 – px
  • UM = 100 – 20x + px
  • p – suitsetamisõiguse ostuhind
  • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2
  • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20
  • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM
  • x*1 = 1
suitsetamine lubatud n 3
Suitsetamine lubatud (n = 3)
  • US = 40x1/2 + p(n – x)
  • UM = 100 – 20x – p(n – x)
  • p – suitsetamisõiguse müügihind
  • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2
  • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20
  • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM
  • x*2 = 1 = x*1; p* = 20 = US’(1) = UM’
j reldused
Järeldused
  • Seega langeb suitsetamisõiguse hind (p = 20) ja suitsetamistase mõlemal juhul kokku, mis kinnitab Coase’i teoreemi, et ressursside Pareto-optimaalne lõppjaotus ei sõltu teatud eeldustel õiguste esialgsest jaotusest.
  • Siiski on midagi, mis sõltub kindlasti õiguste algjaotusest. See on nimelt tehingukasu jaotus osaliste vahel. Meie näites mõõdab seda kasufunktsioonide tase. Võib näidata järgmise tabeli kujunemist:
edgeworthi boks x x n
Edgeworthi boks (x* = x(n))

n

Õigus

M

UM(n)

x*<n

UM(0)

US(n)

x*(n)

x*>0

US(0)

S

0

Raha

normi valik
Normi valik
  • x* = 1; p* = 20
  • US = 40 + 20(n – 1) > 0; n > -1
  • UM = 80 – 20(n – 1) > 0; n < 5
  • -1 < n < 5
majanduspoliitilised j reldused
Riigi sekkumise vajadus väheneb

kui eraviisilised läbirääkimised ja kokkulepped välismõjudega seotud õiguste ostu-müügi üle on tõenäolised

Riigi sekkumine on vajalik

sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota välismõjude eraviisilisele internaliseerimisele

Majanduspoliitilised järeldused
teoreemi eeldused
Teoreemi eeldused
  • välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on teada,
  • tegemist on kahe osapoolega,
  • läbirääkimistel ei kasutata võimu,
  • puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseks
probleemid 1
Probleemid (1)
  • Osa välismõjusid on väga raskesti mõõdetavad ning nii nende päritolu (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on tundmatud.
  • Näiteks võib tuua loodusreostuse oma ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ja ajaliste parameetritega.
probleemid 2
Probleemid (2)
  • Sageli on välismõju korral palju väljastajaid ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga kulukaks.
  • Vaid need, kes loodavad oma läbirääkimiskuludest suuremat hüvitist, on kõnelusteks valmis.
probleemid 3
Probleemid (3)
  • Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus ühene.
  • Diplomaatiline osavus ja muud tegurid pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba kohandumiskäitumine. Sel puhul võib kaduma minna ka õiguskorralduse allokatsioonineutraalsus.
probleemid 4
Probleemid (4)
  • P.1 viitas sellele, et kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult suured. P.2 rõhutas kulude sõltuvust läbirääkijate arvust.
  • Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel juhtudest välismõju eraviisilise internaliseerimise osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks.
  • NB! Avalikud maksud ja preemiad (“veepenn”)
k sutus igused ettev ttes
Käsutusõigused ettevõttes
  • Alchian/Demsetz: Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest.
  • Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise “kontrolöri” (eraettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasum.
  • Puhtal kujul on see nii vaid klassikalises omanikuettevõttes
k sutus iguste lahjendamine
Käsutusõiguste lahjendamine
  • KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel.
  • Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud.
  • Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega.
  • Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)
omandisurrogaadid
Omandisurrogaadid
  • Kapitalituru surve sunnib juhte tegutsema omanike huvides. Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega.
  • Konkurents kaubaturgudeltoob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb.
  • Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida.