1 / 12

Meie väike looduskaitseala Sauna taga tiigi ääres

Meie väike looduskaitseala Sauna taga tiigi ääres. Mari Tuvikene (8.kl) Martin Kisand (7.kl). Meie. Mina olen Mari Tuvikene ja käin 8. klassis. Mina olen Martin Kisand ja käin 7. klassis. Me elame Võrtsjärve ääres Limnoloogias. Me oleme väiksest saati sõbrad. Ala.

edison
Download Presentation

Meie väike looduskaitseala Sauna taga tiigi ääres

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Meie väike looduskaitsealaSauna taga tiigi ääres Mari Tuvikene (8.kl)Martin Kisand (7.kl)

  2. Meie • Mina olen Mari Tuvikene ja käin 8. klassis. • Mina olen Martin Kisand ja käin 7. klassis. • Me elame Võrtsjärve ääres Limnoloogias. • Me oleme väiksest saati sõbrad.

  3. Ala • Meie valisime oma looduskaitsealaks sauna taga oleva tiigi naabruse. • Seal on paljude erinevate organismide kodu: selgrootud (näiteks teod ja karbid), kahepaiksed, linnud, taimed, seened. • Seal on palju huvitavaid nähtusi, mis on loodus teinud selle alaga. • Kaitseala kõrval asub Võrtsjärv.

  4. Asukoht Võrtsjärv Vehendi küla

  5. Inimtegevus • Sauna kõrval olev loodus on silmnähtavalt teistsugune kui järvepoolne ala. Seal on prügi, klaasikilde, ehitusmaterjali tükke ja teisi lohakusi. • Pidevalt kasutatav suitsuahi põhjustab ka reostust, kuna peale suitsutamist ei koristata seda korralikult ära. • Ka tiik ise on palju aastaid tagasi inimkätega tehtud, sealt on langetatud puid ja juuritud välja põõsaid.

  6. Taimed • Taimestik on seal liigirikas, aga värvuselt tagasihoidlik. Värvilisemad taimed on seal kas lillakat või kollakat värvi, aga enamuses ikkagi kas rohelist või pruunikat värvi. • Seal on mitu liiki puid, rohttaimi ja samblikke ning samblaliikidest ei tule ka puudust. • Järves kasvab pilliroog ja kõrkjad ning vetikad, enamuses rohevetikad.

  7. Loomad • Väikestest loomadest leidsime seal nii ämblikke, konni kui ka putukaid. • Konnadest nägime ainult järvekonni. • Ämblikke oli seal aga väga palju ja putukatest nägime lepatriinusid, kiile, liblikaid ja kärbseid. • Lindudest nägime ainult sookurge, kes kohe minema lendas. Kuulsime ka teisi linde, aga ei näinud neid. • Leidsime ka mõne järvekarbi ja palju väikseid veetigusid.

  8. Seened • Põhiliselt olid seal kas kännu- või puuseened. Nägime ka mõnda punast kärbseseent ja väga palju oli murumunasid, aga kännuseeni oli kõige rohkem. Seened olid põhiliselt puude värvi, rõõmsaid värvitäppe lisasid punased kärbseseened. • Söögiseentest leidsime ainult murumunasid, ja needki kõlbavad ainult noorelt süüa.

  9. Pinnas • Pinnas on seal niiske, kohati lausa soine. • Järve kallas on kaetud kruusa ja kividega. • Tiigi ümbruse mullastik on viljakas ja seetõttu on ka taimestik seal rikkalik. • Kuna kohati on pinnas soine, siis on muld üsna happeline ja nendes kohtades ei ole taimkate väga rikkalik. • Vaheldusrikas pinnas on hea eeldus mitmekesise taimestiku kasvuks sellel alal.

  10. Vee ja maa piir Siin kohtub maa järve lainetega, kevadeti ka rüsijääga. Sellest on puudele jäänud armid. Metsa all võib leida aga pilliroovarsi.

  11. Rahulikke elupaiku! Võistkond “Miku ja Manni”

More Related