TEENUSED

1. TEENUSED

2. Teenuste jaotus • Teenused jagatakse laias laastus kaheks suureks grupiks: • isiku- ja • tootja- ehk äriteenusteks. • Teine võimalus teenusi grupeerida on nende jaotamine: • avalikeks ja • erateenusteks.

3. Teenuste harud WTO järgi • Äriteenused on valdavalt kasvanud lahku tööstussektorist. • Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik. • Ehitusteenused • Kaubandus ja logistika • Haridusteenused • Keskonnateenused • Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus • Ravi- ja sotsiaalteenused • Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued • Puhke- ja kultuuriteenused (sh.turism), sport, raamatukogud, muuseumid • Veondus • Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja.

5. Äriteenused

6. BUSINESS SERVICES • Professional Services • Computer and Related Services • Research and Development Services • Real Estate Services • Rental/Leasing Services without Operators • Other Business Services

8. Tootjateenuste jaotus • 1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain, turu-uuringud jms. on vajalikud enne tootmise käivitamist. • 2. Tootmisprotsessiteenused (onstream production) nagu kvaliteedi kontroll, seadmete liisimine, logistika ning masinate remont on vajalikud otsese tootmise juures. • 3. Tootmisprotsessiga paralleelsed teenused (onstream parallel) nagu raamatupidamine, koolitus, personaliotsingud, telekommunikatsioon, tarkvaraarendus, kindlustus, finants, kinnisvara jms. ei ole otseselt seotud tootmisega, kuid on vajalikud. • 4. Järelteenused (downstream) nagu reklaam, jaotus, transport jms. on vajalikud toodetud kaupade mahamüümiseks; remont, kliendikoolitus jms. aga hoolduseks.

9. Äriteensued kui arengu näitaja • Äriteenuste osakaal majanduses (SKP-s) on arenguindikaatoriks: mida suurem see on, seda kõrgem on reeglina vastava maa arengutase, majanduse edukus ja elanike heaolu. • Teenused annavad arenenud maades suurema osa sisemisest kogutoodangust ja hõivavad enim töötajaid. • Kõrgetasemeliste äriteenuste ja sotsiaalteenuste, eriti hariduse ja tervishoiu osakaal majanduses on riigi arengutaseme üheks tähtsamaks tunnuseks.

10. KIBS - knowledge-intensive-business-services  technology based • Computer networks/telematics services (e.g. Internet Service Providers, VANs, on-line databases); • some Telecommunications (especially new business services); • Software; • Other Computer-related services - e.g. Facilities Management, Web support services, disaster recovery and business continuity services; • Training in new technologies; • Design involving new technologies; • Office services involving new office equipment); • those Building services that involving new IT equipment • Management Systems; • Management Consultancy involving new technology; • Technical engineering; • Environmental services involving new technology • Scientific/laboratory testing services; R&D Consultancy.

11. KIBS  not technology based • Marketing, market research, and advertising; • Training (other than in new technologies); • Specialised Personnel Recruitment and headhunting; • Design (other than that involving new technologies); • some Financial services (e.g. securities and stock-market-related activities); • Office services, except “physical” services like cleaning); • Building services (e.g. architecture; surveying; construction engineering, but • excluding services involving new IT equipment such as Building Energy Management Systems)); • Management Consultancy (other than that involving new technology); • Accounting and bookkeeping; • Legal services; • Environmental services (not involving new technology, e.g. environmental law; and not based on old technology e.g. elementary waste disposal services).

12. Info/teadmised on omapärane toode • Info/teadmustoodete väljatöötamine vajab väga kõrget intellektuaalset taset • Arusaamine ja interpreteerimine vajab head haridust, pannes erilised nõuded koolidele, • Infokaup vananeb kiiresti, seda ei ole enamasti mõtet ladustada, • Samas saab infot kopeerida miljonites eksemplarides pea lisakuludeta, • Info edastamise kulud on võrreldes materiaalsete kaupadega väga väikesed või pea olematud

13. Globaalne teeninduskonglomeraat • Äriteenuste osutamiseks moodustud müügivõrgud, on koos globaliseerumisega kiiresti kasvanud. • Näiteks on üks maailma suurimaid WPP Group peakorteriga Londonis, mis töölistab 83 riigis olevas 780 kontoris üle 20’000 inimese. • Kasvas kiiresti 1980ndate jooksul rea liitumiste ja ülevõtmiste tulemusena. • WPP omanduses on kaks maailma suurimat reklaamiagentuuri, suured PR, turu-uuringute jt kompaniid. WPP keskne eesmärk on pakkuda klientidele professionaalset teenust “ühe peatuse poe” (one stop shop) põhimõttel.

14. Sogo Šoša – kaubanduskompanii • Esimesed Jaapani välisinvesteeringute teostajad välismaal. Neli ülesannet: • kaubanduslik vahendus; • finantsvahendus; • infoteenus; • organisatsiooniline ja koordinatsiooniteenus.

15. Rahateenused

16. Rahandus- ehk finantsteenused • Allharud: • pangandus ja krediit, • rahaturgude teenindamine, • võlakirjade ja aktsiatehingute tagamine ning • konsultatsioonid. • Rahandusteenused on kui majanduse vereringe, mis hoiab süsteemi töös ja mis on seetõttu teravdatud tähelepanu all. • Rahanduses on seetõttu kõrgeimalt tasustatud sektor majanduses üldse ja sinna üritatakse kaasata parim inimressurss. • Rahandus ise on muutunud traditsioonilisest konservatiivsest pangandusest oluliselt erinevaks, pigem infomajanduseks, kus kogutakse, vahendatakse ja töödeldakse tohututes mahtudes informatsiooni ja kus kiirusel on edukuseks määrav roll.

18. Globaalne kasiinokapitalism • Päevas toimub 70X enam ülekandeid (1995) kui kaubavahetust (1973 – 2X) • Ehkki finantssüsteem kaasnev kõigi tootmisoperatsioonidega, annab see vaid 10% mahust • Ülejäänud 90% moodustavad spekulatiivsed tehingud

19. Tehnoloogia areng rahasektoris • Alates 1970ndaist on ülekanded elektroonilised • 1990ndaist on kasutusele võetud elektrooniline raha • Tootlikkus on kasvanud erakordselt – e-pangandus • Samas on finantssektor geograafiliselt ülimalt ja üha kontsentreerunum

20. Suurimad pangad, varad mld $ 2000 • Mizuho Group, JP – 1269 • Citygroup, USA – 902 • Deutsche Bank, SLV – 875 • JP Morgan & Co, USA – 715 • Tokyo-Mitsubishi, Jp - 675 • HSBC Holdings, ÜK – 673 • Hypovereinsbank, SLV – 667 • UBS, Šveits – 664 • BNP Baribas – Prantsusmaa – 646 • American Group, USA - 642

21. Deregulatsioon • Bretton Woodsi lepped (1944) • Off-shore • 1980ndatel finantsturgude dereguleerumine USAs & Euroopas • Jaapan avas rahaturudalles 2001

22. Korporatiivsed strateegiad • Liitumine, ülevõtmine • Rahvusvahelistumine • Diversifitseerumine ja uued tooted • Koondumine suurkeskustesse

23. Rahakeskused • I tase • London ja New York • II tase • Amsterdam, Frankfurt, Pariis, Zürich, Tokio • III tase • Brüssel, Düsseldorf, Hamburg, Basel, Viin, Mardiid, Rooma • Chicago, San Fransisco, Toronto, Mexico C, Rio de Janeiro • Hong Kong, Bombai, Singapur, Sydney, Melbourne

24. Transport ja jaotus

25. Transpordiliigid • Meretransport on odavaim ja võimaldab samas vedada väga suuri kaubakoguseid • Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede leiutamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutuses. • Raudteetransport võimaldas 19. sajandi teise poole suure arenguhüppe, seda eriti sisemaal. Kaubarongide kiirus ületab 100 km tunnis ja mass 5000 tonni, mis lubab kiiresti toimetada kaugele suuri kaubakoguseid, 144 paari/öp. Kaks peamist kasutusala: pikad kaubaveod ja üldjuhul mitte liiga pikad (1000 km) reisijateveod, seda eriti linnastunud piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suur • Autotransport lahendas nii kaupade koondamise kui ka jaotuse. Ühtlasi saab autoga kaupa vedada uksest ukseni ilma vahepealse ümberlaadimiseta. • “Õhusõit on ajavõit” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates 1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise. • Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. • Kosmosetransport

26. Veonduse arengusuunad infoajastul • Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud palju kiiremini kui majandus tervikuna. • Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt. • Spetsialiseerumine. • Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus. • Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel. • Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid. • Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st. loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. • Multimodaalsed jaotuskeskused • Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn. “ülemaailmse varustamise” põhimõte.

28. Maailma peamised mereteed

31. Konteinerlaev

32. Tanker

33. Sadamate konterinerkäive

34. Maailma suurimad konteinersadamad

35. Riigid, mille lipu all kaubalaevad sõidavad

36. Riikide laevastiku koguarv

38. Õhutransport • Kallis • Kiire • Peamiselt reisijtate veoks

39. Lennuliikluse mahud

40. Lennuliikluse mahud

41. Maailma suurimad lennujaamad reisijate arvult

42. Maailma suurimad lennujaamad kaubamahult, meetertonnides

43. Torude pikkus riigiti

44. Globaallogistika • Traditsioonilised vedajad + dokumentatsioon • Ladustamise, veo ja tootmise kompleksteenus (Exel, Maersk) • Võrgulogistika (DHL) • Tedmistepõhine logistika (Geologistics, Ryder, IBM)

45. DISTRIBUTION SERVICES A. Commission agents' services 621 • Wholesale trade services 622 • Retailing services 631+632 6111+6113+6121 D. Franchising 8929 E. Other

46. Võimalus saada logistikasõlmeks • Infrastruktuuride juures hinnatakse : • Piisav vaba ruum • Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. • Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: • kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, • suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale, • paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu (kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid).

47. Jaotusmajandus • RV kaubandsus • Müük • Hanked • Võimusuhted • Globaallogistika • Jaeketid • Call centres • E-tailing

48. Suurimad RV jaeketid, välismüük mld $ • Royal Ahold, Holland – 24 • Wal-Mart*, USA – 23 • Carrefour, FRA – 20 • Metro, SLV – 18 • Delhaize, Belgia – 15 • ITM, FRA – 13 • Tengelmann, SLV - 13 * 86% kogu müügist USAs

49. Side ja meedia