Keskkonna ja turvalisuse globaalse seire (GMES) teenused

1. Keskkonna ja turvalisuse globaalse seire (GMES) teenused Anu Reinart Tartu Observatoorium Eesti esindaja GMES Nõuandekogus (GAC) SEIREFOORUM 2008 07. november 2008 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

2. 25 september, 2008 Lille Forum

3. Ettekande sisu • Ülevaade EK ja ESA ühisalgatusest GMES (Global Monitoring for Environment and Security) - Keskkonna ja Turvalisuse Globaalne Seire. • GMES tuumikteenused • Näited jätkuteenustest • Eestis olemasolevad rakendused

4. GMES: Taust ja arengud Euroopas alates 70-ndatest. • Kandurraketid: Raketid Ariane 1 - 4, aastatel 1979- 2003, Ariane 5 alates 1999, Vega alates 2009 • Kaitseotstarbelised kommunikatsioonivajadused • Maa jälgimise süsteemid: saavutused- • väga väikese lahutusega pildid peaaegu kogu maakera kohta, • globaalsed ja kohalikud meteoroloogilised ennustused, • keskkonna seire, • looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide leevendamise strateegiad

5. GMES: Käivitamise etapid 2000: (2000/C 371/02) European Space Strategy – seati eesmärk üles ehitada infosüsteem keskkonna seisundi ja selle muutuste kohta. 2003:World Summit on Earth Observation in Washington – GMES kui Euroopa panus Maa jälgimisse ja kasutamisesse. 2004: (COM (2004) 65 Final) Global Monitoring for Environment and Security (GMES): Establishing a GMES capacity by 2008 – Action Plan 2004-2008, Strateegia ja elluviimise etapid 2005: (COM (2005) 565 Final) Global Monitoring for Environment and Security (GMES): from concept to reality – esimesed teenused väljatöötatud 2008. aastaks Kinnitati rahvusvaheliselt 10 aasta rakendusplaan Global Earth Observation System of Systems (GEOSS) loomiseks, mille osa GMES on.

6. GMES: Finantseerimine 2007-2013 ESA Kosmoseinfra Segment1 1174 M€, (s.h 758 M€ ESA partnerid). EC7. raamprogramm (FP7) – suured koostööprojektid teenuste arendamiseks 1430M€ Suunatud finantseerimine 2008. a GMES hädaolukordade teenusele (3 M€). Slide from presentation: Reinhard Schulte-Braucks Head of UnitSpace Research and Development

7. Aktiivne Passivne Aktiivne Kaugseire erinevad meetodid: J. Praks, Helsinki Tehnikaülikool

8. Kosmose infrastruktuur Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) koordineerib ja vastutab: Tagada mõõtmiste jätkuvus: Sentinel seeria satelliidid 1 –3 perioodil 2011-2013, hiljem 4,5 ESA ja teiste agentuuride satelliidid (ENVISAT, ERS, Jason, Landsat, SPOT jne.

9. In situ infrastruktuurkoordineerib EEA • Igakülgsed andmed Maa süsteemi 3 komponendi kohta: ookean, maa, atmosfäär • Pikaajalised andmeread, et leida trende ja muutusi • Andemete assimileerimine ja integreerimine, prognooside ja analüüsimudelite sisendandmed ja ääretingimused. • Kaugseire ja satelliitide tulemite kalibratsioon ja õiguse kontroll ja tehniline toetus (standardiseerimine, sertifiseerimine) Andmed aruandluse kohustustest (direktiivid), seirevõrgustikud (Eionet, Eumetnet), rahvuslikud ruumiandmed (läbi INSPIRE), FP7/FP6 projektide tulemused Taustaandmed: maapinna kõrgus, katastriandmed, administratiivsed piirid, transport jms võrgustikud, geoloogia

10. GMES: Sisuline ülesehitus

11. Keskkond ja Turvalisus • Keskkond - kaitsta planeeti Paremad mõõtmisedandmed keskkonna probleemide kohta: Kliimamuutused, toiduainete nappus, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, saastamine, linnastumine, kõrbestumine, eutrofikastioon Aeglaselt muutuv, suured mastaabid • Turvalisus- kaitsta indiviidi Jälgida ohte ja kahjustusi Anda varajane hoiatus Toetada abioperatsioone Kiirelt muutuv, detailsus vajalik

12. GMES Tuumikteenused

13. Maapind- Land Monitoring Core Service - LMCS Regulaarne ja sõltumatu satelliitpiltide katvus üle Euroopa ja sellest arendatud maakatte andmebaas. LMCS sisaldab: • Maakatte kaardistamine Euroopa piires EU poliitikate juurutamise, läbivaatamise ja järelevalve (Veedirektiiv, Looduslik mitmekesisus, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika) toetuseks; rahvusvaheliste kokkulepete ja aruandluse kohustuste täitmiseks; maakatte ja maakasutuse inventuurid Liikmesriikides • Maakatte kaardistamine kohalikul tasandil näiteks linnade planeerimise, ehitamise, müra modelleerimise, kavandamise, kiirete muutustega „hot spot” jälgimise tarbeks. • Muutuste avastamise võimalused ja vastavate satelliidipiltide hankimine/levitamine GMES kasutajatele

14. Hädaolukordadele regeerimise tuumikteenus - ERCS • Vajalik, et kindlustada Euroopa võimekust reageerida kriisidele ja hädaolukordadele, mis on tingitud looduslikest või teholoogilistest õnnetustest, või inimetegevuse tagajärgedest. • ERCS fokusseerub kiirele kaardistamise ja hinnangu teenustele. • Toetus Tsiviilkaitse ja Päästeteenistustele • Geoinfo ja andmebaasid (erinevatest allikatest, k.a. kaugseire) katastroofipiirkonna kohta • Hinnangud juhtumile ja selle mõjudele • Hinnangud seirevahenditele/võimalustele kriisi jooksul • Varustamine väljatöötatud lahenduste ja teenustega

15. Mereteenuse valdkonnad • Parem ookeaniressursside kasutamine ja korraldamine (õli-nafta ja gaasi tööstus, kalandus) • Meretranspordi, laevanduse ja mereväe turvalisuse ja efektiivsuse suurendamine • Keskkonna kahjustuste ja saastekriiside (ülireostus, mürgiste vetikate vohamine jne) ettenägemine ja mahenemine • Mereteadus (s.h parem arusaamine ookeanide – meredest kui süsteemidest, ookeanikliima varieeruvus) • Ilmaennustused • Juurutada spetsiifilised teenused rannikute planeerimiseks ja haldamiseks, toetus probleemide lahendamiseks (üleujutused, erosioon).

16. GMES atmosfäär Andmed kosmosest ja kontaktmõõtmistest (NRT, ajaloolised ja lisaandmed), analüüs ja prognoosid, tulemite genereerimine, jaotamine ja säilitamine: Eesmärk: • Kasvuhoonegaaside, aersooli ja gaaside (osoon) pidev seire (Kyoto protokoll) • Õhu kvaliteedi tase, mis ei mõjutaks oluliselt negatiivselt inimeste tervist ja keskkonda • UV ja päikesekiirguse mõju inimeste tervisele, elukeskkonnale • Leevendada kliimamuutusi ja nende mõju inimkonnale, • Hoogustada regionaalsete kliimamudelite loomist • Innustada taastuvate energiaallikate kasutamist.

17. Turvalisus/Julgeolekkoos Euroopa Satelliidikeskusega 4 kasutajate kogukonda • tsiviilakaitse ja otsingu- ning pääste organisatsioonid Euroopa piires ja territoriaalvetes (looduslikud ja inimestest põhjustatud õnnetused, tulekahjud, üleujutused, mereõnnetused jne) • riiklikud osakonnad, rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid väljaspool EU: humanitaar - ja arenguabi • politsei, piirivalve, tolliamet: terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega (ka narkoäri) võitlemine, piirivalve • kaitseorganisatioonid ja lahingujõud: pääste- ja kriisijuhtimine, rahvusvahelised rahu tagamise ülesanded

18. Turvalisuse ja julgeoleku dual-use elemendid: • varajane märkamine: adekvaatne ettevalmistus • kiire hoiatus:katastroofi ulatus, resursside kiire mobiliseerimine • intelligentsus meetmete rakendamisel kaugetes piirkondades puudulike kaartide, halva side ja purunenud infrastruktuuride korral: taustakaardid (kultuurilised, geograafilised, klimatoloogilised jne iseärasused), rahvastiku jaotus, veeressursid, infrastruktuuride purustused, meditsiini rajatised jne

19. Väärtuse lisandumine kaugseire andmetele • Kosmosetööstus: satelliitide tootjad, starditeenuse pakkujad • Operaatorid: satelliitide võimaluste liisimine või müük • Jätkuteenuste sektor: • Kasutajate maapealsed seadmed ja süsteemid, Väärtuse lisamise teenused

20. Satelliit kaugseire andmete kasutajad Takistused erasektorisse laienemisel • Satelliitide andmete suhteliselt kallis hind ; • Ebapiisav kättesaadavus ja järjepidevus võrreldes maapealsete andmetega • Klientide puudulikud teadmised satelliit andmete kasutusvõimaluste kohta Joonis- “DUE-DUP Directory 2000-2007”

21. Peamine võimalus edukaks ettevõtluseks – Võrgustiku tugevdamine Keskendumine pikaajalisele koostööle (litsentsid, R&D lepped SME ja teadusasutuste vahel Koostöö täiendavate teenuse/ andmete pakkujatega Võrgustiku haldamine – koostöö edukam kui konkureerimine Väärtuste aus jaotamine nii klientide kui partnerite vahel

22. GMES teenustega seonduvad tegevused Eestis • õlireostuse avastamine ja jälgimine Läänemeres (Piirvalveamet, LDI ja TTÜ ) • Kaugseire meetodite kasutamine regulaarses mere ja metsade seires (KKM) • Põllumajanduskasutuses olevate külvipindade seire - PRIA • INSPIRE (Ruumiandmete infrastruktuur) direktiivi juurutamine KM ITK kaudu • In situ võrgustik (Maaamet, Veeteede amet, EMHI, ITK, RMK)

23. GMES teenustega seonduvad tegevused Eestis (jätk) • Kosmoseteaduse ja –teholoogia alase potentsiaali tõstmine – FP7 projekt EstSpacE (Tartu Observatoorium ja Tartu Ülikool) • Marine Core Service väljaarendamine - FP7 Space projekt MyOcean • CORINE andmebaas KKM ITK, Regio • HiTS/ISAC1 Highway to Security: Interoperability for Situation Awareness and Crisis Management (DG Enterprice: Preparatory Action for Security Research) - Cybernetica. • Teadusteemad: Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool

24. Tänan ja soovin edu! anu.reinart@aai.ee