1 / 16

Sisend- ja väljundseadmed

Sisend- ja väljundseadmed. Vahur Lell. SISENDSEADMED. Sisend ( input ) on andmete arvutisüsteemi sisestamine ( enter ), salvestamine ( record ) ja arvutile korralduste andmine.

eddy
Download Presentation

Sisend- ja väljundseadmed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sisend- ja väljundseadmed Vahur Lell

  2. SISENDSEADMED • Sisend (input ) on andmete arvutisüsteemi sisestamine (enter), salvestamine (record) ja arvutile korralduste andmine. • Et olla arvutiga efektiivses interaktsioonis peavad kasutajad olema võimelised oma kavatsusi arvutile edastama nii, et masin neid interpreteerida suudab. • Sisendseadme definitsioon: seade, mis koos asjakohase tarkvaraga teisendab kasutajalt saadava informatsiooni andmeteks, mida arvutiprogrammid suudavad töödelda. • Sisendseadme ja selle kasutamisvõimaluste valiku peamiseks eesmärgiks on kasutajatele töö ohutuks, efektiivseks, täpseks ja võimaluse korral ka meeldivaks muutmine

  3. Klaviatuurid • Kõige levinum arvutisse andmete sisestamise vahend on klaviatuur ( keyboard). • Klaviatuur on grupp vajutatavaid nuppe, mida kasutatakse üksikult või kombineeritult. Selline seade on diskreetne sisendseade (discreteentrydevice). • Sellised seadmed tunnevad ära ühe, kaks või rohkem diskreetset positsiooni.

  4. Klaviatuurid: qwerty • Enamus inimesi tunnevad standardset (standard alphanumeric ) qwertyklaviatuuri, • Kasutusel USA-s kirjutusmasinatel juba 1868 aastal. • Loodi mitte kirjutamise hõlbustamiseks vaid kirjutusmasinal mitme tähe haamrikese kinnikiilumise vältimiseks (näiteks kuigi "s", "t“ ja "h" on inglise keeles sageli kõrvuti, asuvad nad klaviatuuril teineteisest üsnagi eemal). • Arvutite puhul pole selline kaalutlus enam oluline • http://www.computerhope.com/jargon/q/qwerty.htm

  5. Klaviatuurid: dvorak • Klahvide paigutus on kavandatud arvestades tähtede ja tähekombinatsioonide esinemissagedust inglise keelsetes sõnades. • Kõik vokaalid ja kõige sagedamini kasutatavad konsonandid on paigutatud teise ehk “ home " ritta. • Töökiirust tõstab see, et kirjutamisel kasutatakse käsi vaheldumisi (mitte nagu “qwerty" klaviatuuril, kus rõhk on ühel käel). • Kuna enamasti vokaalid ja konsonandid on vaheldumisi, siis kõik vokaalid kirjutatakse vasaku ja kõik sagedamini esinevad (teise ehk “home" rea) konsonandid parema käega.

  6. Klaviatuurid: chord • On olemas ka akordklaviatuur (chord ), millel tuleb ühe tähe sisestamiseks tuleb alla vajutada mitu klahvi. • Töö sellise klaviatuuriga näeb välja nagu flöödimäng. Kuna vähese arvu klahvidega saab moodustada palju erinevaid kombinatsioone, siis on sellisel klaviatuuril vaja väikest hulka klahve, mistõttu klaviatuur saab olla väike ja kasutatav ainult ühe käe abil. • Kasutakse ka Braille kirja jaoks

  7. Osutamisseadmed • Osutamisseadmed (pointingdevices ) on seadmed millede abil saab määrata punkti või teekonda kahe- või kolmemõõtmelises ruumis. • Siia alla kuuluvad: • Kursori juhtimisseadmed ; joystick, trackball, hiir • Puutetundlikud ekraanid : resistive (rõhutundlik), capacitive (mahutundlik) ekraanid (touchscreen) • 3D trackers: Datagloves ehk küberkindad

  8. Osutamisseadmed: Kursori juhtimisseadmed Kursori juhtimisseadmeteks on: • Joystick töötab kahemõõtmeliselt ja teda kasutatakse sageli tegevustes, kus olulised on kiirus ja suund kuid mitte kindel koht. • Trackball on kuul, mida kasutaja saab käe või sõrme abil tem a pesas igas suunas pöörata. Trackball 'i kujundamise juures on oluline kuuli suurus. • Hiir ( mouse ) on tööpõhimõttelt sarnane trackball'ile, kuid ta pole fikseeritud ja kasutaja saab teda mööda tasapinda ringi liigutada. Hiire leiutas Douglas Engelbart( StanfordResearchInstitute ) aastal 1963. Sõna mouse on ühe versioonikohaselt lühend: Manually-OperatedUserSelectionEquipment .

  9. Osutamisseadmed: Puutetundlikud ekraanid ( touchscreens ) võimaldavad kasutajal arvutisse infot sisestada lihtsalt puudutades asjakohast piirkonda ekraanil või puudutustundlikul padjal ( pad ) ekraani kõrval. Sageli on sellised ekraanid kasutusel turismi ja näitustega seotud kohtades, kus trackball või hiir lihtsalt vastu ei peaks. Puutetundlike ekraanide plussideks on: • nende kasutamist on kerge õppida; • nad ei vaja lisapinda (nagu hiire puhul); • neil pole liikuvaid osi;

  10. Osutamisseadmed: Saadaval on lai valik seadmeid, mis kõik kuuluvad nimetuse 3D trackersalla ja suudavad mõõta oma sensori orientatsiooni ja asukohta kolmemõõtmelises ruumis. Praegusel ajal kasutavad suure täpsusega 3D tracker 'id pisikesi ja kergeid magnetilisi sensoreid ja üht-kaht vastuvõtjat pisut eemal. Sensori asukoht, orientatsioon ja liikumissuund arvutatakse vastuvõtjate suhtes signaali tugevusi võrreldes. 3D tracker'eid võib paigutada kinnastele ( datagloves ), et edastada käe liikumist, kiivritele, et edastada pea liikumist jne.

  11. Väljundseadmed • Väljundseadmed muudavad arvutisüsteemi väljundi elektroonilise informatsiooni inimesele vastuvõetavale (tajutavale) kujule. • Kuni üsna viimase ajani oli väljund peamiselt visuaalne ning kahemõõtmeline, seda esitati inimesele ekraanil või prinditi paberile. • Ekraan ja printer jäävad ka edaspidi (mõneks ajaks) peamisteks väljundseadmeteks

  12. Visuaalne väljund • Kõige tavalisem väljund on teksti, graafika vms. visuaalne esitamine. • Enamuse kasutajaliideste korral on visuaalne väljund kõige oodatum (välja-arvatud lukordades, kus kasutaja visuaalne tähelepanu peab olema mujale suunatud, näiteks auto juhtimise korral teele). • Kujundamise juures on võtmeküsimuseks on info esitamine loetavalt (Legible ), kergesti leitavalt ja arusaadavalt.

  13. Kuuldav väljund Praegu kasutatakse helisid kasutajaliidestes peamiselt alarmeerimise ja tagasiside eesmärgil. Viimase 10 aasta jooksul on tugevasti arenenud ka digitaalse helisalvestuse ja helisünteesiga seotud tehnoloogia (helikaardid jms). Praegu kasutatavad sünteesitud ( synthesized ) või salvestatud ( sampled ) helid jagatakse kolme kategooriasse: • inimkõne ( speech ) • muusika ( musicalsounds ) • naturaalsed ( natural ) helid

  14. Kuuldav väljund • Praegu kasutatakse helisid kasutajaliidestes peamiselt alarmeerimise ja tagasiside eesmärgil. • Viimase 10 aasta jooksul on tugevasti arenenud ka digitaalse helisalvestuse ja helisünteesiga seotud tehnoloogia (helikaardid jms). • Praegu kasutatavad sünteesitud ( synthesized ) või salvestatud ( sampled ) helid jagatakse kolme kategooriasse: • • inimkõne ( speech ) • • muusika ( musicalsounds ) • • naturaalsed ( natural ) helid

  15. Väljundi areng • LCD ekraanide kiire areng-piisavalt kiire reaktsiooniajaga, et sobida kasutamiseks mistahes rakendustes. • 3D ekraane, mis koosnevad kahest LCD kihist ja pakuvad vaatajale ruumilist pilti (SHARP). • mitme kanaliga heli (5.1 surround jt), mille kuulmiseks on saadaval nii kõlarite komplektid kui ka kõrvaklapid. • Rohkesti on hakatud kasutama erinevate väljundite kombinatsioone (multimeedium).

  16. Väljundi areng • On ilmunud kombitav ( tactile ) väljund, nt. lendurite õppekeskuste simulatsiooniseadmed, mis reageerides n.ö. lennuki juhtseadmete käsitlemisel õõtsuvad, liiguvad üles alla jne, pimedatele mõeldud kombitavad plaadid jms. • Autoga kihutamist simuleerivate arvutimängude jaoks on loodud roolid, mis osutavad tuntavat tagasisidet pööramisel erinevatel kiirustel. • Tugevasti on arenenud kõnesüntees, olemas nüüd ka eesti keeles (vaata: http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/syntees/).

More Related