TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS

1. TTÜ virumaa KOLLEDžÕIGUSÕPETUS

2. Õigussüsteeme võib jaotada: • 1) Kontinentaal-Euroopa süsteem e tsiviilõiguse süsteem. • Neis eristatakse avalikku- ja eraõigust enamus valdkondi on kodifitseeritud. Süsteemi siseselt eristatakse õigusperekondi: • Germaani õigusperekond (Saksamaa, Austria, Šveits, ka Eesti); • Romaani õigusperekond (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania)

3. 2) Anglo-Ameerika õigussüsteem e common law süsteem e üldise õiguse süsteem. Esindajateks USA, Suurbritannia, Kanada – neis maades ei tehta vahet avalikul ja eraõigusel, vähe kodifitseeringuid, ei tunta mõistet “tsiviilõigus”.

4. Tsiviilõigus jaguneb samuti objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt.

5. Tsiviilõiguse süsteem 1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: • Isikud (suhete subjektid); • Asjad (suhete objektid); • Hagid. Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:

6. Tsiviilõiguse süsteem • Üldosa • Võlaõigus • Perekonnaõigus • Pärimisõigus • Asjaõigus

7. Tsiviilõiguse allikad Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem tugineb seadusel. Sellest tulenevalt on tsiviilõiguse põhilisteks allikateks: • Põhiseadus; • Seadused; • Seadusest alamal seisvad aktid.

8. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. Privaatautonoomia e eraautonoomia on iseotsustamisõigus ja –vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees.

9. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted Privaatautonoomia põhimõte koosneb kolmest vabadusest: • Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid); • Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada); • Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne).

10. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted Need vabadused on ka kolmel viisil piiratud: • Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund (peab lepingu sõlmima teatud isikuga n monopoli puhul); • Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang (tehingu sisu peab olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, imperatiivsed sätted teatud lepingute puhul (nt tarbijakaitse);

11. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted • Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded (nt kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalses vormis) Hea usu põhimõte. Heas usus käitumine tähendab õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed.

12. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted Mõistlikkuse põhimõte. võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

13. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhtes tuleb eristada 3 aspekti: • Isikud e subjektid (kelle vahel on tsiviilõigussuhe); • Ese e objekt (millele on suhe suunatud); • Sisu (millised on need õigused ja kohustused).

14. Tsiviilõigussuhte liigid: • Absoluutsed tsiviilõigussuhted – kohustatud pool pole konkreetsete isikute näol kindlaks määratud. • Relatiivsed tsiviilõigussuhted – mõlemad pooled on konkreetselt kindlaks määratud. Õigustatud isik saab nõuda konkreetselt isikult kohustuste täitmist, mis võib omakorda tuleneda absoluutse õiguse rikkumisest või võlasuhtest.

15. Subjektiivsed tsiviilõigused Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. • Absoluutsed õigused e õigused igaühe vastu. • Isiksuse õigused e isiku austamise õigused; • Perekonnaõigused • Asjaõigused – jagunevad kaheks: -

16. Subjektiivsed tsiviilõigused • Omand e omandiõigus on isiku ulatuslikum õigus asja üle. Ka omaniku õigus asja üle pole siiski kunagi piiramatu (eelkõige avalik-õiguslikud piirangud) • Piiratud asjaõigus e õigused võõrale asjale(sh kasutusõigused, realiseerimisõigused, omandamisõigused). d) Intellektuaalne omand – õigused mitte materiaalsetele hüvedele (autoriõigus)

17. Subjektiivsed tsiviilõigused 2) Relatiivsed õigused konkreetse isiku vastu. Nendeks on: õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist e nõudeõigus (nt tasuda ostuhind, asi välja anda); õigus ühepoolselt kujundada olemasolevat õigussuhet; 3) Muud subjektiivsed õigused nt korporatiivsed õigused – liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused.

18. Juriidiline fakt on tegelikkuse fakt, eluline asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajärgede tekkimise. Nende tagajärgedeks on eelkõige subjektiivsete õiguste ja vastavate tsiviilõigussuhete, tekkimine, muutmine ja lõppemine. Selle kohaselt on juriidilised faktid õigust moodustavad, seda muutvad või lõpetavad.

19. Sündmused on sellised asjaolud, mis ei sõltu inimese tahtest (nt surm – juriidiline fakt, kuna pärand avaneb) või mille tekkimine on seotud inimese tahtega, kuid kulgemisprotsess ei sõltu enam inimese tahtest.

20. Füüsilised isikud Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.

21. Füüsilised isikud Deliktivõime on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Alla 14-aastane isik ning psüühilise või füüsilise puuduse mõju all tegutsenud isik ei vastuta enda poolt tekitatud kahju eest, st tal puudub deliktivõime.

22. Füüsilised isikud Füüsilise isiku teovõme on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime on võrdne kõigil täiskasvanud normaalse vaimse tervisega inimestel.

23. Füüsilised isikud Piiratud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18-aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusest (vastavalt seadusele). Alaealine võib seega olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt käsutada piiratud teovõime tõttu.

24. Füüsilised isikud Otsusevõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõju all, joobes) ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve.

25. Füüsilised isikud Tsiviilõiguses määratakse isiku elukoht tegeliku elukoha järgi ja selleks loetakse kohta, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Eeldatakse, et isiku elukoht on seal, kus on see tema enda poolt määratud. Tegevuskoht on isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht.

26. Juriidilised isikud Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk teisisõnu on juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse.

27. Juriidilised isikud Juriidilist isikut kui organisatsiooni võib iseloomustada järgmiste tunnuste abil: • organisatsioon on võimeline omama iseseisvat vara, mis on eraldatud selle liikmete varast; • selline vara moodustab omakorda erilise vastutusüksuse; • võime osaleda tsiviilõigussuhetes poolena; • eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest.

28. Juriidilised isikud Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht määratletakse püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koha järgi. Juriidilisel isikul on teda teistest eristav nimi, mis äriüingute puhul sisaldab äriühingu liigi nime.

29. Juriidilised isikud Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviil kohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.

30. Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse ja tema pädevuse aluseks on põhikiri või ühinguleping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemasolul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

31. Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõiguslik juriidiline isik lõpetatakse reeglina üldkoosoleku sellekohase otsusega. Lõpetamine võib toimuda ka põhikirjaga seatud eesmärgi saavutamisel või tähtaja möödumisel.

32. Eraõiguslikud juriidilised isikud Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, mille käigus realiseeritakse isiku varad, täidetakse kohustused võlausaldajate ees ning ülejäänud vara jagatakse seaduses ette nähtud isikutele.

33. Eraõiguslikud juriidilised isikud Äriühingute kohta käivad normid on paigutatud ÄS-i, mis sätestab äriühingute – täisühing, usaldusühing, aktsiaselts ja osaühing – kohta käivad üldreeglid, nende asutamise, tegevuse, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korra ning äriregistri tegevuse alused. Lisaks loetakse äriühinguteks ka tulundusühistud, mida reguleeritakse eraldi seadusega.

34. Eraõiguslikud juriidilised isikud Mittetulundusühingud. Tegemist on isikute vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sihtasutus on selline juriidiline isik,kellel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Sihtasutus asutatakse küll asutajate poolt, kes määravad ära valitsemise korra, kuid edasi toimub ta asutajatest sõltumatuna.

35. Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle (konkreetse) juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega.