In foühiskonna põhijooni, 2

1. Infoühiskonna põhijooni, 2 Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Infoühiskonna harrastusfilosoof, Andmekaitse Inspektsiooni nõunik  vpraust@delfi.ee tel +0 6 274142 Loeng ITkolledžis 30. oktoobril 2000

2. Kuhu maailm pürib ehk infoühiskonna postulaadid: • Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga • Infoühiskond on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete (tänapäeva arvutite mantlipärijate) abil

3. Kuhu maailm pürib ehk infoühiskonna postulaadid: • Infoühiskond on ühiskond, kus pea kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga – tänapäeva Interneti järeltulijaga – mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid • Infoühiskonnas on enamik inimkonna loodud väärtusi kätketud teabesse • Infoühiskond on ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes

4. Kus me praegu selles arengus oleme? Vaatleme digitaalteabe rakendamist kaasajal kõikide teabevormide kõikide elutsüklite juures: • Enamikke tekstikujul teabekogumeid me reeglina töötleme digitaalkujul(tekstitöötlusvahendid) • Paberkujul töötlemine on kaasjal juba haruldus • Vahel me ka edastame ja teksti digitaalkujul, kuid sellealane infrastruktuur(nt digitaalallkirja seadustamine) on küllalt uus asi – väga suurt mahtu olulist teavet edastatakse seni veel paberkujul(paberi tarbimine maailmas seni veel kasvab)

5. Kus me praegu selles arengus oleme? • Kaasaja üldlevinud personaalarvutid suudavad teksti ilma suuremate probleemideta säilitada ja töödelda • Kaasaja Internet suudab teksti hõlpsalt, kiiresti ja odavalt edastada • Tekstikujul teabe säilitamisel kasutatakse tihti paralleelselt paber- ja digitaalkuju • Digitaalteave ilma paberoriginaalita– eriti juriidilist jõudu omavate dokumentide puhul –ei ole veel väga levinud. Sellealane seadusandlus on kas väga uus või puudub

6. Kus me praegu selles arengus oleme? • Ka piltide säilitamise, teisendamise, ja edastamisega saavad kaasaja arvutid ja Internet korralikult hakkama; siin on digitaalkuju juba väga levinud (digikaamerad, pilditöötlusprogrammid) • Video säilitamise ja teisendamisega said arvutid hakkama alles hiljuti (DVD), nende kvaliteetse edastamisega ei saa kaasaja Internet veel hakkama(nt: DVD film ummistab võrgud, videokonverents on kas kallis või ei ole pilt kvaliteetne, RealMedia vorming annab küllalt häguse pildi et võistelda televisiooniga jm)

7. Kus me praegu selles arengus oleme? • Heli kvaliteetse säilitamise ja teisendamisega saavad kaasaja arvutid hakkama(nt CD, heli miksimisprogrammid), kuid samal tasemel edastamine ei ole veel üldlevinud, kuigi laialt kasutusel.Tekkinud on konflikt traditsiooniliste levikukanalitega (nt Napesteri juhtum) • Kõik maailma paigad ei ole veel varustatud arvutitega(seadmetesse sisseehitatud digitaalprotsessoritega)ning ülemaailmse infoedastusvõrguga(Internetiga) • See on tegelikult kõige suurem piirang

8. Kus me praegu selles arengus oleme? • Järeldused eeltoodust: • infoühiskonna hulk aluspõhimõtteid on praeguseks juba välja kujunenud • suurimad muudatused leiavad aset teabe edastamise alal, kuigi ka teavet töötlevad seadmed ehk arvutid arenevad pidevalt edasi. • suured muudatused leiavad aset ka seadusandluses ja tavades: digitaalallkiri, virtuaalkonverentsid jm

9. Ülemaailmne infoedastusvõrk … ehkinfokiirtee (information highway) arvatakse välja arenevat praegusest Internetist. Peamiseks põhjuseks on Interneti ülesehitus kindla keskuseta hajusvõrguna, mis lubab seda piiramatult sõltumatutes paikades laiendada (vrd teedevõrk, telefonivõrk jm) Selline hajus struktuur ja üldpõhimõtted säilivad, kuid aset leiavad mitmed vältimatud muudatused

10. Tuleviku muudatused Internetis 1. Teabe edastuskiiruse märgatav kasv • Võrk peab olema võimeline läbi laskma kõiki infovorminguid (tekst, pilt, heli, video jms) piiramatus koguses, odavalt ja hetkeliselt • Kaasaja Internet seda reeglina ei võimalda (nt video puhul) • Lõpptabrijad on kaasajal sageli liinide taga, mis on projekteeritud pelgalt telefoniseks (hääle edastamiseks) • Kindlasti tuleb kunagi kõik liinid asendada

11. Tuleviku muudatused Internetis 2. Võrgu leviku märgatav kasv • Võrk on kaasajal vaid mõnedes paikades, kus toimub inimtegevus, mitte kõikjal • Tulevikus saab võrk olema kõikjal, kus inimene tegutseb; vrd kaasaja elektrivõrk oma harukontaktidega kõigis paigus • Võrgu harundusseadmed saavad olema sama odavad kui kaasajal nt elektri harukarbid • Ehitada välja piisava võimsusega võrk kõikjale on iga piirkonna arengu esmane vajadus • Võrgu toimimishäire on reeglina katastroof (nagu kaasajal suurlinna elektrita jätmine)

12. Tuleviku muudatused Internetis 3. Üldkasutatavate turvastandardite evitamine • Kogu võrgus liikuv teave vajab kaitset nii selle liikumise takistamise eest, volitamata lugemise eest kui ka volitamata muutmise eest (st kaitset vajab teabe käideldavus, konfidentsiaalsus ja terviklus) • Kaasaja Internetis ei ole reeglina ükski kolmest omadusest tagatud (eeldus: nt metsa vahel olevale kaablile võib ligi pääseda igaüks( • Tulevikus tekivad vaieldamatult turvastanrdardid, mis on üldkasutatavad ning tuginevad krüptograafilistel meetoditel

13. Tuleviku muudatused Internetis 4. Raha mugav liitmine Internetiga • Teave on äri ja selle tootja/levitaja tahab selle netis vaatamise eest teenida • Kaasajal on enamik teavet veebis tasuta, sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud mehhanismid selle eest tasumiseks • Tulevikus on nende teke hädavajalik, mitmeid taolisi süsteeme töötatakse praegu välja (nt e-raha jms) • Sularaha kaob infoühiskonnas ära (raha on teatud eriliste omadustega teave, mitte midagi muud)

14. Tuleviku muudatused Internetis 5. Ülejäänud meediumiliikide liitumine Internetriga • Kaasajal on lisaks Internetile olemas veel televisioon, raadio, telefonivõrk jm • Tulevikus liituvad need kõik Internetiga, muutused selle teenusteks • Ei ole mõtet ülal pidada mitut sama eesmärki täitvat asja paralleelselt • Juba kaasajal on see protsess alguse saanud (ETV onlainis, netitelefonid jm)

15. Traadiga vs traadita võrk Põhireegel: paiksetes kohtades hakkab ülevinud olema traadipõhine võrk (valguskaabel või selle mantlipärija Traadita võrk jääb liikuvatesse objektide pärisosaks (erandina levib ka paigusse, kuhu on raske ligi pääseda), selle läbilaskevõime jääb kaablite omast väiksemaks • Põhjused: • eetri läbilaskevõime on füüsikaseadustega piiratud, paralleelsete kaablite arv mitte • elektromagnetlainete mõju organismile on teadmata • alternatiivne satelliitside on kallis ja arvatavasti jääb selleks (kosmosetehnika!)

16. Arengu füüsikalised piirid Reaalne olukord e tõdemus: arenguruumi teabe säilitamise, edastamise ja töötlemise tiheduse (mahu) osas on veel piisavalt, füüsikaline piir ei ole veel kaugeltki veel ette tulnud • Põhjused: • Teabe töötlemine: kogu mikroskeemitehnika on seni vaid tasapinnaline (inimaju ja meid ümbritsev maailm on ruumiline) ja põhineb järjestiktöötlusel ehk von Neumanni arhitektuuril.Inimaju ja meid ümbritsev maailm on pidev paralleeltöötlussüsteem. • Ruumilise arehitektuuriga protsessor ja paralleelarvutused on vähe läbikäidud maa

17. Arengu füüsikalised piirid • Teabe edastamine e teisaldamine:Selleks piisab ükskõik millise elementaarosaksese teisaldamisest. Nt inimese (ca 80 kg) teisaldamine pn võrdne 5 x1028 nukleoni teisaldamisega. • Põhimõtteliselt saaks selle asemel teisaldada vähemalt 1016 TB — terabaiti — teavet (see on meeletult suur hulk) • Teabe säilitamine on ka seni tasapinnaline (nt kettad), ruumilised mälud ei ole praktikas kasutusel, kuid need on füüsika seiskohalt täiesti võimalikud

18. Arengu füüsikalised piirid • Järeldused: • Teabe edastuskulud vähenevad pidevalt (hiljutine telefonihinna tõus oli selles ahelas väike erand ehk häiritus) • Kindlasti saabub aeg, kus ükskõik kui suure infohulga teisaldamine on majanduslikult odavam ükskõik kui väikese (inimkasutatavuse mõttes) eseme teisaldamisest • Teabe säilitus ja teisenduskulud vähenevad ka pidevalt (nt Moore’I reegel) • Tulevikus maksab loominguline vaimne töö, mitte MB, Mbit/s jms, mis saavad tõenäoliselt mingil ajal olema kasutada tasuta (vrd tasuta sissehelistamine, tasuta veebiruum vms)

19. Massimeediumid vs digitaalmeedium Reaalsus: kõik praegused meediumiliigid – telefon, televisioon, raadio, ajaleht jms – kasvavad tulevikus Internetiga kokku üheks suureks digitaalmeediaks Peapõhjus: digitaalmeediumil on kõik seniste meediumite head omadused, kuid ei ole puudusi, lisaks on veel võimalus esitada teavet hüpermeediumina See areng on alanud, kuid lõppemine ei ole lähiaastate küsimus

20. Digitaalmeediumi head omadused • on operatiivne, st on võimalik teave tuua hetjkeliselt tootjalt tarbijale • on säilitatav, st kord loodut saab edaspidi suvalisel ajal taasesitada • on esitatav hajusa hüpermeediumina (hüpertekst + kõik meediumiliigid läbisegi) • ei vaja oma edastusvõrku (vrd televisioon, raadio, ajalehed)

21. Tavameediumite vs digitaalmeediumi omadused • Raadio on operatiivne, kuid ei ole säilitatav (vajab eriseadmeid), vajab oma edastusvõrku ja edastab vaid heli, mitte hüpermeediumit • Televisioon on operatiivne, kuid ei ole säilitatav (vajab eriseadmeid), vajab oma edastusvõrku ja edastab vaid heli ja pilti, seega mitte kogu hüpermeediumit • Ajaleht ei ole operatiivne, kuid on säilitatav, vajab oma edastusvõrku (postiteenus, kioskid) ja edastab vaid teksti ja pilte, seega mitte kogu hüpermeediumit

22. Digitaalmeediumi areng Digitaalmeedium on avalik veeb või selle edasiarendus • Praegune seis: • kaasajal on osalt juba nii ajalehed, televisioon kui ka raadio veebiga liitunud • täielik liitumine vajab võrgu leviku laienemist, eriseadmeid ja inimese tavade muutumist • tulevikus on raadio, televisioon ja ajalehed neti (veebi) või selle järeltulija eriteenused • veebiportaal = virtuaalajaleht (kaasajal)

23. Infoühiskonna mõju tavainimesele • Inimese liikumised ruumis (reisimised) saab jagada kolmeks põhivaldkonnaks: • füüsiliste esemete teisaldamine • asjaajamine (info liigutamine) • turism Infoühiskond kaotab neist teise ajapikku ära (selle asemel liigub ainult digitaalinfo mööda infokiirteed) Taolise liikumise osatähtsus kaasaja suhteliselt keerukas maailmas on vähemalt 30-50% (autori hinnang)

24. Infoühiskonna mõju tavainimesele Arengu võimalikud head küljed: • Liiklusintensiivsus (eriti linnades) peaks vähenema märgatavalt — füüsiliselt liigutakse vaid vajaduse korral. Tulemuseks onenergia kokkuhoid (fossiilsete kütuste varu on piiratud, vrd bensiini hinna tõus) • Vaimset tööd tegevad inimesed võivad vabalt valida elu- ja töökohta kogu maailma piires (mis on ühendatud infokiirteega): tekib nn kaugtöö • Suurlinnade kontsentreerumise mõju vähenemine • Kogu maailma vaimne potentsiaal ühtlustub

25. Infoühiskonna mõju tavainimesele • Arengu halvad küljed: • Inimese füüsiline kängumine liikumisvaegusest tingituna • Inimese sotsiaalne kängumine seoses virtuaalsuhtlusvahendite tekkimsiega • Suurlinnade slummistumise oht • Eri kultuuride, rahvuste jm lahustumine

26. Infoühiskond ja äri Valdkonda nimetatakse e-äriks, võrgumajanduseks vms. On kaasajal väga kuum teema (viimased 2-3 aastat) • Põhialused: • arengu aluseks tuleb võtta eeltoodud infoühiskonna viis postulaati • arvestada tuleb sellega, et suur osa põhijooni pole praeguseks veel välja kujunenud, vaid üksnes osa • arvestada tuleb inimeste konservatiivsust (eriti avalikus halduses) • praegu on üks kiireima muutumise perioode, kus pannakse paika uued jõujooned, sh ka majanduses

27. E-äri üldsuundumisi • Kodus töötajate (kaugtöötajate, telemaatikute) arv suureneb. Saab rakendada juhul, kui töö lähteandmed ja tulem on suurelt osalt teisendatav universaalsele digitaalkujule • Vaimse (sh ärilise) potentsiaali osas joonistatakse maailma geograafia ümber. Kriteeriumiks saab juurdepääs (nii füüsiline kui ka loogiline uusimale teabele ja teabevõrgule). Tekivad uued ääremaad ja eesrindlikud piirkonnad • Raha ja teabe hõlbus ja hetkeline, kuid ka kontrollimatu liikumine infokiirtee vahendusel • Reklaami siirdumine infokiirteele ja muutumine interaktiivseks • Rahvusvaheliste ja hajutatud firmade osakaalu tõus

28. Infoühiskonna majanduse põhireeglid • Äri ei sisalda teabe (informatsiooni) vahetamist. Äri ise on teabe vahetamine ja ei midagi muud.Kõik sellest välja jääv on töö. • Järeldus: tuleb luua koos oma äriga mingi teabe vahetamise võrk või süsteem, mis toimib võimalikult kiiresti, taastoodab ennast kui võimalik ja töötab koos võrguga. • Kasum ja käive ei sõltu mitte võrgu suurusest lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt.Süsteemid arenevad teatud kriitilise piirini aeglaselt ja ei too kasumit, sealt edasi muutub areng hüppeliseks. Seegatuleb püüda teha see võrk ülemaailmseks (virtuaalgeograafia ei tunne piire!)

29. Infoühiskonna majanduse põhireeglid • Pidevalt kasvab toodete hulk, millel massi/inimtööjõu suhe väheneb(digitaalteabel on see null). Sellise toote ja sageli ka sellega seotud tööjõu turg on maailmasuurune. • Järeldus:tuleb tegutseda globaalselt ehk teisisõnu virtuaalses ruumis. • Väärtus on mitte unikaalsuses, nagu senimaani, vaid rohkuses— mida rohkem on sarnaseid subjekte, seda suurem on käive (vt p 2). • Järeldus:tuleb kaasata olemasolevaid süsteeme ja liituda nendega, mitte tekitada kõrvale paralleelset.

30. Infoühiskonna majanduse põhireeglid • Oma teenuse laiaks levitamiseks tuleb jagada (üle võrgu) midagi tasuta (vt p 2 ja 3); vähemalt esialgu. Kasum tuleb kas lisateenuste müügist või hiljem teenuse põhimõtete muutmisest. • Primaarne on arendada mitte toodet, vaid teadmisi ja oskusi (mida kasutada toodete valmistamisel). Konkreetse toote turg võib ühel hetkel kiiresti kaduda või märgatavalt teiseneda. Infoühiskonnas firmad kas tekivad või kaovad või siis teevad aeg-ajalt läbi uuenemisprotsessi, mil nad on madalseisus. • Järeldus — tuleb kriitiliselt vaadata arenguid ja katsetada paralleelset mitmes harus, toetudes teadmistele ja oskustele, mida pidevalt täiendada. Tuleb õppida tehtut lammutada.

31. Infoühiskonna majanduse põhireeglid • Tuleb olla valmis pidevaks innovatsiooniks, kus uus know-how võetakse kohe toodetes kasutusele. Industriaalühiskonnale omane (töökohtade, toodete, erialade jm) stabiilsus on jäädavalt kadunud. • Järeldus: tuleb mitte püüda lahendada probleeme, vaid leida võimalusi, neid pidevalt kriitiliselt ümber vaadates. Töösuhete iseloom ja omadused muutuvad (ühekordsed projektid, kaugtöö üle võrgu jm).

32. Infoühiskonna majanduse põhireeglid • Reklaami ja turunduse osakaalu suurenemine ja nn “targad” kliendid, samuti suhtekorralduse uuenemine, mis põhineb usaldusele. • Kui inimene saab võrgus kõigele põhimõtteliselt ligi, siis ta valib selle toote, mille kohta ta saab kõige rohkem teavet (loe: reklaami) või personaalse kontakti. • Järeldus: tuleb tagada neti vahendusel individualiseeritud side klientidega. Tuleb anda ka klientidele oma tootest kogu siseinfo ja lubada neid seda täiustama (vrd tarkvara beetaversioonid).

33. Infoühiskonna majanduse ohud • Inimese asendamine masinatega (füüsilise töö ja rutiinse vaimne töö osas) võib vallandada üleüldise tööpuuduse ja sotsiaalse kaose • Raha, tööjõu ja toodete kontrollimatu liikumine (rahvusvaheline võrgumajandus!) ja krüpteeritud teabe vahetamise võimalus kogu maailma ulatuses loob hea pinnase organiseeritud kuritegevuse arenemiseks • Rikaste ja vaeste piirkondade vahelise erinevuse suurenemine maailmas (ühtedes on infokiirteeühendus, teistes pole) • Nn kübermajandussõdade sagenemine, mis võivad omandada väga erinevaid vorme, sh tavalise sõja ja traditsioonilise kübersõja (cyber-warfare) eritunnuseid • Inimese privaatsuse ja firmasaladuste kadumine üleüldises inforägastikus

34. Äritegevus infoühiskonnas … on ilma eranditeta äri ja majandustegevus küberruumis. Karm reaalsus — kes asub väljaspool küberruumi, onmängust üldjuhul väljas • Enamik äri- ja vahendustegevusi hakkab toimuma äribörsina töötavas digitaalmeediumis (digitaalbörs). Äri on selle süsteemi mingi mõttelise osa haldamine või käsutamine • Süsteem hakkab arvatavasti tööle toodete ja teenuste liikide kaupa (ehitusmaterjal, elektroonikakomponendid, ravimid, toiduained jne) • Tekib tõenäoliselt nende ühtne süsteem (mille osad võivad küll olla erinevad omandis). Niikuinii hüpermeedium on oma olemuselt üks tervik

35. Infoühiskond ja riik: probleem Probleemid praeguses riigisüsteemis (seni lahendamata): • Riigiaparaadi maht on kasvanud koos ühiskonna keerukuse kasvuga, kuid asjaajamise kiirus on jäänud endiseks — bürokraatlike protsessidesuurenemine elutegevuses • Majanduse tempo on viimastel aastatel järjest kasvanud; riigiaparaadi toimimiskiirus aga jäänud endiseks või kahanenud Ei ole ette näha nimetatud vahe suurenemise peatumist • Kohmakas ja suur riigiaparaat vajab oma ülalpidamiseks järjest rohkem ressursse, mistõttu tavakodanikumaksukoormus suureneb Nende lahendamine nõuab riigisüsteemi põhjalikku muutmist infoühiskonnas

36. Infoühiskond ja riik: võimalik lahendus • Seadusandlus viimine formaliseeritud kujuleMääraksid riigi(aparaadi) toimimisalgoritmid (sisaldavad otsustavaid inimesi e riigiametnikke) üheselt • Riigi andmekogude korrastamine.Sisaldaksid kõiki andmeid, mida riigil oma tegevuse juures seadusandlusest lähtuvalt vaja läheb. Oleksid jaotatud andmekogudeks ergonoomia ja andmeturbe seisukohtadest lähtudes. Neid peaksid ülal erafirmad lepingute alusel. Kujundaksid koos seadusandlusega riigiaparaadi vaimse keskuse.

37. Infoühiskond ja riik: võimalik lahendus • Automaatsete andmetöötlussüsteemide tekitamine Realiseeriksid seadusandluses ette nähtud rutiinset vaimset tööd (üheselt algoritmiseeritavat tegevust). Saaksid oma andmed andmekogudest ja esitavad oma andmed ka sinna. Neid peaksid üleval erafirmad lepingute alusel. • Riigiametnike arvu vähendasmine (täidesaatev võim), nad teeksid seadusandluse põhjal otsuseid (loomingulist vaimset tööd), millega kaasneb vastutus. Saaksid oma tegevuseks vajalikud andmed andmekogudest ja edastavad ka sinna. Riigiametnike erijuht oleks sunniaparaadi töötajad, kelle tegevuse väljund ei ole universaalsel digitaalkujul, vaid kujutab endast füüsilist tegevust (politsei, sõjavägi, vangivalvurid jms).

38. Infoühiskond ja riik: võimalik lahendus • Suhtluslüüsi tekitamine, mille abil kodanikud (jm subjektid) riigiaparaadiga suhtleksid. Koosneks virtuaalliidesest (netis) ja hulgast füüsilistest infopunktidest. NB! Nimetatud lahendused on seni kahjuks vaid hüpoteetilised; seda pole kusagil realiseeritud ega kinnitatud, samuti pole seda võetud ühegi (riikliku arendus)tegevuse eesmärgiks. Kindlasti realiseerub aga see tulevikus. Praegu ei taha paljud inimesed — eriti praeguse riigisüsteemiga seotud — sellest kõigest veel avalikult rääkida, kartes oma tuleviku pärast IT spetsialistide missioonitööl on ees suur kündmata põld

39. Eesti: kus me oleme ja kuhu läheme Praegune seis Eestis on väga hea: me oleme ca 6-7 aastaga enamiku uut omaks võtnud ja oleme IT arengus pea samal pulgal arenenud riikidega • meie Interneti leviku tase on võrreldav enamiku Euroopaga või isegi sellest ees • meie pangandus on siirdunud Internetti rohkem kui mujal maailmas • koolides on arvutiõpe lahutamatu osa • meie riigisüsteemi esindatus võrgus onväga arenenud (nt meie riigivõrgukeskus tekkis varem kui USA oma)

40. Eesti: kus me oleme ja kuhu läheme • Kiire areng võib jätkuda kui: • riik suudab kiiresti moderniseerida seadusandlust, et võtta kasutusele uusimad IT-l põhinevad võtted (digitaalne asjaajamine, digitaaldokumendid jms) • riik suudab toetada võrgu tekkimist maapiirkondades, et vältida infovaeseid piirkondi: selle töö maht on võrreldav kogu Eesti elektrifitseerimise töö mahuga ja erasektor siin ei saa initsiatiivi näidata • riik suudab kiire arenguga kaasas käivaid sotsiaalseid plahvatusi vältida • riik suudab näida muu maailma ees end piisavalt atraktiivsena

41. Eesti: kõik teed on veel lahti Järeldus:Eesti kiire arengu jätkumine sõltub igaühest meist, eriti aga IT spetsialistidest, kuivõrd nad suudavad mõjutada poliitikuid tegema õigeid otsuseid, mis ei ole suunatud omakasu ja oma koha kinnihoidmise printsiibist, vaid vaatavad tulevikku; eelkõige IT-põhist innovatsiooni silma pidades Edu ja jõudu infoühiskonna rakendamisel ja propageerimisel 