1 / 11

Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel

Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel. Desarmeerimiskonverents 1932-1934. osales 61 riiki, toimus Genfis, organiseeris Rahvasteliit relvajõudude vähendamine nii palju, et neid ei saaks rakendada teiste riikide ründamiseks

dugan
Download Presentation

Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel

  2. Desarmeerimiskonverents 1932-1934 • osales 61 riiki, toimus Genfis, organiseeris Rahvasteliit • relvajõudude vähendamine nii palju, et neid ei saaks rakendada teiste riikide ründamiseks • kokkuleppeid ei saavutatud , konverentsilt lahkusid Jaapan ja Saksamaa • riigid hakkasid sõlmima kahepoolseid lepinguid, et saada paremaid positsioone Teise maailmasõja eel

  3. Versailles süsteemi kokkuvarisemine • 1932 a. Lausannei konverentsil peatati Saksamaa reparatsioonimaksed • 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus • 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 34% Briti laevastiku tonnaazist. • 1935.a. Saarimaal referendum, Saarimaa liitus Saksamaaga • 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni

  4. Sõjakollete kujunemine maailmas • 1931 – Jaapan tungis Mandzuuriasse, rajati Mandzuko riik. • 1935 – Itaalia tungis Etioopiasse (Abessiina kriis). Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks • 1936-1939 – Hispaania kodusõda • Vabariikliku Rahvarinde valitsuse vastu alustasid mässu sõjaväelased eesotsas kindral Frankoga. • Hispaania kodusõtta sekkusid välisriigid. Frankiste toetati relvade ja vabatahtlikea, sõjaväespetsialistidega Itaalia ja Saksamaa ning vabariiklasi NSV Liit. • Hispaania kodusõda lõppes frankistide võiduga. 28. märtsil 1939 sisenesid nad Madridi. Kehtestus kindral Franko diktatuur. •  Hispaania kodusõjas nähakse ka Teise maailmasõja eelproovi

  5. Agressorite bloki kujunemine • 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) • 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga • 1937.a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga

  6. Suur-Saksamaa idee elluviimine • 13. märts 1938.a. – anšluss – Austria liitmine Saksamaaga Saksa väed sisenesid ilma vastupanuta Austriasse ja Austria liideti Saksamaaga • 29. sept. 1938.a. - Müncheni sobing märts 1939 .a. – Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga, Poolalt nõuti Danzigit • 22. mai 1939.a. – sõlmiti Teraspakt ( Saksamaa Itaalia vahel) • 23. augustil 1939.a. - sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) • 27. sept. 1939. a. – Kolmikpakt ( Saksamaa, Itaalia, Jaapan)

  7. Müncheni sobing 1938 • 29. septembril 1938.a. Münchenisse kogunenud Briti peaminister Chamberlain, Prantsuse peaminister Daladier, Hitler ja MussoliniMüncheni lepingu. • Leping kohustus Tsehhoslovakkiat viima oma väed 10 päeva jooksul Sudeedimaalt välja ning loovutama selle piirkonna Saksamaale. • Neli suurriiki – Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia kohustusid tagama ülejäänud Tsehhoslovakkiapuutumatuse Müncheni lepingu tagajärjed: • 1939.a. märtsis kuulutasid Slovakkia ja Ukraina rahvuslased välja Slovakkia ja Taga-Karpaatia lahkulöömise Tsehhoslovakkiast. • 15. märtsil 1939.a. sisenesid saksa väed Prahasseja Ungari väed Taga-Karpaatiasse. • Tsehholovakkiavabariik lakkas olemast. Tsehhimaad hakati nimetama Böömi-Määri protektoraadiks, seda juhtis Berliinist määratud protektor. • Slovakkia kuulutati iseseisvaks tihedas liidus Saksamaaga. Taga-Karpaatia Ukraina alad aga anti Ungarile.

  8. MRP 23. aug. 1939 • 23. augustil 1939.a. allkirjastasid Moskvas Saksa välisminister JoachimvonRibbentrop ja NSVL välisasjade rahvakomissar Molotovmittekallalletungipakti e. Molotov-Ribbentropi pakti (MRP)kehtivusega 10 aastat, mille alusel jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa oma mõjusfäärid Euroopas. Pooled lubasid teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjategevuses. Peale avalikustatud lepete sisaldas salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning NSV Liidu ja NSV Liidu ja Saksamaa mõjusfääride kindlaksmääramise kohta.

  9. MRP kaart Leedu põhjapiir tähistas salaprotokolli alusel ühtlasi Saksamaa ja NSV liidu huvisfääride piiri. Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia määrati NSV Liidu mõjusfääri kuuluvaks ka Leedu läks hiljem Nõukogude Liidu mõjusfääri. Mõjusfääride piir määratleti ka Poola suhtes jõgede Narew, Wisla ja San joonel, sellest joonest Ida-Poola alad läksid Nõukogude Liidule, läänepoolsed aga Saksamaale.

  10. Lepituspoliitika (rahustamispoliitika) • Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, millega üritada teda nö. rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing) • Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see osutus lühinägelikuks. • Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus nõustusid Müncheni lepingut sõlmima eelkõige sellepärast, et enamik inglasi ja prantslasi ei olnud moraalselt valmis sõdima ja surema Tsehhoslovakkia pärast. Lääne üldsus ning enamik poliitikuid uskus, et Sudeedimaa loovutamisega suudetakse taltsutada Hitlerit ning muuta ta nö. tsiviliseeritud partneriks.

More Related