Raied
Download
1 / 50

RAIED - PowerPoint PPT Presentation


  • 245 Views
  • Uploaded on

RAIED. Veiko Belials Luua Metsanduskool. Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi. Hooldusraied Valgustusraie Harvendusraie Sanitaarraie Uuendusraie Lageraie Turberaie

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'RAIED' - dolf


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Raied

RAIED

Veiko Belials

Luua Metsanduskool



Raiete jagunemine metsaseaduse j rgi
Raiete jagunemine metsaseaduse järgi metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

  • Hooldusraied

    • Valgustusraie

    • Harvendusraie

    • Sanitaarraie

  • Uuendusraie

    • Lageraie

    • Turberaie

      1)Aegjärkne raie

      2)Häilraie

      3)Veerraie

  • Valikraie

  • Trassiraie

  • Raadamine


  • Hooldusraied
    Hooldusraied metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.


    H ooldusraiete eesm rgid
    H metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.ooldusraiete eesmärgid

    • Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine)

    • Tulu saaminepikas perspektiivis

    • Puidu kvaliteedi parandamine

    • Looduslähedane metsakasvatus


    Hooldusraietega m jutame
    Hooldusraietega mõjutame: metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Puistu liigilist koosseisu

    • Puistu tihedust

    • Puistu sanitaarset seisundit

    • Puistu vastupidavust tormi ja –lumekahjustustele

    • Puistu vastupidavust putukkahjuritele

    • Puistu vastupidavust seenhaigustele


    Hooldusraietega m jutame1
    Hooldusraietega mõjutame: metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Puistu valgustingimusi

      • Mõjutada laasumist

      • Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist

      • Kiirendada puuliikide vaheldust

      • Kiirendada puistu väljakasvatamist

      • Suurendada puistu juurdekasvu

    • Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist


    Metsaseadus
    Metsaseadus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Valgustusraiet tohib teha puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks.

    • Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm.


    Puude h renemine vastavalt vanusele
    Puude hõrenemine vastavalt vanusele metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.


    Puude h renemine vastavalt vanusele1
    Puude hõrenemine vastavalt vanusele metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.


    Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada
    Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal,

    • seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem,

    • kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike,

    • mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal,

    • kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus,

    • rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni.

    • pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu,

    • okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.)


    Miks lehtpuud h ivavad lageda ala raiesmiku
    Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust,

    • pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti,

    • seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad,

    • pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised,

    • lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele,

    • varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja,

    • sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist.


    Okaspuupuistu hooldamine
    Okaspuupuistu hooldamine metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet.

    • Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 10-20 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu.


    Valgustusraie kuusikus
    Valgustusraie kuusikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt.

    • Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada.


    Valgustusraie kuusikus1
    Valgustusraie kuusikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid siis, kui noorendik on väga tihe.

    • Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgusšokk väiksem.


    Valgustusraie kuusikus2
    Valgustusraie kuusikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda.


    Valgustusraie kuusikus3
    Valgustusraie kuusikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.


    Valgustusraie kuusikus4
    Valgustusraie kuusikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega puistu.


    Valgustusraie m nnikus
    Valgustusraie männikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu.


    Valgustusraie m nnikus1
    Valgustusraie männikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männi-pigiroostet.


    Valgustusraie m nnikus2
    Valgustusraie männikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Männi-kase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad “piitsutades” männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni.


    Valgustusraie m nnikus3
    Valgustusraie männikus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Põdra- ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist.


    Valgustusraied lehtpuupuistutes
    Valgustusraied lehtpuupuistutes metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus.

    • Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad.

    • Varajase valgustusraie puhul võib kännu- ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet.


    Valgustusraied lehtpuupuistutes1
    Valgustusraied lehtpuupuistutes metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Kase- ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 1800-2000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 1000 tk/ha.


    Metsaseadus1
    Metsaseadus metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid.

    • Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem.

    • Harvendusraiettehaksemetsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks .


    • Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.


    • Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 5-10 aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast. Jälgida tuleb puistu rinnapindala alammäära, mille annab metsade majandamise eeskiri.


    Parimad puud
    Parimad puud: aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.

    • Terved

    • Hästi arenenud võraga

    • Sirged

    • Korralikult laasunud

    • Hargnemata

    • Tüvi väikese koondega


    Kasulikud puud
    Kasulikud puud: aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.

    • Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele

    • Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust


    V ljaraiutavad puud
    Väljaraiutavad puud: aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.

    • Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn “hundid”)

    • Surevad või surnud puud

    • Halbade tüve- või võraomadustega puud

    • Liigiliselt sobimatud puud

    • Asendilt sobimatud puud


    Hundid v lja
    “Hundid” välja! aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.


    S ilita parimad puud
    Säilita parimad puud! aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.


    S ilita antud pinnasele sobivaimad liigid
    Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid! aasta järel, hiljem 10-15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast.


    Harvenda selliselt et puudele j ks v imalikult v rdselt valgust ja toitaineid
    Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid.


    Kumba harvendad varem
    Kumba harvendad varem? võrdselt valgust ja toitaineid.


    Kokkuveoteed
    Kokkuveoteed võrdselt valgust ja toitaineid.

    • kokkuveoteede laius 4 meetrit

    • Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast


    Kokkuveoteed1
    Kokkuveoteed võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse jälgimine olulisem kui teede omavaheline vahekaugus.


    Kokkuveoteed2
    Kokkuveoteed võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Raja tee puistu hõredamatesse kohtadesse.

    • Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile.

    • Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult kitsad ja looklevad.

    • Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus.

    • Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse.


    Uuendusraied
    Uuendusraied võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Uuendusraiet tehakse metsa uuendamiseks


    Lageraied
    Lageraied võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud:

      • Seemnepuud

      • Säilikpuud

      • Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud


    Seemnepuud
    Seemnepuud võrdselt valgust ja toitaineid.

    • seemnepuudeks jäetakse 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta

    • Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet.


    S ilikpuud
    Säilikpuud võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Säilikpuudeks jäetakse eriti jämedate puidusortimentide saamiseks sirgeid ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulisi mände, arukaski või kõvu lehtpuid.


    Elustiku mitmekesisuse tagamiseks s ilitatavad puud
    Elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitatavad puud võrdselt valgust ja toitaineid.

    • Kasvavad puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, aga mitte üle 20 puud ja 25 tm tüvepuitu.

    • Esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud.

    • Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.



    Liitumisajad
    Liitumisajad järgi.

    • Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud – 4 aastat

    • Muu – 2 aastat

    • Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse

    • Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust


    Turberaied
    Turberaied järgi.

    • Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all.

    • Langi suurus max. 10 ha (kaitsemetsas 5 ha)

    • Turberaiet ei tohi teha, kui puistu täius on üle 84%

    • Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud.


    Lageraie eelised ja puudused
    Lageraie järgi. eelised ja puudused

    • Kujunevad ühevanuselised metsad

    • Järsk keskkonnamuutus:

      a.Kaob vana metsa turve, suureneb külmaoht

      b.Hoogustub kamardumine, lehtpuuvõsa teke

      c.Lõhutakse taimkate ja tihti ka metsamuld

      d.Võib hoogustuda soostumine

    • Nõlvadel erosioonioht

    • Raiejäätmed metsakahjurite sigimispaigana

    • Lihtne korraldada ja mehhaniseerida

    • Lihtne uuendada

    • Lihtne prognoosida raiemahtu

    • Lihtne teostada, ei nõua metsakasvatuslikke eelteadmisi

    • Loob soodsad tingimused valgusnõudlike liikide uuenemiseks

    • Raie korraga, ei vigastata tulevikus noori puid


    Turberaie eelised ja puudused
    Turberaie järgi. eelised ja puudused

    • Võrreldes lageraietega keerukam teostada, nõuab eelteadmisi

    • Raie tehakse mitmes järgus, mis toob kaasa ohu vigastata tulevikus noori puid; osa uuendust hävib

    • Puistu muutub tuulehellaks

    • Tööd on kulukad ja mehhaniseeerimine keerukam

    • Uuenemine ei pruugi olla edukas

    • Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht

    • Asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks puistu muid funktsioone

    • Väiksemad kulud metsauuendamisele

    • Sobib kaitsemetsades

    • Putukkahjustuste oht looduslikele taimedele märgatavalt väiksem kui kultuuris

    • Mets ei kujune ühevanuseline

    • Keskkonda ei muudeta järsult


    Raieaeg järgi.sõltub ilmastikust, kasvukohast ja mehhanismidest.

    Raie aja, masinate ja tehnoloogia valikul tuleb vältida:

    • mullaomaduste ja veerežiimi halvenemist ning mulla erosiooni,

    • metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide lõhkumist,

    • raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise raskenemist või võimatuks muutumist raietööde tagajärjel


    Loe lisaks
    Loe lisaks: järgi.

    • Metsaseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1044018

    • Metsa majandamise eeskiri - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1044018&id=12771900


    ad