1 / 31

Otsetoetused: Arutelude seis

Otsetoetused: Arutelude seis. Jaanuar 2013. Tänased teemad. Otsetoetuste struktuur Täna töös: 3 võimalikku lähenemist Põhitoetus: põllumajandusmaa põllumajandustootja toetusõigus Rohestamine Noored ja/või väikesed põllumajandustootjad.

denton
Download Presentation

Otsetoetused: Arutelude seis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Otsetoetused: Arutelude seis Jaanuar 2013

  2. Tänased teemad • Otsetoetuste struktuur • Täna töös: 3 võimalikku lähenemist • Põhitoetus: põllumajandusmaa põllumajandustootja toetusõigus • Rohestamine • Noored ja/või väikesed põllumajandustootjad

  3. Tuleviku otsetoetus(ed) Otsetoetus muutub mitmeosaliseks: • toetusõiguste alusel makstav põhitoetus • kohustuslik lisatoetus, keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest • Lisatoetused • looduslike kitsendustega aladele • noortele põllumajandustootjatele • Väiketootjate toetusskeem

  4. Komisjon, Parlament, Nõukogu • Euroopa Komisjon esitles oma ettepanekut oktoober 2011 • Euroopa Parlamendi Põllumajandus-komitee hääletab kompromiss-ettepanekute üle jaanuaris 2013 • Põllumajandus- ja Kalandusnõukogu (Eesistuja töötab koos ettevalmistava töögrupiga)

  5. 3 nõuet otsetoetuse taotlejale Toetusõiguslik põllumajandusmaa, mis on taotleja kasutuses 2014.a ja deklareeritud vastaval taotlusel. Põllumajanduslikku maad (vähemalt 1 ha) kasutav isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega: • kasvatab põllukultuure või põllumajandusloomi; • täidab häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja asjakohaseid majandamisnõudeid; • teeb põllumajandusmaal minimaalseid riigi poolt sätestatud tegevusi. Koos tavalise toetuse taotlusega taotletakse vastavalt toetusõigusliku põllumajandusmaa suurusele toetusõigused

  6. Eesistuja muudatused • Volitused liikmesriigile (LR) põllumajandusliku (ja mittepõllumajandusliku) tegevuse ja traditsiooniliste looduslike karjamaade täpsemaks defineerimiseks • Võimalus välistada riigi ja KOV asutused ja määratletud mittepõllumajanduslike tegevusalade ettevõtted • Võimalus kasutada 5000€ piirmäära • Vajadusel peab taotleja tõestama majandustegevuse tulude jagunemist (sh põllumajandusliku tulu osa)

  7. Euroopa Parlament (raporti projekt) • LR antakse õigus sätestada raamistik ja definitsioon põllumajandustootja määratlemiseks

  8. Põhitoetus • Toetusõigused määratakse 2014. aastal deklareeritud põllumajandusmaa alusel, üheliigilistena ja sarnase väärtusega • Võrdlusaasta 2011: isik taotles otsetoetust või kasutas maad, mis ei olnud heas korras 2003.a. • Toetusõiguste riiklik reserv, noorte alustavate põllumajandustootjate prioriteet • Minimaalne toetusõiguslikkus: 1 ha või 100€

  9. Eesistuja muudatused • Regionaalset ühtset otsemakset kasutanud riigid saavad jätkata kohandades toetusõigusi • Toetusõiguste väärtusest [40%] peab olema regionaalselt või riiklikult ühetaolise väärtusega, ülejäänud osa kasutatakse eelneva toetuse astmeliseks vähenemiseks [ ka ÜPT rakendanud riikides] • Toetusõiguste riiklikust reservist (kuni 3%) võib jagada toetusõigusi noortele, alustajatele või erijuhtude korral

  10. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Erandina põhitoetusest võib LR jätkata regionaalsete toetusõigustega või ühtse pindalatoetusega kuni 2020.a lõpuni • Toetusõigus määratakse -2009-2011 otsetoetuste skeemis osalenutele, - neile, kes tõestavad oma põllumajanduslikku tegevust 2011.a. või - kes omavad maad vaid väljapool ÜPT 2003.a referentsi

  11. Lisanduvad rohestamise nõuded Põhitoetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajanduslikke tootmisviise, milleks on: • põllumajanduskultuuride mitmekesistamine • püsirohumaa säilitamine • ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala Kohustustest vabastatud nö põhitegevuselt rohelised tootjad Püsirohumaa säilitamine laieneb kõigile, teiste nõuete juures alampiiride küsimus Euroopa Komisjoni ettepanek karistuse ülempiiri kohta [200] %

  12. Eesistuja muudatused • Samaväärsed kohustused, mida täidetakse keskkonnatoetuste või riiklike sertifitseerimisskeemide raames võivad asendada üht või mitut kolmest kohustusest (KOM heakskiidul) • Kohustused loetakse täidetuks tunnustatud mahetootjate poolt

  13. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Kohustustest vabastatud tootjad, kelle maakasutuses üle 75% rohumaad ja ülejäänud põllumaa on alla 50 ha

  14. Põllukultuuride mitmekesistamine • Kohustuse lävendiks on põllumaa suurus 3 ha • Põllumaal peab kasvatama vähemalt kolme erinevat kultuuri • Peamise kultuuri kasvupindala ei tohi olla enam kui 70%, vähim kasvupind 5 % • Volitus põllukultuuri defineerimiseks • Vabastatud täielikult rohumaa ja/või kesaga majapidamised

  15. Eesistuja muudatused • Kohustuse lävendiks on põllumaa suurus 15 ha • Põllumaal peab kasvatama vähemalt kolme erinevat kultuuri • Peamis(t)e kultuuri(de) kasvupindala ei tohi olla enam kui 70% (95%) • Põllukultuuri definitsioon perekonna tasemel (v.a. suvi- ja taliviljad, 3 perekonda) • Vabastatud suure püsirohumaa(75%) ja/või kesa (70%)osakaaluga tootjad • [ Metsasuse arvestamine]

  16. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Kohustuse lävendiks on põllumaa suurus 10 ha • Põllumaal peab kasvatama vähemalt kahte erinevat kultuuri (peamine kuni 80%), kui põllumaa suurus on 10-30 ha; kolme kultuuri (peamine kuni 75, kaks peamist 95%) kui põllumaa suurus üle 30 ha • Volitus põllukultuuri defineerimiseks

  17. Püsirohumaa säilitamise kohustus • Senine kohustus LR tasemel kehtib jätkuvalt kuni 2015. aasta • Põllumajandustootja tasemel püsirohumaa säilitamise kohustus 2014. a taotlusel kirja pandu alusel

  18. Eesistuja muudatused • Kui püsirohumaa suhe pole võrreldes 2012. aastaga vähenenud üle 5%, pole tootja tasemel kohustuse kontroll kohustuslik • Kui püsirohumaa on vähenenud üle 3% kuid mitte üle 5% võib rakendada piirkondlikku püsirohumaa säilitamise kohustust

  19. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Püsirohumaa definitsioon sisaldab ka püsikarjamaad Definitsioon sisaldab 7.a. , puid ja põõsastikke ning muid karjatamiseks sobilikke liike ja muid karjamaale iseloomulikke objekte • Muuta tohib kuni 5% püsirohumaa kasutuse otstarvet, kuid see pole lubatud süsinikurikaste maade, märgalade ja pool-looduslike rohumaade osas

  20. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala • Põllumajandustootja määratleb ökoloogilise kasutusega alaks 7% toetusõigusliku põllumajandusmaa hektaritest (v.a.püsirohumaa) • Ökoloogiliseks alaks võib olla nt kesa, terrassid, maastikuelemendid Arvestusest välistatakse püsirohumaal asuvad maastikuelemendid

  21. Eesistuja muudatused • Kohustus määrata 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala kehtib põllumajandustootjatele maakasutusega (v.a. püsirohumaa) üle 15 ha • Täiendused võimalikku alade loetelusse: kesa, terrassid, maastikuobjektid, puhverribad [kus ei kasutata väetisi ja taimekaitsevahendeid], püsikultuuride kasvualad(20-50 puud ha kohta), metsaservas asuvad toetusõigusliku põllumaa ribad, keskkonnatoetuste kohustustega alad; metsastatud põllumajandusmaa. • Kohustusest on vabastatud suure püsirohumaa(75%) ja/või kesa (70%) osakaaluga tootjad; kohustuse arvestamisel jäävad välja liblikõieliste ja ekstensiivsete püsikultuuride kasvualad. • [ Metsasuse arvestamine] • Arvesse lähevad kollektiivsed tegevused kuni 3,5% ulatuses;

  22. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Kohustus alasid määratleda rakendub astmeliselt 3 - 5% aastaks 2016. Komisjon esitab analüüsi 2017.aastal, mille tulemusel võib suureneda 7%-ni alates 2018.a. • Kohustuse täitmiseks võivad põllumajandustootjad rentida KOV omanduses kõrge loodusväärtusega maid • Täiendused võimalikku alade loetelusse: kesa, terrassid, maastikuobjektid, hekid, kiviaiad, põllusisesed puude grupid, tiigid, lämmastikku siduvate taimede kasvualad, puhverribad; metsastatud põllumajandusmaa.

  23. Lisatoetus noortele põllumajandustootjatele • Liikmesriik maksab lisatoetust noortele, kes alustavad oma põllumajanduslikku tegevust. • Taotlemise hetkel alla 40-aastased alustavad põllumajandustootjad • Viiel aastal TÕ 25%-line juurdemakse, mida piiratakse: • 25 hektariga või kuni LR keskmise ettevõtte maakasutuse suuruseni Eesti keskmine 39 ha

  24. Eesistuja muudatused • Toetuse saajana vaid füüsiline isik, kuni 40 a vana (Komisjon määratleb kriteeriumid juriidilise isiku osas, taotlejate ebavõrdse käsitluse vältimise eesmärgil) • Kõrgendatud toetusõiguste arvu piirangu määrab LR, see pole väiksem kui 25 ha või LR keskmine majapidamise suurus • 25% kõrgem toetusõiguse väärtus või noorte kogutoetus jagatud toetusõiguslike hektaritega

  25. Euroopa Parlament (raporti projekt) • LR võib määratleda lisakriteeriume taotlejatele • LR määratleb hektarite piirmäära , mis pole suurem kui 100 ha

  26. Väiketootjate toetusskeem • Liikmesriik maksab väiketootjate toetusskeemis osaleda soovivatele taotlejatele ette määratud ühetaolist summat • Liitumisotsus taotleja poolt hiljemalt 15.oktoobriks 2014.a. • Toetussumma suuruse teavitamine • Võimalus skeemist väljuda • Toetuse suurus 500€ kuni 1000€, kas 15% riiklikust keskmisest toetussummast põllumajandustootja kohta või kuni 3kordne riiklik keskmine hektaripõhine toetusmäär

  27. Eesistuja muudatused • Toetusskeem on LR-ile vabatahtlik • Hiliseima skeemiga liitumise tähtaja määrab LR, kuid see ei ole peale 15.oktoobrit • Makse suuruse võib määrata tegelike toetuste summa alusel individuaalselt, vahemikus 500-1000€

  28. Euroopa Parlament (raporti projekt) • Kui LR otsustab skeemi rakendada, siis tingimustele vastava tootja osalemine on kohustuslik • Automaatselt loetakse skeemis osalejaks kõik , kelle toetuse summa on alla 1500€ • Makse tegelike toetuste summa alusel, vahemikus 500-1000€

  29. Tootmisega seotud toetus Liikmesriik võib valida toetada : Sektoreid või piirkondi, kus on täheldatav teatud eriliste raskuste läbimine majandus-ja / või sotsiaal-ja / või keskkonnaga seotud põhjused. Võimalik sektorite loetelu on laialdane: teravilja, õliseemnete, valgurikaste kultuuride, kaunviljade, lina, kanepi, riisi, pähklite, tärklisekartuli, piima ja piimatoodete, seemnete, lamba-ja kitseliha, veise-ja vasikaliha, oliiviõli, siidiusside, kuivsööda-, humala, suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri, puu-ja köögivilja või lühikese raieringiga madalmetsa kasvatajaid

  30. Tähtsamad valikud otsetoetuste osas • Välistuste rakendamine või kriteeriumide kehtestamine seoses aktiivse tootja definitsiooniga (tegevused ja 5000 €) • Referentsaastate kasutamine (vahemikus 2009 - 2011) • Täiendavate otsetoetuste summade kasutamine toetusõiguste jagamisel • [ ÜPTga jätkamine] • Regionaalne käsitlus ( skeemi erinevates osades) • Riiklikust reservist toetusõiguste jagamise kriteeriumid • [Vabatahtlike]toetuste rakendamine (noored, väiketootjad, sektoripõhised)

  31. Tänan tähelepanu eest!

More Related