Tööstussektori väljavaated 2014-2020 eelarveperioodi toetuste taotlemisel

1. Tööstussektori väljavaated 2014-2020 eelarveperioodi toetuste taotlemisel Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandusarengu osakonna juhataja

2. Senised arengud • Eesti töötlev tööstus kaldu rohkem odavama ja tööjõumahukama tootmise suunas • Suurenenud on kõrgemat lisandväärtust loovate harude osatähtsus • Lihttööd on jäänud vähemaks

3. Palju inimressurssi, kuid vähem tulemusi Allikas: Eurostat

4. Töötleva tööstuse hõive tehnoloogiamahukuse järgi, 2012 Allikas: Eesti Statistikaamet

5. Transp. vahendid(19,0 → 18,4); 46,1 • Metallitooted (19,1 → 15,0); 56,0 • Mööbel, muu (13,7 → 15,4); 42,2 • Puidutooted (17,5 → 20,5); 42,3 • Paberitooted(25,6 → 45,8); 126,7 • Toit ja joogid (14,8 → 21,3); 66,8 • Trükindus(17,3 → 19,7); 52,0 • Ehitusmaterjalid (29,2 → 28,4); 67,8 • Kemikaalid (34,7 → 30,7); 128,7 • Farmaatsia (47,5 → 38,7); 228,0 • Tekstiil, rõivas, nahk (8,0→ 10,0); 33,4 • Masinad (36,5 → 27,8); 81,3 • Naftatooted (71,8 → 101,7); 260,0 • Kummi, plast (13,2→ 20,5); 64,3 • Elektriseadmed (15,7 → 27,3); 81,7 • Elektroonika (19,0 → 20,0); 23,7* Tootlikkuse “trepp” Tööstusharude järjestus lisand-väärtuselt hõivatu kohta Eestis(tuhat eurot 2008 → 2012); Soome 2012 * Tavapärasest oluliselt madalam tase; Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

6. Lisandväärtus ja kasv Allikas: Eesti Statistikaamet

7. Liikumine õiges suunas, kuid aeglane Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

8. Muutus töötleva tööstuse ametialade struktuuris Keerulisema töö tähtsus kasvab, lihtsama-rutiinsema oma langeb * Vana klassifikaator, ei ole üheselt võrreldav Allikas: Eesti Statistikaamet

9. Väljavaated • Töötlevas tööstuses hõivatute arv ei kasva • Jätkub liikumine keerulisema-kallima töö suunas • Odavam töö liigub Eestist välja või asendatakse masinatega • Tööealise elanikkonna kahanemine suurendab konkurentsi töötajate järele, võimalik kiirem palgatõus

10. SF 2020 vahendite jaotus

11. 2007-13 meetmed 2014-20 meetmed Ettevõtlusteadlikkuse- ja võimekuse kasvatamine, ettevõtluskeskkonna arendamine, eksporditeenused Ettevõtja arenguprogramm Välisinvesteeringute kaasamine Kasvualade arendamine (koostöö arendamine, nõudluspoliitikad, Start-up Eesti) Kapitalile ligipääs (laenud, tagatised, garantiid, riskikapital)

12. Põhimõtted • Strateegilinekliendihaldus – tugevdameriigirolliettevõtetestrateegiliseplaneerimisevõimekusetõstmisel • Ettevõtte terviklikarendamine – asetametoetuspoliitikakeskmesseprojektirahastamiseasemeltegevustepõhjalikuanalüüsi, planeerimise ja rakendamise • Vähemotsetoetusi ja rohkemfinantsinstrumente – üleminekturupõhiseletoetussüsteemile, näiteksfinantsinstrumentide ja riskikapitalilahendusteabilningteenuseidosaliselttasuliseksmuutes • Fookuste seadmine - keskendumemajanduskasvuenimpanustavateettevõtetegruppidele ja tegevusvaldkondadele

13. Fookused • I Temaatiline – kasvualad Ressursid IKT teistes sektorites Tervise-tehnoloogiad • II Mõjupõhine – sihtrühmad Suurkliendid ekspordikäive > 30 MEUR Kasvukliendid Müügikäive > 200 000 EUR, kasv 20+ % aastas Võtmekliendid ekspordikäive > 1,25 MEUR, lisandv. > 25 tuh EUR / in

14. EASi tegevused 1. Ettevõtja arenguprogramm • ettevõtja senise arengu ja tulevikuvõimaluste diagnostika • tervikliku 2-3 aastase arenguplaani kokku leppimine koos ettevõtjaga • toetused/teenused vastavalt ettevõtte arenguvajadustele, arengu jälgimine, jooksev nõustamine 2. Ettevõtlusteadlikkuse- ja võimekusekasvatamine, ettevõtluskeskkonnaarendamine, eksporditeenuste pakkumine • ettevõtlusteadlikkuse programmid, ettevõtluskeskkonna edendamine, eksporditeenuste arendamine

15. EASi tegevused 3. Suurinvestorite meelitamine • Fookus teadmistemahukatelvälisinvesteeringutel 4. Kasvualade programmid • Koostöö arendamine (ettevõtete vahel ja ülikoolidega), kombinatsioon tänastest koostöömeetmetest • Riigi poolt eestveetavad arendused (riigihanked, avalike teenuste arendus) • Start-up Eesti programm

16. Kredexi tegevused • RMi poolt tellitud finantsinstrumentide turutõrgete eelanalüüs valmib jaanuar 2014, kust selguvad turutõrked, mille lahendamisele uued finantsinstrumendid suunatakse. • Tõenäolised SA KredExi teenused: • Stardilaenu käendus • Laenukäendus (s.h suurte limiitide tagamine) • Innovatsioonilaen • Ekspordilaen • Riskikapitali investeeringud (EESFI) • Omakapitali investeeringud (BIF) • KredExKrediidikindlustus teenused jäävad tõenäoliselt tänasega võrreldes samaks

17. Ettevõtja arengu rätseplahendus • Eesmärk: • Juhtide ja töötajate kompetentside arendamine • Toodete ja teenuste arendamine • Protsesside uuendamine ja ekspordiarendamine • Lähtub kliendi terviklikust arengukavast ja strateegilisest kliendihaldusest EASi poolt • Uudne kliendipõhine lähenemine:terviklahendusepakkumine ühe toote kaudu • Sihtgrupp: kasvuettevõtted -  ettevõtted, kes ei ole liiga nõrgad saavutamaks arenguhüpet ning panustamaks eesmärkide saavutamisse, ega samas ka liiga tugevad, kelle puhul oleks ergutav mõju küsitav • Pilootprojekt:sügis 2013, eelarve ca 3,8 mln EUR (ERF)

18. Kohtumiseni! Kaupo Reede kaupo.reede@mkm.ee Skype: kauporeede Mob: 53304076