Muutuvad trendid infootsingus – staatilisest veebist semantilise veebini

1. Muutuvad trendid infootsingus – staatilisest veebist semantilise veebini Maris Reinfeldt 05.06.2010

2. “Kui 500 aasta pärast kirjutatakse maailma ajalugu, siis mäletatakse veel ehk maailmasõdu, aga kõige enam mäletatakse seda, et tuli internet.” (Tiit Hennoste)

3. eAlgus Interneti eelkäijaks peetakse USA kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET, mida hakati 1960. aastatel arendama eesmärgiga tagada töökindlus ka mõne võrgulüli väljalangemise korral. Veebi rakenduseni jõuti 1989. aastal, kui võeti kasutusele hüpertekst. Kiire areng algas 1993. aastal, kui serveriga suhtlemiseks loodi graafiline kasutajaliides. Tekkisid esimesed veebilehed, algamas oli ajastu koondnimega Web 1.0.

4. Web 1.0 oli esmane lähenemine veebiruumile, põhiliselt aastad1995-2001 (aga laialdaselt kasutusel ka tänapäeval ja tulevikus). See ajastu kokkuvõtvalt: Levinud oli suhtumine: kui olen netis, siis näeb ja külastab mind kogu maailm. Adumata sügavamalt, et tegu on revolutsiooniliselt uue äriplatformiga ja seal tuleb osata silma paista. Privileeg, et oled oma valdkonnas esimene kodukaomanik kadus kiirelt. Staatilised ja suhteliselt harva muutuvad lehed. Ühesuunaline info: reeglina vaid infot vaid tarbida, mõnel harval lehel oli ka näiteks „külalisteraamat“. Sisu sõltus webmasterist. Standardid olid poolikud ja hajevil. Multimeedia osakaal praktiliselt olematu, flashi asemel kasutati vilkuvaid GIF-e jne. Sel ajal oli netikasutajate arv suhteliselt väike. Web 1.0, IT mull

5. Web 1.0 ajastu näiteid

6. Web 1.0 Postimees

7. Web 1.0 Google

8. Mis on Web 2.0? Kui Web 1.0 ajastut võis nimetada veebi lapsepõlveks, siis Web 2.0 on pigem murdeiga (senisel ajateljel) mis eelneb täiskasvanuks (Web 3.0?) saamisele.

9. Web 2.0 terminit mainiti esimest korda O’Reilly Media konverentsil 2004. aastal ja see kannab endas veebi nn uue versiooni mõtteviisi. Tim O Reilly (pildil) sõnad: „Web 2.0 on ärirevolutsioon IT-tööstuses mille põhjustas Interneti kui platformi teadvustamine ja proov mõista selle uue platformi edukuse reegleid“. Web 2.0 definitsioon

10. Web 2.0 lahendused lasevad kasutajatel sisu loomisse ise panustada tõstes sellega veebikeskkonna väärtust (näiteks kommentaariumid, tootearvamused, wikid, videod, foorumid jne). See on üks Web 2.0 põhiteese. Web 2.0 kohta on kasutatud ka termineid osalusveeb ja kollektiivne intelligents. Igaüks saab osaleda ja luua. Toniseeriv fakt: praeguseks on maailmas juba kaugelt üle 1 miljardi internetikasutaja. Eksperimenteerimine: kunagi ei tea lõpuni mis sihtgrupile hästi peale läheb. Seetõttu on rohkelt eksperimenteerimist, uute asjade katsetamist, start-up-e jms. Web 2.0 – kollektiivne intelligents

11. AJAX, javascript, mashupid Multimeedia, peamiselt video RSS, uudiskiri – kommunikatsioon Toimiv lehesisene otsing, SEO (Search Engine Optimization) Sildipilv, märksõnad (tags, tag cloud) Tab, accordion, lightbox jms praktilised effektid Affiliate programs (näit. Amazon), Google reklaamid Laiendused – automaatne info sõltuvalt sisust, kasutades erinevaid algoritme. Näiteks amazon.com soovitused „inimesed, kes ostsid selle toote, ostsid ka need tooted“, Google AdSense reklaamid vastavalt lehe sisule jms. Seda nimetatakse ka semantiliseks veebiks ning on üks pealetuleva Web 3.0 ideedest. Suhtlusvõrgustikud, blogid, social bookmarking, podcasting, foorumid, wikid, torrent Veebianalüütika – uuri mida su veebis tehakse ja oska seda infot kasutada Mobiilsus Aktiivne internetiturundus, sotsiaalne meedia (social media), viirusturundus (viral marketing), huvitavad erilahendustega bannerid ja kampaanialahendused Web 2.0 – tehnoloogiad, standardid ja nähtused

12. Web 2.0 märksõna on ka „avatus“, näiteks (tasuta) API-de näol. API ehk „Application programming interface“ võimaldab hõlpsalt ehitada oma rakendusi kellegi teise platformile ja ressursile, näiteks teha peaaegu täisfunktsionaalne „oma youtube“ Youtube API abil. Sellist lahendust, mis kasutab teiste tehnoloogiaid ja ressursse nimetatakse „mashup’ iks“. Tihti on miksitud mitu ressurssi kokku. „Open source“ (ja ka muu vabavara) ehk reeglina kommuunide poolt loodavad rakendused avalikuks ja tasuta kasutamiseks (php, MySQL, Joomla CMS, Wordpress, jQuery jt) Web 2.0 – avatus

13. Web 3.0 – tulevik on peaaegu käes Web 3.0 on tinglik termin, mis peaks kirjeldama veebi tulevikukontseptsiooni, suurema hoo saab see sisse mõne aasta jooksul (kuigi protsessid juba käivad).

14. Andmed on pilves (cloud computing) st. sinu failid, dokumendid jms asuvad kusagil serveris millele on sul igalt poolt võimalik ligi pääseda(näit. Google Docs). Semantiline veeb – seotud sisu tähtsuse ja täpsuse suurenemine. Näiteks „loe uudiseid mida sinu sõbrad loevad“. Süsteemid teavad üha täpsemalt kes sa oled, mis sulle meeldib, kes on su sõbrad ning mis neile meeldib. Ja kus te kõik füüsiliselt asute: Tallinna Raekoja platsis taskuseadmega pitsarestorani otsides pakutakse sulle just lähimad selles piirkonnas. Süsteemid on kiired ja kerged, võimalikult avatud, reeglina ühilduvad nii arvuti kui mobiilse taskuvahendiga. Aga miks mitte ka külmkapi või autokompuutriga. Veel rohkem mashupe – Mashup on rakendus, mis kasutab teiste loodud tehnoloogiaid ja/või ressursse, reeglina ühendades mitu erinevat. Mashupid on juba praegu levinud, ent levivad üha enam. Web 3.0

15. Web 3.0 • Video, tele, muusika üha enam või täielikult veebis või "veebis ka täismahus". Sellega koos arenevad ka turunduslahendused. • Rohkem vidinaid (widgetid) mis aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Näiteks ühes kohas oma kassi sünnipäevast teada andes liigub info kiirelt mitmesse võrku või sõprade RSS-lugejasse/mobiili. • Kõik vähegi võimalikud riigiteenused liiguvad netti. • Pealekasvavate põlvkondade jaoks on e-ostlemine elementaarne emapiimaga kaasatulnud rutiin.

16. Kui funktsionaalsuselt on Web 1.0 lugemisveeb ja Web 2.0 loe-ja-kirjuta-veeb, siis Web 3.0 on loe-kirjuta-teosta end-veeb (Read-Write-Execute). Kuid nagu väljend kahemõtteliselt ütleb, võid sa end ka veebis nii-öelda hukata. Veeb võib kujutada endast suurt ohtu kasutajale, kes ei tea, kuidas veebis käituda ja mil määral endast veebi jälg järele jätta, nii et see oleks ohutu ja mõistlik. • Veebis ringi vaadates on Web 2.0 juba eilne päev ja Web 3.0 juba kohal. Uuel põlvkonnal mitte ainult ei ole võimalik veebi kasutada, vaid selle kasutamine on lihtne ja kiire. Kui Web 1.0 oli sissehelistamine kiirusega 50 KB sekundis, Web 2.0 keskmiselt 1 MB sekundis, siis Web 3.0 kohta on arvatud, et see tuleb püsivalt 10 MB sekundis, mis on täielikult videoveeb. • Kui vanem generatsioon jagab elektroonilised allikad koduleheks, piltideks, videoteks või pdf-dokumentideks, siis uue nn formaadivaba põlvkonna jaoks ei ole vahet, kas info on teksti, pildi või videofaili kujul.

17. Infokirjaoskus “Internet, nagu raamatukogugi, ei tee kedagi iseenesest targaks… aga vastupidiselt raamatukogule võib muuta oma kasutaja kõvasti rumalamaks või viia eksiarvamusele.” (Roy Strider)

18. Infokirjaoskus • Stephen Abram, rahvusvaheliselt tuntud elektroonilise raamatukogu eest kõneleja, rõhutab, et suurt tähelepanu tuleb pöörata infokirjaoskuse õpetamisele juba kooliraamatukogudes, aga miks mitte ka kodus. • Infokirjaoskus ei tähenda üksnes oskust kasutada arvutit ja selle abil infot otsida, vaid pigem oskust leida seda võimalikult kiiresti kas trükitud või elektroonilisel kujul ning oskust leitud infot sisuliselt hinnata.

19. Raamatukogud ja veeb Kui minna ajas tagasi, kasutades Interneti-arhiivi Internet Archive: Wayback Machine (web.archive.org), siis näeme, et 1997. aastal oli Rahvusraamatukogu kodulehekülg tüüpiline staatilise veebi näide, kus olid kirjas kontaktandmed ja lahtiolekuajad.

20. Raamatukogud ja veeb Nüüd on Rahvusraamatukogu koduleheküljel võimalik siseneda ka elektroonilisse raamatukogusse. • Kaartkataloogid ja kartoteegid on asendunud e-kataloogiga ESTER (ester.nlib.ee) ja Eesti artiklite andmebaasiga ISE (ise.elnet.ee). • Perioodikat ja raamatuid ei säilitata enam ainult trükitud kujul hoidlates, vaid digitaal­sete failidena digitaalarhiivis DIGAR (digar.nlib.ee). • Kodulehel saab kasutada mitmeid elektroonilisi teenuseid alates raamatu laenutamisest ja laenutustähtaja pikendamisest kuni trükisest digitaalse raamatu tellimiseni (EOD – Telli digitaalkoopia www.nlib.ee/eod). • Rahvusraamatukogu uudiseid saab lugeda nii RSS uudisvoona kui ka jälgida Twitteris (twitter.com/nationallibrary). • Artiklid Eesti Rahvusraamatukogu kohta ja viited erinevate raamatukogus koostatavate andmebaaside kohta on kättesaadavad Vikipeedias (et.wikipedia.org).

21. Raamatukogud ja veeb • Rahvusraamatukogu kirjanduse ja keele asjatundjate arvamusi saab lugeda kirjanduse ja keele ajaveebis (http://kirjandusjakeel.blogspot.com). • Rahvusraamatukogu osaleb ka sotsiaalsetes võrgustikes Facebook ja Orkut, raamatukogu tutvustavaid videoid ja oma regilaulu saab vaadata-kuulata YouTube’i vahendusel. • Semantilise veebi märksõnad – standardite ühilduvus, kollektiivne intelligents ja osalus veebis – on hea näitena realiseerunud Euroopa Digitaalraamatukogu portaalis Europeana (www.europeana.eu/portal), kuhu annab oma panuse ka Rahvusraamatukogu. • Oktoobri lõpus sai kasutajatele avalikuks Rahvusraamatukogu uus otsinguportaal aadressil portaal.nlib.ee, mis võimaldab teha otsingut ühest või metaotsingut mitmest e-ressursist. Portaali kaudu on kättesaadavad erinevate e-ressursside ja raamatukogu litsentsiandmebaaside tähestikuline ja temaatiline nimestik ning e-ajakirjade kataloog A-Z.

22. Raamatukogud ja veeb Ka raamatukogudes algab nii-öelda iPodi ajastu. • Raamatukogud suurendavad digitaalses formaadis kogusid, mida registreeritud lugejad saavad laadida oma arvutisse või MP3 mängijasse. • Erinevalt Apple’i iTunesi või Amazoni muusikapoe teenustest on see tasuta. Näiteks USA-s Phoenixis on kohalikud raamatukogud ühinenud eesmärgiga luua digitaalne raamatukogu, kus praegu on ligikaudu 50 000 ühikut e-raamatuid, audioraamatuid, muusikat ja videoid. Nimetatud digitaalse raamatukogu sisu võib “laenutada” kodus, tööl või reisil olles. • Kõigepealt peab olema raamatukogu registreeritud lugeja, seejärel tuleb Internetist alla laadida vastav tarkvara. Edasi tuleb raamatukogude veebilehel valida meeldivad nimetused, lisada need oma digitaalsesse raamatukotti ja vajutada allalaadimisnuppu. • Sõltuvalt raamatukogust saab allalaetud raamatut/filmi/audioraamatut lugeda või vaadata kuni kolm nädalat, millega langeb ära vaev pidada meeles tagastustähtaegu.

23. Kokkuvõte Kõik algab väga lihtsatest asjadest ning kõik on pidevas muutumises. Ka inimese ja veebi suhe, mis oli alguses staatiline ja passiivne, on muutunud. Viimase kümne aastaga on innovatsioon veebis toimunud tohutu kiirusega.

24. Kokkuvõte Meie sõltuvus veebist järjest kasvab. Seetõttu on oluline nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil süsteemselt jälgida, analüüsida ja vajaduse korral laiendada oma tegevust sotsiaalses ja semantilises veebis. Järjest olulisem on teadvustada endale veebi olemust ja arengut ning omada infokirjaoskust.