1 / 10

Keskkonnaprobleemid E estis ja maailmas

Keskkonnaprobleemid E estis ja maailmas. Õp lk 33, 41-44 Koostas Hille Arumäe VG 2012. Eesti olulised keskkonnaprobleemid. o n seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega Kasutuskõlbmatud maa-alad: Aherainekuhikuid ~10 000 ha Allmaakaevandamisega ~20 000 ha Tuhamäed

dai
Download Presentation

Keskkonnaprobleemid E estis ja maailmas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keskkonnaprobleemid Eestis ja maailmas Õp lk 33, 41-44 Koostas Hille Arumäe VG 2012

  2. Eesti olulised keskkonnaprobleemid on seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega • Kasutuskõlbmatud maa-alad: • Aherainekuhikuid ~10 000 ha • Allmaakaevandamisega ~20 000 ha • Tuhamäed • SEJ-de lendtuhk (Balti SEJ 100 t tunnis)

  3. Säästev areng • Agenda 21 on ülemaailmne 21. saj säästva arengu programm • Ül: keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arendamine • Läänemere Agenda on Läänemeremaade kokkulepe • Ül: Läänemereriikide keskkonnasõbraliku majanduse arendamine • Säästev Eesti 21 on säästva arengu riiklik strateegia • Määrab ära riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030

  4. Eesti keskkonnapoliitika Eesti põhiseadus § 5 ja 53 Looduskaitseseadus Veeseadus Maapõueseadus Ranna ja kalda kaitse seadus Jäätmeseadus Pakendiseadus Säästva arengu seadus Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

  5. Keskkonnaprobleemide lahendamine Eelduseks on • elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamine ja • keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgiks on: • Tervisliku keskkonna tagamine. • Majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine loodust kahjustamata. • Säilitada maastike ja elustiku mitmekesisust.

  6. Konventsioonid Konventsioonid on rahvusvahelised keskkonnaalased lepingud. • Sõlmitakse selleks, et säästa loodust, kuigi selle jälgimine on raske • Positiivseks tagajärjeks on see, et riigid katsuvad siiski loodust säästa, olenemata sellest, et seda on keeruline jälgida ning nendes lepingutes kaheldakse.

  7. Lepingud ja nende eesmärgid • CITES e Washingtoni konventsioon – eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega, sõlmiti 1973, Eesti liitus • Montreali protokoll – Osoonikihti kahandavate ainete protokoll, sõlmiti 1987, Eesti liitus 1996 • Rio konventsioon – Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning säästev kasutamine, sõlmiti 1992. aastal, ühinenud 188 riiki, Eesti liitus 1994.

  8. Lepingud ja nende eesmärgid • ÜRO kliimamuutuse konventsioon – eesmärgiks saavutada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris sellisel tasemel, mis hoiaks ära kliima soojenemise, sõlmiti 1992, ühinenud 160 riiki, Eesti liitus 1994. • Genfi üldleping – eesmärgiks on piirata õhku saastavate ainete paiskamist atmosfääri. Alla kirjutati 1979, Eesti liitus sellega 1980, kuuludes NSVL kooseisu • Århusi konventsioon – eesmärgiks on kaasa aidata avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisel, võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle, Eesti liitus 2001. a

  9. Haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hinnad ja käive: - treenitud jahipistrik 100 000 eurot - lumeleopardi nahk 50 000 eurot - toormuskus (1 kg) 40 000 eurot - Candelabra kaktus 5 000 eurot • Kõrge hind ja linnastumisest tulenev lemmikloomade ning taimede pidamisekasvav populaarsus on põhjuseks ähvardavalt suurele haruldaste taime- ja loomaliikide aastakäibele kaubanduses.Näiteks: - troopilised kalad 500-600 miljonit isendit - elus linnud 2-5 miljonit isendit - orhideed 9-10 miljonit isendit - kaktused 7-8 miljonit isendit

  10. Õppida! • Korrata globaalprobleemid – nende olemus, põhjused ja tagajärjed • Looduskaitse eesmärgid, kaitsealad Eestis • Eesti keskkonnaprobleemid ja keskkonnapoliitika • Konventsioonid – nimed ja eesmärgid • Õppida kontrolltööks; õp lk 28 - 46

More Related